Ametivõimud peavad praegu läbirääkimisi kaitsekokkuleppe üle, mis lubab USA relvajõududel kasutada väljaõppeks ja materjali ladustamiseks Soome territooriumi ja baase.

Soome ja USA vahelise kaitsekoostöö lepingu (defence cooperation agreement, DCA) läbirääkimised toimusid eelmisel nädalal Soome välisministeeriumis Katajanokkal, vahendab Helsingin Sanomat.

Läbirääkimistel Soomet esindanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja asetäitja Mikael Antell ütles, et leppe tekst on aruteludes korra läbi vaadatud „liitlaste seas positiivses ja lahendusi otsivas vaimus”.

President Sauli Niinistö on kahepoolset lepingut põhjendanud Soome julgeoleku suurendamisega. „Selles osas on USA märkimisväärne tegija,” ütles Niinistö nädal tagasi Yle intervjuus.

Läbirääkimisi juhtiva Antelli sõnul tugevdab DCA lepe Soome heidutus- ja kaitsevõimet USA kohaloleku ja kaitsematerjali võimaliku eelpaigutamise kaudu.

„Kõige olulisem on see, et leping võimaldab sujuvat koostööd USA-ga kõigis julgeolekuolukordades ja ka lühikese etteteatamisega,” hindas Antell.

Soome on vaid lühikest aega olnud NATO liige. Antelli sõnul täiendab USAga läbirääkimistel olev uus leping NATO liikmesust. „DCA kui leping on väga praktiline,” ütles Antell.

Tuumarelvad ei ole lepinguga hõlmatud.

Kaitsekoostöö Soome ja USA vahel on kiiresti tihenenud. Kahe riigi vastastikuse mõistmise memorandumis lepiti kokku juba 2016. aastal ning tõsisemaid ühiseid samme astuti pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.

Soomel on mitmeid erinevaid kaitsekoostööga seotud lepinguid, näiteks nn asukohariigi leping NATOga. „Erinevus seisneb selles, et see on siduv riigileping ja selle ulatus on palju laiem,” ütleb Antell.

„DCA leping võimaldab USA Kongressi Pentagonile eraldatud vahendite kaudu vägedel riiki siseneda, kohapeal viibida, materjali eelladustada ja võimalikke infrastruktuuri investeeringuid,” ütleb Antell.

USA poolelt kuuluvad läbirääkimiste delegatsiooni esindajad riigi välisministeeriumist, kaitseministeeriumist Pentagonist ning sõdurid Euroopas paiknevatest USA vägedest.

Antelli sõnul on USA jaoks lepingus kõige olulisem see, et nad teaksid, mis tingimustel võib Soome tulla ja siin tegutseda.

Kahepoolsete kaitselepingute eelisteks on üldiselt peetud näiteks luureinfo paremat liikumist ja otsuste tegemise sujuvust võrreldes suurema alliansiga.

Julgeolekupoliitikaga kursis olev teadusdirektor Hanna Ojanen on varem väitnud, et kahepoolsed kaitselepped on suurriikide tüüpiline tegutsemisviis.

„Kahepoolsed lepingud on mugavad, sest neis võib olla ise otsustav pool,” rääkis Ojanen eelmisel aastal Helsingin Sanomatele.

Norras võimaldas sealne DCA lepe USA sõduritele ja hävitajatele ligipääsu näiteks Oslo lähedal asuvale Rygge lennujaama alale. Norra meedia andmetel investeerib Pentagon Rygges umbes 170 miljonit eurot. Investeeringud on põhjendatud tegevuse tõhustamisega.

„Suurem osa investeeringutest on selleks, et vägesid vastu võtta, kui nad tulevad ja lähevad,” ütles USA välisministeeriumi abivälisminister Douglas Jones veebruaris antud intervjuus.

Millised võiksid olla USA investeeringud Soomes?

„Selle üle on vara spekuleerida, kuid teoreetiliselt võib see olla näiteks F-35 hävitajate hooldushall. See on midagi, mida ühiselt vajalikuks peetakse,” räägib Antell.

