Ukraina tunnistab, et soovib tappa Putini ja teised Vene juhtivad tegelased, Ukraina oli ka Kremli droonirünnaku taga

Ukraina tunnistas, et riigi eriüksused üritavad esmajärjekorras tappa Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Wagneri palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin on samuti nimekirjas kõrvuti kõrgemate Vene sõjaväekomandöridega, sealhulgas kindral Sergei „Armageddon” Surovikin, ütles Ukraina sõjaväeluure teenistuse ülem Vadõm Skibitski.

Kuid Skibitski ütles Die Weltile, et Putinit on raske mõrvata, sest Vene despoot „püsib varjul” – kuigi ta „hakkab nüüd oma pead rohkem välja pistma”.

Kuid kui ta avalikult välja ilmub, pole Ukraina luureagentuur „teatavasti kindel, kas see on tõesti tema”, ütles Skibitski, viidates Putini väidetavale teisikute kasutamisele isegi olulistel sündmustel.

Skibitski ütles, et Putin märkab, et Ukraina jõuab talle üha lähemale. Skibitski kommentaaris asja pärast seda, kui USA luureagentuurid ütlesid, et usuvad, et sel kuul toimunud droonirünnaku Kremlile korraldasid tõenäoliselt Ukraina spioonid või sõjaväeluure üksused.

Käesoleva kuu alguses toimunud droonirünnak näis olevat osa varjatud operatsioonidest, mis on muutnud USA kui Ukraina suurima sõjavarustuse tarnija ametnikud ettevaatlikuks, teatab New York Times.

USA luureagentuurid hindasid asja pealtkuulatud Venemaa ja Ukraina suhtluse põhjal ning leidsid, et droonirünnaku korraldas tõenäoliselt Kiiev.

Kuid Ukraina presidendi kõrge abi ütles neljapäeval, et Ukrainal pole mingit pistmist „veidra ja mõttetu” droonirünnakuga Kremlile.

Samal ajal ütles Skibitski, et Putin kardab ka seda, et tema enda rahvas ta tapab.

Skibitski ütles, et Putin on mõrvasihtmärkide edetabeli tipus, „sest ta koordineerib ja otsustab, mis juhtub”.

Tema sõnul on aga pikk nimekiri mõrvasihtmärkidest, sealhulgas kaitseminister Šoigu, kuna Ukraina sõjas peavad kõik oma tegude eest vastutama.

„Staabiülem Valeri Gerassimov ja kaitseminister Sergei Šoigu kavandasid rünnakut ja nüüd ei saa nad seda tagasi võtta,” ütles Skibitski.

Selles nimekirjas on ka üksuste komandörid, kes tellivad Ukrainale rünnakuid.

Skibitski ütles: „Paljud inimesed Venemaal toetavad endiselt seda „erioperatsiooni” [sõda Ukraina vastu], kuid tänu sotsiaalmeediale ja telefonikontrollidele teame, et nii palju venelasi on nüüd surnud, et see hirmutab inimesi.”

Skibitski lisas, et „ärieliit” kujutab endast ohtu ka Putinile, sest „nad kaotavad miljardeid dollareid”.

Prigožin võttis tema suhtes kavandatud mõrvaplaane rahulikult. „Ma ütlen alati, et vaenlast tuleb kohelda austusega,” ütles Prigožin. „Loomulikult austan ka nende otsust.”

„Muidugi tuleb Prigožin kui üks selle sõja olulisi tegijaid kõrvaldada,” ütles mees ise. „See on 100 protsenti tõsi, nii et nad teevad absoluutselt õigeid samme.”

Skibitski väitis, et ka Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov oli mõrvanimekirjas, kuigi ta oli „mõistnud, et Putini režiim on strateegiliselt juba kaotanud”.

Tapmiste nimekirja kuulub ka kindral Sergei „Armageddon” Surovikin.

„Me oleme sõjas ja need on meie vaenlased,” ütles Skibitski. „Kui mõni tähtis tegelane toodab ja rahastab neile relvi, päästaks tema kõrvaldamine paljude tsiviilisikute elud.”

