Ukraina sõjavägi on peaaegu 15 kuud ületanud maailma ootusi. Nüüd püüavad kõrgemad juhid neid lootusi alla suruda, kartes, et peatse vastupealetungi tulemus, mille eesmärk on muuta Venemaaga peetava sõja käiku, ei pruugi vastata välja reklaamitule.

„Meie vasturünnaku ootused on maailmas liiga kõrgele aetud,” ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov eelmisel nädalal antud intervjuus. „Enamik inimesi ootavad midagi tohutut,” märkis ta, mis võib viia „emotsionaalse pettumuseni”, vahendab Washington Post.

Kavandatav vasturünnak, mis sai võimalikuks tänu Läänest antud relvadele ja väljaõppele, võib tähistada sõja kõige olulisemat etappi, kuna Ukraina püüab tagasi haarata märkimisväärset territooriumi ja tõestada, et on väärt jätkuvat toetust.

Ründavad sõjalised operatsioonid nõuavad tavaliselt ülekaalukat eelist ja kuna Vene väed on kogu 1500 kilomeetri pikkusel rindel tugevalt kindlustatud kaitsesse asunud, on raske hinnata, kui kaugele Ukraina jõuab.
Rünnakule eelnev koondumine – mille üksikasjad jäävad saladuseks – on jätnud Ukraina ametnikud maadlema keerulise küsimusega: milline tulemus on piisav, et Läänele, eriti Washingtonile muljet avaldada?

Mõned kardavad, et kui ukrainlased jäävad alla, võib Kiiev kaotada rahvusvahelise sõjalise abi või olla silmitsi uue survega suhelda Moskvaga läbirääkimiste laua taga – mitte lahinguväljal. Sellised kõnelused hõlmaksid peaaegu kindlasti Venemaa nõudmisi territooriumi läbirääkimiste teel loovutamiseks, mida Ukraina on nimetanud vastuvõetamatuks.

„Ma usun, et mida rohkem võite me lahinguväljal saavutame, seda rohkem inimesi meisse usub, mis tähendab, et saame rohkem abi,” ütles president Volodymyr Zelenski esmaspäeval intervjuus ajalehele Washington Post oma tugevalt kindlustatud peakorteri hoones.

Kiiev soovib teha kiiret läbimurret rindel, mis on sisuliselt aeglustunud kurnavaks suurtükisõjaks riigi ida- ja lõunaosas, kusjuures kumbki pool ei saavuta märkimisväärseid territoriaalseid edusamme. Eksperdid ütlevad, et on raske, kui mitte võimatu tõrjuda venelasi tagasi oma positsioonidele enne invasiooni algust 24. veebruaril 2022, kui Moskva valduses oli osa Luhanski ja Donetski oblastitest ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaar.

Surve tuleneb osaliselt Ukraina varasematest võitudest lahinguväljal – esmalt tõrjuti Venemaa katse vallutada Kiiev ja hiljem tõrjuti sissetungijad välja ootamatute rünnakutega Harkivi ja Hersoni oblastites. „Me inspireerisime kõikjal, sest arvati, et kukume 72 tunni jooksul,” ütles Reznikov. Kuid senine edu tähendab, et Ukraina partneritel on nüüd „ühine ootus, et see oleks taas edukas”, ütles ta.

Tema sõnul on Lääne partnerid talle öelnud, et „nad vajavad nüüd järgmist edu näidet, sest me peame seda oma inimestele näitama. … Kuid ma ei saa teile öelda, milline oleks selle edu ulatus. Kümme kilomeetrit, 30 kilomeetrit, 100 kilomeetrit, 200 kilomeetrit?”

Suur edu võib tähendada rohkem toetust Lääne relvadele ja laskemoonale, mida Ukraina vajab võitluse jätkamiseks ja tsiviilelanikkonna jaoks hädavajaliku moraali tõstmise pakkumiseks, kui tunti rõõmu Ukraina vägede vastupanuvõimest Venemaa soovile vallutada Kiiev eelmisel kevadel ja hiljem tuli üllatuslik sügisene pealetung Harkivi oblastis, mis võttis mõne päevaga tagasi sadu kilomeetreid territooriumi.