„Samuti on lepingus määratletud objektid ja valdkonnad, millele koostöö keskendub. Põhimõtteliselt on need sõjaväepiirkonnad ja väeosad. Põhimõtteliselt võib neid olla rohkem kui üks, aga arutelud on selles osas veel lahtised,” ütles Antell. Tema sõnul ei soovi USA enam eelkõige alalist kohalolekut, vaid nad tegutsevad rotatsiooni põhimõttel ehk vahetavad vägesid erineva kestusega perioodide jooksul.

Helsingin Sanomate info kohaselt jätkuvad ametliku tasandi läbirääkimised Soome ja USA vahel järgmise aastani, misjärel läheb leppe projekt parlamendi menetlusse.

Läbirääkimistel pole DCA lepingu üksikasjade kohta infot avalikustatud, kuid midagi võib järeldada sarnastest lepingutest, mis USA on sõlminud teiste NATO riikidega.

USA peab praegu DCA lepingu läbirääkimisi lisaks Soomele veel Taani ja kaitseliiduga liitumist taotleva Rootsiga. USA püüab saavutada DCA lepingute puhul ühesuguse sisu.

DCA-s on lisaks eeltoodule üksikasjalikult kokku lepitud Ameerika vägede kriminaaljurisdiktsioon, partnerriigi tollivormistus ja maksustamine. Leping on Soome ja USA vahel tähtajaline, alguses ilmselt kümme aastat.

Norra on oma DCA lepinguga kokku leppinud kolme lennujaama ja ühe mereväebaasi kohta, mida USA, selle väed ja lepingupartnerid võivad vabalt kasutada.

Kui läbirääkimised algasid, oli USA taotlenud juurdepääsu veelgi suuremale territooriumile. Alasid ei nimetata lepingutes baasideks, vaid üldkasutatavateks aladeks, inglise keeles agreed facilities and areas.

USA-l on Norraga pikaajaline kaitsekoostöö, kuna Norra on 1949. aastal asutatud kaitseliidu NATO asutajaliige. USA relvaladude osas Norras on kokku lepitud juba aastakümneid tagasi.

Soome saab oma lepingus anda USA kasutusse ka sõjalised alad.

Samas saaks neid alasid muuta, näiteks pikendada lennuradu, rajada lisarajatisi või süvendada sadamat. Vähemalt alguses jääb koostöö ilmselt väikesemahuliseks.

Küsimusele, kas üks ala võib olla Rovajärvi lasketiir Lapimaal vastas Mikael Antell, et põhimõtteliselt võiks see või osa sellest toimida ühise harjutusalana, kuid spekuleerimine on ennatlik. Asukohti pole veel arutatud.”

Soome jaoks on läbirääkimistel oluline tagada, kuidas kontrollitakse USA võimalikku tegevust Soome territooriumil.

Antelli sõnul on praegu veel vara hinnata, kuidas Soome seda kontrolli läbi viib. „Koostöö põhineb eelkõige usaldusel ja suhtlemisel ning ühtstel mängureeglitel ning sellel, et seda tahavad mõlemad pooled,” ütleb Antell.

Samuti annab lepe Ameerika alustele liikumisvabaduse nii merel kui õhus. „Põhimõtteliselt peab toimimine olema sujuv, kuid loomulikult tuleb austada ka Soome suveräänsust,” ütleb Antell.

Küsimusele, kas ameeriklased soovivad, et nende sõdurid alluksid Soome pinnal tegutsedes USA seadustele, vastas Mikael Antell, et põhimõtteliselt alluvad USA väed oma seadusandlusele, austades loomulikult Soome reegleid. Suur osa sellest regulatsioonist tuleb NATO-lt.

„Mõnes osas võib lepingu tingimusi võrrelda diplomaatide erinevate vabastustega, näiteks käibemaksu osas. Lähtekoht on see, et üks riik ei maksa teisele riigile makse. Võti on selles, et kõik vahendid saab suunata kaitsekoostöösse.