Teade oli dramaatiline ja pildid hingematvad. Kreml teatas, et sattus kolmapäeva, 3. mai õhtul rünnaku alla, mida sooritasid kaks drooni, mille eesmärk oli väidetavalt mõrvata Venemaa president Vladimir Putin, kes aga pääses vigastusteta, kirjutab CNN-i välispoliitika analüütik Frida Ghitis.
Moskva süüdistas Ukrainat nn terroriaktis. Ukraina teatas, et tal pole midagi pistmist sellega, mis tol õhtul toimus. (Järgmisel päeval süüdistas Kreml väidetavas rünnakus osalemises ka USA-d, mida USA eitab).
Sotsiaalmeedias olevad videoklipid näitasid droonide ja tulise plahvatuse moodi nähtust Kremli kohal, mille seinad olid valmis 9. mai võidupüha tähistamiseks, millega Venemaa mälestab võidukäiku Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas ja näitab oma sõjaväelasi paraadil.
Mis täpselt juhtus arvatavasti tugevalt kindlustatud Kremli – sõna, mis tähistab vene keeles kindlust – valitsuse asukoha ja presidendi kodu kohal?
Venemaa usaldusväärsust, eriti seoses sõjaga Ukraina vastu on kahandanud tema pidevad valed. Siiski me ei tea, mis päriselt juhtus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas Soome-reisil kõneldes Kremli süüdistuse tagasi. „Me ei ründa Putinit ega Moskvat,” ütles ta, „me võitleme oma territooriumil.” Ta lisas, et Ukraina jätab Putini saatuse tribunali hooleks, viidates tõenäoliselt Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, mis on juba väljastanud Venemaa presidendi vahistamismääruse seoses sõjakuritegude süüdistusega.
Enne seda lükkas Zelenski pressiesindaja tagasi kõik väited, nagu üritaks Ukraina Putinit tappa. „See on meie vastastelt trikk,” ütles Serhi Nikõforov, süüdistades Moskvat tahtlikus „olukorra eskaleerimises enne 9. maid”.
Zelenski nõunik Mõkhailo Podoljak ütles, et selline rünnak oleks Ukrainale kahjulik, andes Venemaale õigustuse massiivseks rünnakuks. Selle asemel väitis ta, et selle intsidendi lavastas Venemaa, et tekitada segadust ja haarata initsiatiiv.
Teine võimalus on, et rünnaku korraldasid Putini-vastased venelased. Endine Venemaa rahvasaadik, kes elab praegu eksiilis ütles CNN-ile, et just nii juhtuski. „See on üks Venemaa partisanirühmitusi,” ütles Ilja Ponomarjov, „ma ei saa rohkem öelda, kuna nad pole veel avalikult vastutust võtnud.”
Kui see nii on, siis võib oodata Putini surve intensiivistumist Venemaal.
Kuigi ebakindlus sündmuse suhtes jätkub, on üks tõsiasi, millest pole kahtlust: iga päevaga läheb sõda Ukrainas üha koledamaks.
Maa on endiselt mudane, kuna talvine lumi sulab; temperatuur tõuseb. Ukraina on korduvalt teatanud, et plaanib laiaulatuslikku vasturünnakut, et Vene okupantide poolt vallutatud Ukraina territoorium tagasi võtta.
Venemaa on selle uue peatse sõjaetapi pärast närvis. Ja ausalt öeldes on ka Ukraina liitlased.
Ukraina väed üllatasid oma ägeda kaitsega mitte ainult Venemaad, vaid ka oma sõpru, püsides konfliktis, mis paljud eeldasid, et on kaotatud mõne päevaga. Kuid territooriumi kaitsmine erineb juba vallutatud territooriumi tagasivõtmisest, eriti kui Venemaal on olnud mitmeid kuid aega oma positsioonide kindlustamiseks.
Hiljuti lekitatud kõrge salastatusega Pentagoni materjalide hulk sisaldas pessimistlikke hinnanguid Ukraina võimele pealetungi korraldada, ühes analüüsis hoiatati, et „Venemaa kurnamissõda Donbassi piirkonnas on tõenäoliselt tupikus”.
Analüüsi toon on vastuolus Londonist ja Washingtonist tulevate optimistlike hinnangutega. Siiski näivad need dokumendid olevat veebruari ja märtsi seisuga, nii et analüüs võib olla muutunud.
Ebaõnnestunud või isegi minimaalselt eduka operatsiooni hind ei tähendaks ainult kaotatud elusid. Lisaks tapatalgutele võib see purustada Ukraina lootused oma territooriumi säilitada.
Ukraina on teinud kampaaniat, et muudab sõja käiku ja saavutab ülekaalu. Kui seda ei juhtu, võivad selle toetajad läänes kaotada kannatuse ja nõuda, et Kiiev teeks Moskvale järeleandmisi.
Praeguseks on Ukraina liitlased sõjalisi ressursse andnud. Seni on Ukraina tõestanud, et esialgne pessimism oli vale. Kuid mõned on endiselt mures, et oma missiooni – oma riigi päästmise – tähtsusest innustunud võitlevad jõud on liiga optimistlikud.
Samuti on Venemaa tugevdanud oma kaitset Ukraina rünnaku ootuses. Ukraina sõdurid võitleksid tugevalt mineeritud põldude, sügavate tankitõrjekraavide ja kaevikutega. Satelliidipildid kinnitavad, et Venemaa on ehitanud sadu kilomeetreid kindlustusi piirkondadesse, kus Ukraina eeldatavasti ründab, idast ja lõunast Krimmi suunas.
See kõik suurendab närvilisuse taset enne intensiivsemat võitlushooaega. Samal ajal süüdistab Kreml Kiievit Putini mõrvakatses.
Juhtum on müstiline. Kas pilditeadlik Putin näitaks meelega, et võimas Kremli kindlus on nii haavatav? Kas Ukraina riskiks sellise rünnakuga?
Kreml on eesseisva pärast nii rahutu, et võidupüha tähistamist on kogu riigis järsult vähendatud. Punast väljakut juba lüüakse läikima, kuid pidustused on sel aastal hoopis teistsugused.
Julgeolekuprobleemidele viidates on ametivõimud tühistanud 9. mail mõned kõige tavapärasemad traditsioonid, sealhulgas suured kogunemised ja paraadid Venemaa sõdades hukkunute austamiseks. Surematu polgu paraadil on olnud tänavatel sajad tuhanded venelased, kellest paljud hoidsid käes fotosid oma sugulastest, kes teenisid rahvast Teises maailmasõjas, Venemaal tuntud kui Suures Isamaasõjas.
Sel aastal seda üritust ei toimu. Mõned vaatlejad ütlevad, et selle tühistamise tegelik põhjus on see, et Kreml kardab, et suured rahvakogunemised võivad muutuda protestiks, ja muretsevad, et sugulaste kaasas kantud fotod hukkunud sõduritest näitavad kümneid tuhandeid viimastel kuudel Ukrainas lahingutes hukkunud venelasi, rõhutades niinimetatud „sõjalise erioperatsiooni”, Venemaa Ukrainasse sissetungi hinda, mida Putin lõpuks nimetas „sõjaks”.
Neliteist kuud pärast seda, kui Venemaa alustas oma täiemahulist sissetungi, on Ukraina sõda juba koledaim Euroopas pärast Teist maailmasõda.
Mis iganes Moskva kohal öises taevas juhtus, on see järjekordne märk sellest, et Ukrainas tuleb väga kuum kevad, kus lahingud on jõudmas uude ja intensiivsemasse faasi, mis võib määrata selle kohutava sõja tulemuse.
