USA ametnikud valmistuvad kasvavaks võimaluseks, et Venemaa-Ukraina sõda muutub külmutatud konfliktiks, mis kestab aastaid – võib-olla aastakümneid – ja liigub samasse ritta sarnaste pikkade vastasseisudega Korea poolsaarel, Lõuna-Aasias ja mujal.

Bideni valitsuse arutatud valikud pikaajaliseks „külmutamiseks” hõlmavad ka seda, kuhu seada potentsiaalsed piirid, mida Ukraina ja Venemaa nõustuksid mitte ületama, kuid mis ei peaks olema ametlikud piirid. Arutelud – kuigi esialgsed – on toimunud erinevates USA agentuurides ja Valges Majas, vahendab Politico.

See on stsenaarium, mis võib osutuda kõige realistlikumaks pikaajaliseks tulemuseks, arvestades, et ei Kiiev ega Moskva ei näi kalduvat kunagi lüüasaamist tunnistama. Üha tõenäolisemaks muutub ka USA valitsuses kasvav arusaam, et eelseisev Ukraina vasturünnak ei anna Venemaale surmavat lööki.

Külmutatud konflikt – kus võitlus katkeb, kuid kumbagi poolt ei kuulutata võitjaks ega nõustuta sellega, et sõda on ametlikult lõppenud – võib olla ka poliitiliselt meeldiv pikaajaline tulemus USA-le ja teistele Ukrainat toetavatele riikidele.

See tähendaks sõjaliste kokkupõrgete arvu vähenemist, tõenäoliselt ka Kiievi toetamise kulude vähenemist ja avalikkuse tähelepanu kahanemist sõjale.

„Me teeme plaane pikemas perspektiivis, olgu see siis külmunud või sulanud,” ütles USA ametnik, kes on kursis Bideni valitsuse Ukraina-teemaliste aruteludega. Ametnik ütles, et selline planeerimine on valitsuse üha suurem fookus, samas kui viimastel kuudel „oli see kõik kiireloomuline ja lühiajaline”.

Veel kaks USA ametnikku ja endine Bideni valitsuse ametnik kinnitasid, et lahingute pikendatud külmutamine on üks võimalus, milleks USA valmistub. USA ametnikud mõtlevad ka Washingtoni pikaajalistele julgeolekusidemetele Kiieviga ning Ukraina suhtele NATO sõjalise alliansiga.

„Seal on koolkond, mis ütleb: „Oh, ukrainlastel peab olema juurdepääs Mariupoli linnale ja Aasovi merele”. Teised on liinide paigutusest vähem huvitatud, kuni Ukraina on tulevikus turvaline,” ütles endine valitsusametnik sisevestlusi kirjeldades.

Sellised arutelud on alles varajases staadiumis, kusjuures USA ametnikud rõhutavad, et sõda kestab veel mõnda aega ja et Bideni valitsus kavatseb varustada Ukrainat relvade ja toetusega, mida ta vajab, et tõrjuda venelased võimalikult suurelt territooriumilt välja.

Sellegipoolest võib isegi selline plaan õõnestada Ukraina juhtide usaldust Ameerika jätkuvasse pühendumisse nende eesmärkidele, eriti arvestades mõnede vabariiklaste agitatsiooni vähendada toetust Kiievile.

Viies isik, Bideni valitsuse kõrge ametnik, kes kõneles Valge Maja nimel, ütles, et kaalutakse mitmeid situatsiooniplaane, kuid olukord on muutlik ja ainus kindel prognoos on, et Venemaa ei valluta Ukrainat.

Kui paljud USA ametnikud väldivad avalikku rääkimist Venemaa-Ukraina konflikti arengutest, siis staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley on korduvalt prognoosinud, et see lõpeb läbirääkimiste, mitte kummagi poole sõjalise võiduga.

Ja hiljutiste Ukrainale saadetud sõjalise abi pakettide koosseis peegeldab Bideni valitsuse üleminekut pikemaajalisele strateegiale, ütles kaitseministeeriumi ametnik.

Otse USA olemasolevatest varudest saadetud varustuse hulk on viimastel kuudel pidevalt vähenenud, samas kui abipaketid, mida kasutatakse tööstusest uute relvade ostmiseks – protsess, mis võib kesta kuid kuni aastaid – on suurenenud.

Bideni valitsus kandis hiljuti USA olemasolevatest varudest üle 300 miljoni dollari väärtuses relvi, peamiselt laskemoona, pakkudes samal ajal 1,2 miljardit dollarit keerukamate relvade (nt õhutõrje) ostmiseks tööstusest.

Hetkel valmistab Ukraina ette vastupealetungi Venemaa vastu, kuigi aeg on ebaselge. Viimastel päevadel on Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjanud, et vasturünnak lükkub edasi, kuna Ukraina vajab endiselt oma Lääne partneritelt rohkem relvi, kuid ütles ka, et „esimesed olulised sammud astutakse peagi”.

