Ukraina president: Vasturünnakuks on vaja rohkem aega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et tema riik vajab rohkem aega, et alustada kauaoodatud vastupealetungi Vene vägede vastu, kuna Ukraina sõjavägi ootab lubatud sõjalise abi kohaletoimetamist.

Oodatav rünnak võib olla sõjas määrav, joonistades ümber rindejooned, mis on viimaste kuude jooksul muutumatuna püsinud. See on ka ülioluline katsumus Ukrainale, kes soovib tõestada, et läänest saadud relvad ja varustus võivad tuua lahinguväljal märkimisväärseid edusamme, vahendab BBC.

President Zelenski kirjeldas oma peakorteris Kiievis intervjuud andes lahingbrigaade, millest osa on välja õpetanud NATO riigid, kui „valmis” olevaid, kuid ütles, et armee vajab siiski veel „mõnda asja”, sealhulgas soomusmasinaid, mis „saabuvad partiidena”.

„Sellega, mis meil juba on, saame edasi minna ja minu arvates olla edukad,” ütles ta intervjuus avalik-õiguslikele ringhäälingutele nagu BBC. „Aga me kaotaksime palju inimesi. Ma arvan, et see on vastuvõetamatu. Seega peame ootama. Vajame veel natuke aega.”

Millal ja kus Ukraina vasturünnak toimub, on saladus. Venemaa väed on samal ajal tugevdanud oma kaitset rindel, mis kulgeb 1450 km ulatuses Luganski ja Donetski oblastist riigi idaosas kuni Zaporižja ja Hersoni oblastini lõunas.

Viimastel nädalatel on Ukraina võimud püüdnud nii avalikult kui eraviisiliselt vähendada ootusi läbimurde suhtes. Anonüümseks jääda soovinud kõrge valitsusametnik ütles, et riigi juhid „mõistsid, et [nad] peavad olema edukad”, kuid rünnakut ei tohiks vaadelda kui „hõbekuuli” sõjas, mis kestab 15. kuud.

President avaldas aga kindlustunnet, et Ukraina sõjavägi võib edasi liikuda, hoiatades „külmutatud konflikti” riskide eest, millele Venemaa tema sõnul „loodab”.

Kiievi jaoks võib iga tulemus, mis läänes pettumust valmistab, tähendada sõjalise toetuse vähenemist ja survet läbirääkimisteks Venemaaga. Kuna peaaegu viiendik riigist on Venemaa kontrolli all ja president Vladimir Putin kuulutas nelja oblasti annekteerimise, mida tema väed osaliselt okupeerivad, hõlmaks see tõenäoliselt arutelusid maadest loobumise üle.

„Igaühel on idee,” ütles president Zelenski. „[Aga] nad ei saa survestada Ukrainat alasid loovutama. Miks peaks ükski maailma riik Putinile oma territooriumi andma?”

Zelenski lükkas ümber kartused USA toetuse kadumise pärast, kui Ukrainat toetada lubanud president Joe Bidenit 2024. aastal tagasi ei valita. Tema sõnul naudib Ukraina USA Kongressis endiselt mõlemaparteilist toetust. „Kes teab, kus me oleme [kui toimuvad valimised]?” ta ütles. „Usun, et selleks ajaks võidame.”

Praegu pole reaalset võimalust konflikti lõpetamiseks kõnelustega, sest mõlemad pooled ütlevad, et võitlevad võiduni. President Zelenski on pakkunud 10-punktilise rahuettepaneku, milles nõutakse kogu hõivatud territooriumi tagastamist, sõjaga seotud kahjude hüvitamist ja Vene sõjakuritegude menetlemiseks eritribunali loomist, mille Moskva on kindlalt tagasi lükanud.

Lääne sanktsioonid avaldasid presidendi sõnul mõju Venemaa kaitsetööstusele, mainides ammendunud raketivarusid ja suurtükiväe nappust. „Nende ladudes on endiselt palju, kuid… me juba näeme, et nad on mõnes piirkonnas vähendanud päevast pommide arvu.”

Moskva on aga leidnud viise, kuidas mõnest meetmest mööda hiilida, ütles ta ja kutsus riike üles võtma sihikule need, kes aitavad Venemaal keeldudest mööda hiilida.

Zelenski lükkas taas tagasi Venemaa süüdistuse, et Ukraina oli eelmisel nädalal Kremlile väidetava droonirünnaku taga, mida Moskva kirjeldas kui katset mõrvata president Putin.

Ukraina liider ütles, et usub, et näiline rünnak võis olla valelipuoperatsioon, mille viis läbi Venemaa ise, ja et Moskva kasutas väidet „ettekäändena” tema riigi ründamiseks.

„Nad otsivad pidevalt midagi, mis kõlaks nagu õigustus, öeldes: „Te teete seda meile, nii et meie teeme seda teile”,” ütles president Zelenski. „Aga see ei töötanud. Isegi nende kodumaise avalikkuse jaoks see ei töötanud. Isegi nende oma propagandistid ei uskunud seda. Sest see nägi väga-väga teeseldud välja.”

President rääkis Eurovisiooni lauluvõistluse toimumise ajal Inglismaa linnas Liverpoolis, mis valiti võõrustajaks eelmise aasta võitja Ukraina asemel.

President ütles, et oleks eelistanud võistlust näha mõnes naaberriigis, „kuhu meie inimesed saaksid reisida ja olla väga lähedal”, kuid tal on „suur austus” Suurbritannia, „hämmastava riigi” vastu. „Peaasi, et võistlus toimuks,” sõnas ta. „Las rahvas näitab oma annet.”

Kommentaarid
(Külastatud 343 korda, 1 külastust täna)