Soome on õppinud Ukraina sõjast palju – Soome major toob välja 5 tähtsaimat õppetundi

Soome kaitsevägi on kokku võtnud Ukraina esimese sõja-aasta õppetunnid.

Major Petri Pesonen kirjutab värskes jalaväe aastaraamatus, et Ukraina sõda on olnud Soome jaoks „eriti aktuaalne”, sest on pakkunud haruldaselt laia sissevaate Venemaa sõja kuvandisse, tegutsemispõhimõtetesse ja sooritusvõimesse, vahendab Helsingin Sanomat.

Pesonen töötab Maasõjakooli maalahingukeskuses jalaväe suuna juhina.

Tema jalaväe aastaraamatusse kirjutatud artikkel kannab pealkirja Venemaa ja Ukraina sõjast kogutud tähelepanekud jalaväe arengu toetuseks.

Pesonen toob välja viis soomlaste tähelepanekut: vajadus valmistuda pikemaks lahinguks, kindlustuste ehitamise oskus, mehitamata õhusõidukid, tankid ja venelaste viis kaitseks grupeeruda.

Pesoneni sõnul on Ukraina sõda toonud esile vajaduse arendada kaitseväe võimet pidada pikka sõda.

See on näidanud, kui palju sõjamaterjale sõda nõuab. Ägedate lahingute ajal võib laskemoona tarbimine olla väga suur.

Eelkõige tekib küsimusi tankitõrjerelvade ja Soomes mittetoodetava laskemoona piisavuse kohta.

Samuti on Ukraina sõda näidanud, et kaitsevägi vajab kaotuste hüvitamiseks suurt reservi.

USA on hinnanud, et ainuüksi detsembrist alates on Venemaa kaotanud Ukrainas 100 000 meest. Neist 20 000 on surnud.

Ukraina kahjude kohta pole sarnaseid hinnanguid, kuid need on samuti suured.

Seni on kaitsevägi valmistunud selleks, et ägedates lahingutes võivad lahingujao kaotused päeva jooksul tõusta 20 protsendini rivikoosseisu tugevusest.

See tähendab, et umbes paari tuhande mehelise üksuse kaotused võivad olla halvimal juhul sadu mehi päevas, kellest hukkub viiendik.

Eelnimetatud info põhineb eelmisel kümnendil koostatud hukkunute juhendil.

Pesonen rõhutab ka kindlustuste ehitamise oskusteavet ja üksikute sõdurikaitsevahendite olulisust.

„Seisakul on labidas endiselt jalaväelase kõige olulisem kaitsevahend tänapäevaste relvasüsteemide suure tulejõu eest,” kirjutab ta.

„Kandmiskõlbmatud kaitsevahendid ei kaitse kedagi, seega on varustuse mugavus ja ergonoomika muutumas kaitsevahendite üheks olulisemaks omaduseks,” märgib Pesonen.

Ukraina sõda on tõstnud mehitamata õhusõidukite ehk droonide tähtsuse täiesti uuele tasemele. Sõda võiks isegi nimetada esimeseks „droonisõjaks”.

Pesonen kirjutab, et sõda on selgelt näidanud mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalusi ja ohte. Tema sõnul on vaja iga sõdurit tulevikus treenida, et kaitsta end droonide jälgimise ja rünnakute eest.

Meie enda vägede käsutusse tuleks anda rohkem droone. Pesoneni sõnul on „mikro-UAV-d” kavas lisada jalaväekoosseisudesse juba sel aastal.

Maavägi on varem öelnud, et on hetkel soetamas 1000–2000 sellist süsteemi, mida erinevad kaitseharud kasutavad luureks, seireks ja sihtimiseks.

Tehingud sõlmitakse juba käesoleval aastal. Selleks on kõrvale pandud 14 miljonit eurot.

Üks Ukraina sõja üllatusi on olnud see, kui kergeks saagiks on olnud Vene lahingutankid Ukraina tankitõrjele. Ukrainlased on aasta jooksul hävitanud olulise osa venelaste moodsamatest tankidest.

Vaatamata eelnevale on Pesoneni hinnangul tankid säilitanud oma märkimisväärse rolli sõjas.

Tema sõnul on „tänapäevasel lahinguväljal tanke vaja vähemalt sama palju kui varem, kuid tankide kaitse eeldab head koostööd relvastuse vahel, eriti kaitsva jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje ja pioneeridega”.

Üks huvitavamaid tähelepanekuid on see, et Vene motoriseeritud jalavägi ja soomusjõud kipuvad kaitseks koonduma hoonestatud piirkondadesse, näiteks küladesse.

„Positsioonid ehitatakse nii, et neid saab ümberringi kaitsta ning eesmärk on, et selle ümber oleks suur avatud ala, mis hõlbustab ala jälgimist ja raskerelvade kasutamist,” kirjutab ta.

Venelased kaitsevad oma üksusi jalaväemiinidega. Venemaa ei ole seotud Ottawa leppega, mis keelab maamiinid, nagu näiteks Soome ja Ukraina.

Kindlustatud positsiooni ründamine on keerukas operatsioon. Pesonen mõtiskleb, kas Soome ajateenijate väljaõppes peaks rohkem rõhku panema kaitsekraavidele ja lähivõitlusele.

Pesonen märgib, et halvasti läinud sõda põhjustab tõenäoliselt muutusi Venemaa relvajõududes. See muudab tuleviku prognoosimise keeruliseks.

Tema sõnul on juba näha esimesi märke Venemaa püüdlustest suurendada relvajõudude suurust ja üleminekut pataljoni-suurustelt lahinguüksustelt täisüksustena toimimisele.

Kommentaarid
(Külastatud 3,818 korda, 1 külastust täna)