USA ametnikud eeldavad, et võitlus jätkub ka pärast vasturünnakut.

Keskpikas perspektiivis ootavad paljud ummikseisu, mille käigus võitlus jätkub, kuid kumbki pool ei saavuta palju edu, või kurnamissõda, mille käigus mõlemad pooled püüavad tekitada teisele poole tohutuid personali- ja varustuskaotusi, lootuses, et vastane kokku kukub.

See, kuidas Ukraina ja Venemaa toimivad, sõltub mõnikord kontrollimatutest teguritest, alates õhuvõimust ja lõpetades sellega, kes juhib Kremlit.

„Kui paar kuud või aasta on möödas, kipuvad need sõjad kestma aastaid,” ütles ajaloolisi andmeid analüüsinud Benjamin Jensen Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskusest. „Isegi kõige metsikult eduka Ukraina vasturünnaku korral võite end järgmisel aastal taas võitlemas näha.”

Ükski Politicoga vestelnud valitsusametnikest ei pakkunud üksikasju selle kohta, kuidas USA aastaid kestnud sõjaga hakkama saab, ega kirjeldanud külmutatud konflikti planeerimise täpset sügavust – teave, mis on suures osas salastatud. Üks USA ametnik rõhutas, et valitsus on alati planeerinud nii pika- kui ka lühiajalisi võimalusi.

Mida kauem võitlus venib, seda tõenäolisemalt tunnevad Venemaa ja Ukraina rahvusvahelist ja siseriiklikku survet pidada läbirääkimisi relvarahu, vaherahu või muu õigusliku mehhanismi üle, et sõda peatada, kui mitte ametlikult lõpetada.

Mõned USA ametnikud ja analüütikud ütlevad, et üks võimalik mudel võib olla Korea sõda. Aktiivne võitlus selles konfliktis lõppes vaherahu sõlmimisega 1953. aastal, kuid isegi 70 aastat hiljem pole sõda ametlikult lõppenuks kuulutatud.

„Korea-tüüpi seisak on kindlasti asi, mida eksperdid ja analüütikud nii valitsuses kui ka väljaspool seda arutavad,” ütles endine Bideni valitsuse ametnik. „See on usutav, sest kumbki pool ei pea uusi piire tunnistama ja ainus asi, millega tuleks kokku leppida, on tulistamine määratud joonel lõpetada.” (Korea vaherahu läbirääkimised kestsid kaks aastat.)

Teised potentsiaalselt võimalikud näited hõlmavad 2008. aasta vaidlust Gruusia ja Venemaa vahel kahe piirkonna üle; enam kui 70-aastane India-Pakistani vastasseis Kašmiri piirkonnas, mis hõlmab kolme sõda, mida lahutavad pikad külmad perioodid; ja väidetavalt isegi osa Venemaa-Ukraina konfliktist aastatel 2014–2022, mis toimus osade Ukraina idaosa ja Krimmi piirkonna pärast.

Sellised seiskunud sõjad jätkuvad aeg-ajalt: 1994. aastal sõlmitud relvarahu Aserbaidžaani ja Armeenia vahel Mägi-Karabahhi piirkonna üle kestis – kuigi mitte täielikult – kuni 2020. aastal lõhkusid rasked võitlused rahu. Nüüd püüavad kaks riiki läbirääkimisi pidada.

Lääne osalus on iga juhtumi puhul samuti erinev. Ameerika Ühendriigid võitlesid Korea sõjas ja neil on Lõuna-Koreas endiselt tuhandeid sõdureid – see on oluline erinevus Ukrainaga, kus Ameerika väed ei võitle. Kuid Washingtonil on olnud vähe rolli teistes konfliktides, näiteks Kašmiris.

Endine USA luureametnik, kes tegeles Venemaaga seotud küsimustega, ütles, et Bideni abid näivad praegu olevat rohkem valmis arutlema Ukraina pikaajaliste julgeolekugarantiide üle – see on veel üks märk sellest, et nad mõtlevad Ukraina eelseisvast vastupealetungist juba kaugemale.

Ukraina soovib NATO-ga liituda ja sõjalise alliansi peasekretär on öelnud, et selle liikmed nõustuvad sellega, et lõpuks riik liitub.

Bideni valitsuse kõrge ametnik kinnitas, et USA ametnikud räägivad ukrainlastega suhete olemusest tulevikus. „Me tahame Ukrainat, mis suudab end kaitsta ja tulevasi rünnakuid ära hoida,” ütles ametnik, rõhutades, et Washington ei survesta Ukrainat alustama läbirääkimisi vastu tema tahtmist.

Kui Ukraina NATO liikmeks saamine takerdub, võivad sellised tagatised ulatuda NATO-tüüpi artikli 5 alusel sõlmitud vastastikuse kaitse lepingust kuni Iisraeli tüüpi relvakokkulepeteni Ukrainaga, et omada heidutust Venemaa vastu.