Nädala alguses toimuvatel EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumistel on üleval piinlikult palju praeguse Ukraina abiga seotud probleeme, mis nõuavad veel liikmesriikide vahelisi läbirääkimisi.
Probleemid on seotud sanktsioonide, EL-i rahufondi ja Ukrainasse tarnitava 155 mm laskemoonaga, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomest osaleb esmaspäevasel välisministrite kohtumisel välisminister Pekka Haavisto, kes tuleb Brüsselisse otse USA-reisilt. Kaitseminister Antti Kaikkonen osaleb teisipäeval kaitseministrite kohtumisel.
EL on kokku pannud 11. sanktsioonipaketi, mille põhieesmärk on takistada Venemaa suhtes seni kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilimist.
Eesmärk on, et EL saaks kehtestada sanktsioonid väljaspool EL-i asuvatele riikidele või isikutele, kui avastatakse, et nad näiteks müüvad Venemaale sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid. Lekkinud info kohaselt puudutab see muu hulgas kaheksat Hiina ettevõtet.
Mitmed EL-i riigid eesotsas Saksamaa, Kreeka, Küprose ja Ungariga on seadnud kahtluse alla selliste sanktsioonide otstarbekuse ja põhjendanud seda muu hulgas vastumeetmete ähvardusega. Hiinale kehtestatud sanktsioonid oleks EL-i poolt karm otsus, mida kõik liikmesriigid soovivad hoolikalt kaaluda.
Mõned liikmesriigid on mures selle pärast, kas on veel võimalik panna kolmandaid riike ja nende ettevõtteid uskuma, et EL suhtub sanktsioonidesse tõsiselt.
Välisministrite kohtumisele saabunud Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles, et tegemist on Euroopa usaldusväärsusega. Tema sõnul võiks Hiina soovi korral oma ettevõtete sanktsioone rikkuva ekspordi Venemaale igal ajal peatada.
EL-i riikide suursaadikud jätkavad kolmapäeval läbirääkimisi sanktsioonipaketi üle ning seetõttu ei saa välisministrid oma esmaspäevasel kohtumisel veel asja üle otsustada.
Selle asemel on tulemas uued sanktsioonid Iraani vastu. Leedu välisminister Landsbergis avaldas arvamust, et EL-i riigid peaksid Valgevene vastu kehtestama uued, pikka aega toppama jäänud sanktsioonid.
Teine EL-i masinavärki takerdunud otsus puudutab EL-i rahufondi, millest EL maksab liikmesriikidele kompensatsiooni nende Ukrainale tarnitud relvaabi eest. Riigid saadavad Ukrainale relvad ja arve läheb rahufondile.
Liikmesriigid on fondi abiga andnud Ukrainale relvaabi 5,6 miljardi euro ulatuses.
Eelmisel nädalal peatas Ungari rahufondi kaudu makstava kaheksanda abipaketi, kuna Ukraina kandis Ungari suurima panga OTP enda musta nimekirja, kus on loetletud sõda toetavad ettevõtted. Ungari hinnangul peab Ukraina OTP nimekirjast eemaldama, vastasel juhul ei nõustu Ungari rahufondi kaudu makstava toetusega.
Loodetavasti laheneb vaidlus esmaspäeval välisministrite kohtumisel. ELi kõrge esindaja Josep Borrell on nädalavahetusel teinud jõupingutusi, et rahustada nii Ukrainat kui ka Ungarit.
Ukraina ja Ungari suhted on pingelised muu hulgas seetõttu, et Ungari hinnangul kohtleb Ukraina oma riigi ungari vähemust karmimalt.
Kolmas EL-i piinlik probleem puudutab Ukrainasse tarnitavat 155-millimeetrist laskemoona, mis tuli leida EL-i riikide ladudest, et kiiresti Ukrainasse toimetada. Nüüd on selgunud, et numbrid pole isegi need, mida algselt eeldati.
Varem leppisid välisministrid kokku kolmes etapis: esimeses etapis pidi aasta jooksul varudest Ukrainasse toimetama miljon ühikut laskemoona. Seni on diplomaatiliste allikate sõnul liikmesriikidest leitud vaid umbes 60 000 ühikut laskemoona ning lisaks on Ukrainasse toimetatud õhutõrjerakette.
Seni on liikmesriigid taotlenud rahufondilt hüvitist 650 miljoni euro eest. Miljard eurot oli ette nähtud.
Miljon mürsku oli eelkõige Eesti eesmärk, mis ilmselgelt ei põhinenud täpsel infol EL-i riikide laskemoonavarude seisu kohta, vaid oli peamiselt soovunelm.
Laskemoonaplaani teises etapis on liikmesriikidel kavas hankida relvatööstuselt oma varudesse asenduslaskemoona ning kolmandas faasis on eesmärk kiiresti tõsta EL-i relvatööstuse võimsust.
EL-i riigid ei ole veel jõudnud kokkuleppele ka selles, kuidas Venemaa lõpuks rünnaku ja Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest vastutusele võetakse.
Omavahel võistlevad kaks mudelit. Üks neist on Haagis Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seoses asutatav erikohus ja teine Ukraina seadusandluse järgi toimiv hübriidmudel, mille kohtunikud määrataks ametisse rahvusvaheliselt.