Kuid Harkivi oblastis oli ukrainlastel eelis, kui nad ründasid üllatuslikult Vene vägesid, kes olid oma kaitset kokku tõmmanud. Paljud lihtsalt põgenesid ilma võitluseta. Ja lõunaosas Hersoni oblastis oli Ukrainal suur geograafiline eelis, kus Venemaal oli raskusi vägede varustamisega teisel poole Dnepri jõge.

Nüüd võib Venemaal olla geograafiline eelis ja arvuline ülekaal. Reznikov ütles, et praegu on koondatud umbes 500 000 Vene sõdurit, kellest vähemalt 300 000 on Ukraina territooriumil.

Ukraina üks põhieesmärke ja võib-olla varane edu märk oleks purustada nn maismaasild Mandri-Venemaa ja okupeeritud Krimmi vahel, katkestades olulised varustusliinid Vene vägedele Zaporižja oblastis ja isoleerida poolsaarel asuvad Venemaa baasid.

Veel üks ülitähtis ülesanne on taastada kontroll väga väärtuslike kriitilise infrastruktuuri rajatiste üle, sealhulgas Euroopa suurim aatomienergiajaam Zaporižja tuumaelektrijaam, mis asub okupeeritud Enerhodari linnas, ja Kahhovka hüdroelektrijaam Hersoni oblasti lõunaosas.

Tunnistades tohutuid takistusi, on Ukraina ametnikud jätkanud survet Lääne toetajatelt täiendavate materjalide saamiseks. Ukraina on valmis rünnakut alustama „niipea, kui meie partneritega kokku lepitud relvad on käes”, ütles Zelenski. Ajaskaala võib sõltuda ka ilmast, kuna riigi rindejoonel on hooajaliselt maa märg.

Reznikov ütles, et Ukraina „esimene ründeformatsioon” on enam kui 90 protsendi ulatuses valmis alustama, kuid mõned määratud väed lõpetavad endiselt väljaõppeprogramme välismaal.

Tohutult pikk rindejoon loob arvukalt potentsiaalseid rünnakuvõimalusi. Ukraina võiks suunata oma jõupingutused lõunasse ja püüda vallutada Melitopoli linn, mille Venemaa on teinud Zaporižja okupeeritud oblasti pealinnaks, ning seejärel liikuda edasi, et maasild ära lõigata.

Ukraina võib rünnata ka Krimmi ennast, tõenäoliselt mereoperatsioonide ja võib-olla isegi dessantidega. Satelliidipildid näitavad ulatuslikke kaevikuid, mida Vene väed on potentsiaalseks rünnakuks valmistudes kaevanud.

Muud stsenaariumid näevad ette ukrainlasi ründamas ida suunas läbi Bahmuti linna või Kupianski linna, püüdes taastada kontrolli Luhanski oblasti üle.

Venemaa palgasõdurite grupeeringu Wagneri asutaja Jevgeni Prigožin ähvardas oma väed Bahmutist välja viia, mis muudaks linna haavatavaks. Teine võimalus oleks ukrainlastel rünnata Venemaa positsioone läbi lõunapoolse Vuhledari linna okupeeritud Mariupoli suunas.

Zelenski ütles, et peab mis tahes Ukraina territooriumi hõivamist „edukaks”. „Ma ei saa teile öelda, millised linnad, millised piirid on meie jaoks märkimisväärsed edusammud ja millised keskmised … ainult sellepärast, et ma ei taha Venemaad ette valmistada selleks, kuidas, millistes suundades ning kus ja millal me oleme,” ütles ta.

Reznikov ütles, et ideaalis ei vabasta rünnak mitte ainult külasid ja linnu, vaid ka „katkestab [Vene] vägede logistilisi ahelaid” ja „vähendab nende rünnakuvõimet”.

