Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus USA väljaandele Washington Post, et Ameerika suur andmeleke on väga halb asi ja USA valitsus on asja kohta hoidnud Ukrainat teadmatuses.

Zelenski tunnistas, et ei ole Valge Majaga vestelnud USA ülisalajaste luuredokumentide massilise lekitamise teemal, nimetades leket nii Washingtoni kui ka Kiievi jaoks kahjulikuks.

Zelenski sai lekkest teada nagu kõik teisedki – uudistest.

„Ma ei saanud Valgelt Majalt ega Pentagonilt eelnevalt teavet,” ütles Zelenski. „Meil ei olnud seda teavet. Minul isiklikult mitte. See on kindlasti halb lugu.”

„See on meile kahjulik,” lisas Zelenski. „See ei ole kasulik Valge Maja mainele ja ma usun, et see ei ole kasulik Ameerika Ühendriikide mainele.”

USA välisminister Antony Blinken arutas lekkeid oma Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga aprillis toimunud telefonikõne ajal, ütles asjaga kursis olev USA ametnik. Kõne, mis toimus pärast lekke kohta uudiste avaldamist, oli kavandatud NATO välisministrite kohtumise arutamiseks Brüsselis, ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik.

Sel ajal pidas ka välisministri asetäitja Wendy Sherman oma kolleegidega terve hulga kõnesid, et sellel teemal rääkida, ehkki pole selge, kas ta arutas seda oma Ukraina kolleegiga.

Lekked on tekitanud hõõrdumist Ukraina ja USA, selle sõja suurima toetaja vahel. Washingtoni suutmatus kaitsta tundlikku teavet võib viia selleni, et Kiiev jagab USAga vähem luureandmeid, on mõned Ukraina ametnikud eraviisiliselt märkinud. Kuid mõned dokumentides avaldatud andmed pärinevad signaalluurest, mis viitab sellele, et USA luurab Ukraina tippametnike, sealhulgas Zelenski järele.

Küsimusele, kas see on pingestanud riikide vahelist usaldust, vastas Zelenski: „Ma ei saa meie riigiga riskida.” Ta märkis, et tema isiklike tunnete avaldamine ei ole väärt võimalikku kahju USA toetusele Ukraina sõjategevusele.
„Seal, kus saan ausalt rääkida, teen seda. Kuid riskid on suured,” lisas ta. „Kui see oleks minu sõda [Venemaa presidendi Vladimir] Putini vastu ja meid oleks lahinguväljal kaks, ütleksin ma kõigile, mida ma neist arvan. Aga siin on lugu veidi teistsugune. Me kõik vastutame.”

Valge Maja ametnik ütles, et valitsus suhtleb pidevalt Ukraina kolleegidega mitmesugustel teemadel, sealhulgas lekete osas. Anonüümseks jääda soovinud ametnik aga ütles, et nad ei kommenteeri nende arutelude üksikasju.

President Donald Trumpi esimesse tagandamisskandaali sattunud Zelenski märkis, et see polnud esimene kord, kui USA avalikustamised tema elu keeruliseks muutsid ning et ta keskendub nüüd rohkem Ukraina ettevalmistamisele Vene vägede poolt okupeeritud territooriumi tagasivõtmiseks.

„Ma ei tea, kas see on manipulatsioon või õnnetus ja nii edasi, ja miks ma peaksin?” ütles ta. „Vaatamata sellistele infoliikumistele pean riiki ette valmistama deokupeerimiseks, mitte muudeks sammudeks. Ja see on minu ülesanne. Kas mäletate, kuidas meie vestlus Trumpiga välja kukkus? Nad trükkisid selle ära. No ausalt öeldes ei andnud ma selleks luba.”

Kollase Ukraina kolmhargi sümboliga musta dressipluusi kandnud Zelenski kohtus tunni aja vältel Washington Posti ajakirjanikega konverentsiruumis, mille kolmele seinale olid paigaldatud suured monitorid – ruumis, mida ta tavaliselt kasutab oma kõnelusteks välisriikide juhtidega videolinkide kaudu.

Zelenski paistis lekkeid kommenteerides kohati nördinud ja ütles, et peab neid „telešõuks”, mis võib inimestele huvi pakkuda, kuid mis lõpuks aitab Venemaad kriitilisel hetkel. Ukraina ametnikud ja riigi Lääne partnerid on kavandanud kevadist vasturünnakut, mis peaks algama sel kuul, kuna Kiievil on võimalus saada lahinguväljal initsiatiiv tagasi uute Lääne relvade, sealhulgas lahingutankidega.

USA luure lekete hulka kuulusid üksikasjad Kiievi õhukaitse puudujääkide kohta ja teave selle kohta, milliseid brigaade valmistatakse vasturünnakuks ette.

„Kusagil on see haip, kussagil skandaal,” ütles Zelensky. „Meie jaoks on kõik, mis ühel või teisel viisil vaenlast ette teavitab, meie jaoks kindlasti miinus. Ma ei näe siin mingeid eeliseid.”

Üks lekkinud dokumentidest sisaldas hinnangut sõjaväeohvrite kohta, dateeritud 21. veebruariga ja märgistatud täiesti salajaseks. Seal öeldi, et USA ametnike hinnangul sai surma 15 500–17 000 Ukraina sõdurit ja lisaks 106 500–110 500 haavata. Sama hinnangu kohaselt on hukkunud 35 000–42 500 ja haavata saanud 150 500–177 000 Vene sõdurit. Need arvud on kooskõlas Lääne ametnike hiljutiste hinnangutega, mille väitel on tõenäoliselt hukkunud või haavatud üle 200 000 Vene sõduri.

Slaid pealkirjaga „Võitluse jätkusuutlikkuse ja kurnatuse hinnang” hoiatab, et Pentagonil on madal usaldus oma esitatud numbrite suhtes seoses teabelünkadega, nii Venemaa kui ka Ukraina komandöride katsetega säilitada operatiivjulgeolek, Ukraina-poolse teabe jagamise võimaliku eelarvamusega. Kiiev hoiab oma ohvrite arvusid hoolikalt saladuses, et mitte kahjustada avalikku moraali.

„Inimesed küsivad minult, kes sellest kasu saab? Minu vastus on väga lihtne: mul pole aega aru saada, kes sellest kasu saab. Ma vaatan, kes sellest kasu ei saa,” sõnas Zelenski.

Zelenski keeldus leketes sisalduva teabe kinnitamisest või ümber lükkamisest – ega isegi kirjeldamast avalikustamist kui „tundlikku” -, kuna see tunnistaks dokumentide tõesust, ütles ta. Ukraina ametnikud ja riigi sõjaväeluure on need tunnistanud „võltsinguks” või osaks Venemaa desinformatsioonikampaaniast.

„See ei ole tundlik,” ütles Zelenski. „Kui ma teile vastan, tähendab see, et see on tundlik, see tähendab, et seal on tõelised dokumendid. Palun lõpetage minuga mängude mängimine. Olen sõjas oleva riigi president.”