„Ja siis ta pühitakse minema. Rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt on see siis legitiimne sihtmärk,” märkis Skibitski.

Venemaa on juba süüdistanud Ukrainat Putini mõrvakatses 3. mail Kremlile antud droonirünnakuga.

Moskva väitel plahvatasid kaks Ukraina kamikaze drooni Putini Kremli residentsi kohal varahommikul „planeeritud terroriakti ja mõrvakatsena”, kuigi Venemaa juhti rünnaku ajal kohal ei olnud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski eitas Venemaa väiteid, et Ukraina oli Kremlile suunatud droonirünnaku taga ning Briti julgeolekuametnikud arvavad, et rünnak oli Vene nn valelipuoperatsioon, et juhtida Kiievi tähelepanu eemale tema eeldatavalt vastupealetungilt ja koguda toetust kodumaal.

Kuid USA luureagentuurid usuvad nüüd, et droonirünnaku korraldas tõenäoliselt üks Ukraina sõjaväe või luure eriüksustest, edastab New York Times.

New York Times vahendas, et USA kuulas pealt Ukraina vestlusi, milles ametnikud ütlesid, et arvavad, et nende riik on rünnaku eest vastutav, ning kuulas pealt ka Venemaa sidet, mis näitas, et tegemist ei olnud Venemaa valelipuoperatsiooniga.

„Ütlesime kohe, et selle taga on Kiievi režiim,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kui temalt küsiti raporti kohta.

„Lõpuks pole suurt vahet, milline Kiievi režiimi üksus oli selle taga. Selle taga oli Kiievi režiim, me teame seda, oleme sellest teadlikud ja lähtume sellest, kui liigume edasi.”

USA ametnikud ütlesid, et nad ei usu, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastab kõik salaoperatsioonid, teatas väljaanne. On ebaselge, kuivõrd ta on sellistest operatsioonidest eelnevalt teadlik, tsiteeriti ametnikke.

Venemaa süüdistas Ukrainat rünnaku puhul Venemaa presidendi Vladimir Putini tapmise katses. Zelenski eitas viivitamatult Ukraina seotust.

Lisaks droonirünnakule väidavad USA ametnikud, et Ukraina luureagentuurid olid vastutavad tuntud Vene rahvuslase tütre mõrvas, sõjameelse blogija tapmises Peterburis ja mitmete rünnakute eest Ukraina piiri lähedal asuvates Vene linnades.

Ja eelmisel kuul, aprilli lõpus, väitis Saksa ajaleht Bild, et Ukraina salateenistuse agendid üritasid Putinit mõrvata lõhkeainet kandva kamikaze drooniga, kuid see ebaõnnestus pärast seda, kui see kukkus alla mõne kilomeetri kaugusel sihtmärgist.

Väidetavalt saatsid Ukraina väed Ukrainast välja drooni UJ-22, mis oli varustatud 17 kilogrammi C4 plastlõhkeainega, eesmärgiga jõuda Moskva lähedal asuvasse vastvalminud tööstuspiirkonda, mida Putin pidi külastama, väidab Saksa ajaleht Bild.

Kuid enne kui surmav droon jõudis Rudnevo tööstusparki oma väidetava missiooniga Vene liider välja lülitada, kukkus see alla vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Skibitski ütles ka seda, et sanktsioonid kahjustavad Venemaa rakettide täpsust. Ta selgitas: „Sanktsioonide tõttu on palju raketiosi puudu, näiteks X-101 jaoks, ja see kahjustab nende täpsust.”

„Nad ütlevad, et neil on kõige võimsamad ja tehnoloogiliselt arenenumad relvad, kuid see on lihtsalt muinasjutt,” märkis Skibitski. „Peate vaid vaatama nende laevastikku Mustal merel: see on lihtsalt sadamas ja ka nende allveelaevad on seal peidus.”

Skibitski eitas soovi rünnata Krimmi silda uute Briti tarnitud kaugmaarakettidega. Ta ütles Die Weltile: „Jätame selle neile kui põgenemistee [annekteeritud Krimmist].”

„Iga kord, kui Krimmis toimub plahvatus, on sild täiesti rahvast täis,” lisas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,011 korda, 1 külastust täna)