Lääne liidrid kinnitavad, et Ukraina on eelseisvaks võitluseks hästi varustatud.

Kuid USA luure hinnangud, mis avalikustati massilise salastatud dokumentide lekitamise käigus Discordi foorumis, paljastasid USA kahtlused Ukraina suutlikkuse suhtes sel kevadel suuri edusamme teha, osaliselt seoses hinnanguliste „puudujääkidega väljaõppe ja laskemoonavarude osas”.

„Me kaotame praegu taevas,” ütles Zelenski Kiievis antud intervjuus. Ukraina president on palunud Ameerikas toodetud lennukeid F-16. President Biden on taotluse teravalt tagasi lükanud, öeldes, et Zelenski ei vaja lennukeid.

Zelenski ütles, et Ukraina ei oota rünnaku alustamiseks rohkem hävitajaid, kuid „meil oleks palju lihtsam”, kui need oleksid olemas.

Ja kuigi Ukraina sai hiljuti USA-s toodetud Patrioti raketitõrjesüsteemi, „peame ka meeles pidama, et nimi üksi ei kaitse inimesi,” ütles Zelenski. Parem õhutõrje on „prioriteet number üks”, ütles Reznikov.

Ühendkuningriigi ühendvägede väejuhatuse ülem aastatel 2013–2016 kindral Richard Barrons ütles, et on mures selle pärast, et Ukraina jätkuvalt kesine õhutõrje võib pärast vastupealetungi algust langeda Vene rakettide tule alla.

Tema sõnul peab USA võib-olla oma süsteemid kohale viima, et nõrkusele vastu seista. „Ukraina suutlikkus oma õhuruumi kontrollida on küsimärgi all,” ütles Barrons, lisades, et kogu talve jooksul oli Venemaa selge taktika püüda kurnata Ukraina õhutõrjet, mis koosnes peamiselt Venemaal või Nõukogude Liidus toodetud varustusest.
Ukraina nõuab ka suuremat kauglöögivõimet, kuna vastupealetung läheneb oma algusele. Kiievi partnerid on juba pikka aega väljendanud kartust, et sellist varustust võidakse kasutada rünnakuteks Venemaa sees, mis võib käivitada sõjategevuse laienemise Moskva poolt. Kuid sellise relvastuse puudumine seab Ukraina tõsiselt ebasoodsasse olukorda, ütles Zelenski.

„Ma ei saa päris hästi aru, ma ütlen teile ausalt, miks me ei saa kaugmaa relvastust,” ütles ta ja väitis, et on pakkunud tagatisi, et Ukraina ei kasuta sellist varustust Venemaa sees ründamiseks, nagu mõned liitlased kardavad.

Zelenski sõnul on see varustuse puudumine põhjus, miks Ukraina väed ei ole pärast lõunapoolse Hersoni linna tagasivõtmist novembris suutnud Venemaa vägesid tõrjuda nende kontrollitavalt territooriumilt üle Dnepri jõe.
Just neilt jõeäärsetelt positsioonidelt lennutavad Vene väed regulaarselt laskemoona praegusesse Ukraina kontrolli all olevasse linna. Hersoni vabastamisele järgnenud kuude jooksul on selliste rünnakute käigus hukkunud kümneid tsiviilisikuid.

„Nad võivad sealt vägesid võtta ja viia ida või lõuna poole. Ja ikkagi, nad tugevdavad,” ütles Zelenski. „Miks? Sest nad teavad, et me ei saa neid kätte… ja me kannatame iga päev, sest neil on võime meie inimeste pihta tulistada.”

Vene väed Hersonis teadsid, et Ukrainal puudub kauglöögivõime, mistõttu nad „tõmbasid kõik oma komandopunktid, kütuselaod ja laskemoonalaod välja rohkem kui 120 kilomeetri kaugusele,” ütles Reznikov. „Seetõttu vajame midagi huvitavat 150-kilomeetrise ulatusega,” lisas ta, „logistiliselt on see muutunud nende jaoks keerulisemaks. Kuid me peame suruma neid aina kaugemale.”