Ukrainal ei ole alalist kohta G7 juhtide tippkohtumisel. Kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juba veendunud, et tema jutupunktid domineerivad sel nädalavahetusel Jaapanis toimuval G7 iga-aastasel tippkohtumisel.
Zelenski saabus Ühendkuningriiki ootamatult esmaspäeva hommikul pärast Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa külastamist osana diplomaatilisest välgatusest, mille eesmärk on suurendada tema riigile sõjalist toetust ja – mis on ülioluline – panna Lääne liitlaste seas liikuma väide, et Kiievisse lähetataks kaasaegsed reaktiivlennukid, vahendab Politico.
Ja kuna G7 tippkohtumiseni on jäänud vaid mõni päev, rääkis Zelenski pärast kõnelusi Ühendkuningriigi peaministri Rishi Sunakiga tema maaresidentsis Chequersis optimistlikult uuest „reaktiivlennukite koalitsioonist” – riikidest, mis on pühendunud Ukraina varustamisele kaasaegsete hävitajatega.
„Me ei suuda taevast kontrollida,” ütles Ukraina president ajakirjanikele. „Me tahame luua selle lennukite koalitsiooni ja ma suhtun sellesse väga positiivselt. Rääkisime sellest ja ma näen, et lähima aja jooksul kuulete mõningaid minu arvates väga olulisi otsuseid, kuid me peame selle kallal natuke rohkem tööd tegema.”
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Kiiev püüdnud liitlasi veenda varustama oma sõjaväge kaasaegsete hävitajatega, kusjuures USA-s ehitatud neljanda põlvkonna F-16 on Ukraina sõjaväejuhtide eelistatud valik.
Lääs on seni olnud tõrges nõustuma, kuna on mures sõjategevuse laienemise ja tehniliste tõkete pärast, sealhulgas vajadus ehitada Ukrainas pikemad maandumisrajad ja tagada Ukraina pilootidele vajalik väljaõpe.
Ühendkuningriik toetab seda ideed avalikult ja Sunak tegi eile esmaspäeval, 15. mail selgeks, et taotleb õhutoetust nii täna teisipäeval Islandil toimuval Euroopa Nõukogu tippkohtumisel kui ka sellele järgnevatel kõnelustel maailma liidritega sel nädalavahetusel G7 kohtumisel.
„Kaasatud on teised riigid. Ma räägin nende juhtidega,” ütles Sunak. „Tegelen sellega edasi sel nädalal oma rahvusvahelistes kohustustes. Oleme väga huvitatud selle riikide koalitsiooni loomisest, et anda Volodõmõrile ja tema rahvale lennukitoetust, mida nad vajavad.”
Suurbritannia piirab seni omapoolset toetust Ukraina pilootide koolitamisega ning sel suvel peaks algama skeem, mille eesmärk on õpetada neid kasutama NATO standarditele vastavaid lennukeid, sealhulgas F-16. Esmaspäeval lubas Sunak lähikuude jooksul Ukrainasse tarnida uue kaugmaadroonide paketi.
Zelenski kiirvisiit Londonisse järgnes pühapäeval kolmetunnisele tööõhtusöögile Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, keskendudes samamoodi Ukraina sõjalistele vajadustele enne oodatavat vastupealetungi Vene vägede vastu. Elysée palee ametniku sõnul oli arutlusteemade hulgas ka Ukraina taotlus hävitajate saamiseks.
„Hävitajalennukite puhul on ukrainlaste üheks mureks see, kuidas kaitsta oma taevast droonirünnakute, helikopterirünnakute ja Venemaa hävitajate eest. Seega on täiesti loomulik rääkida kõigest ja lennundus on osa vestlusest,” ütles anonüümsust palunud ametnik.
Näib, et Zelenskil oli edu. Esmaspäevaõhtuses teleintervjuus avas Macron esimest korda Prantsusmaa ukse, mis käivitab koolitusprogrammi Ukraina hävitajalendurite jaoks.
„Tabusid pole,” ütles Macron. Kuid Prantsusmaa president ei sidunud end Prantsusmaa hävitajate tegeliku tarnimise plaanidega, see küsimus jääb praegu „teoreetiliseks”.
Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi nõunik Juri Sak ütles, et Zelenski soovib, et lahinglennukid oleksid päevakorras G7 tippkohtumisel Hiroshimas ja seejärel juulis Leedus toimuval NATO iga-aastasel tippkohtumisel. Ta ütles, et Ukraina president sai oma viimasel Euroopa-reisil Lääne liidritelt „tagatise”, et nad arutavad seda küsimust lähipäevil.
Kuigi Suurbritannial, Itaalial, Prantsusmaal ja Saksamaal pole F-16-sid pakkuda, ütles Sak, et „neil on rahvusvahelises koalitsioonis oluline hääl” ja Ukraina soovib, et nad „julgustaksid” liitlasi, nagu USA ja Türgi.
Ukraina tahab kokku 40–50 lennukit F-16, lisas Sak, moodustades kolm või neli eskadrilli, et kaitsta oma taevast Venemaa pommitamise eest. Kiiev edastas Lääne liidritele, et vajadus kaasaegsete reaktiivlennukite järele on muutunud teravamaks pärast seda, kui Venemaa õhuvägi hakkas märtsis laialdaselt kasutama juhitavaid liugpomme, mis jõuavad sihtmärkideni suurema vahemaa tagant. Ukrainal pole praegu „miski, mis peataks” neid kandvaid Vene lennukeid, ütles Sak.
„Kõik saavad aru, et teema on aruteluks küps. Keegi pole öelnud, et see on võimatu. Kui võrrelda seda kolme kuu taguse ajaga, mil olime veel hädas tankide saamisega, siis täna räägivad kõik reaktiivkoalitsioonist – see on väga paljutõotav märk,” ütles ta. „Me mõistame, et meie õhutõrje ei ole täielik ilma hävitajateta F-16.”
