Leedu loob sõjalist diviisi, aga esialgu on see vaid paberil, kuna nõuab väga palju raha

Leedu juhtkond kiitis eile esmaspäeval, 8. mail heaks diviisi moodustamise plaani – nii suurt väeüksust pole riik kunagi välja pannud. Kuigi paberil näib samm hea, meenutab riigi sõjavägi kaitseekspertide sõnul nüüd ühe lahingu armeed ja plaanide elluviimiseks tuleb palju ära teha.

„Esimene reageerimisüksus, mis peaks Leedus olema, peaks olema vähemalt diviisi suurune,” ütles Leedu kaitseväe ülem kindralleitnant Valdemaras Rupšys, vahendab lrt.lt.

Diviisi loomise plaani tervitab endine NATO Brunssumi ühendvägede väejuhatuse ülem erukindral Jorg Vollmer, kes vastutas varem ka Balti riikide kaitse eest. „[Aga] mida tuleks tõesti vältida, on paberarmee,” ütles Vollmer.

„Tuleb arvestada, et see nõuab palju raha, sest diviis ei ole diviisi staap, diviis on üksus, mis juhib mitut brigaadi, tavaliselt kolme, mis kõik on võimelised sõtta minema,” lisas ta.

Ametlikult on Leedul praegu kaks brigaadi, mille suurus on umbes 11 000 sõdurit.

„Tegemata kodutööd on palju. Reaalselt võib öelda, et esimene brigaad Iron Wolf (Raudhunt) on valmis saamas, aga Žemaitija [brigaad] on andestamatult kerge ja puudulik ning reservbrigaadil Aukštaitija on vaid nimi ja lipp,” märkis Leedu sõjaväeblogijate grupp Locked N’Loaded.

Lahendus võiks olla ajateenijad, kuid sõjaväe relvad nõuavad ulatuslikku väljaõpet ja relvajõud vajavad neid relvi rohkem.

„Meil on vaja mobiilset õhutõrjet, vajame lisasuurtükke, vajame täiendavaid raketisuurtükke,” ütles Kõrgema Sõjakooli õppejõud Artur Plokšto.

Luureüksuste jaoks oleks vaja ka droone, mis suudaksid koguda andmeid kaugemal kui 100 kilomeetrit, mis on nüüd riigi uute suurtükiväesüsteemide tööpiirkond. Õhukaitse jaoks ei piisa Leedu poolt välja pandud keskmaa NASAMS-süsteemist enam diviisi kaitseala loomiseks.

Seda kõike on praeguse kaitseväe juhataja Rupšyse sõnul vaja ka ilma diviisi loomiseta. „Meil peavad need silmad ja kõrvad olema ja selleks oleme nad eelarvesse pannud,” ütles Rupšys.

Kaitseeksperdid ütlevad, et Leedule oleks parim variant kergdiviis, kuid riik vajab ka tanke.

„Ilma tankideta ei saa olla vasturünnakute illusioone [ja] kaitsel ilma vasturünnakuteta pole mingit tähendust,” ütles errukolonel Gintaras Ažubalis.

Leedu kavatseb soetada 50 tanki, ütles sõjaväeülem. Kuid sellegipoolest jätab see Leedu „väga alasti”, lisas Ažubalis.

„Selleks, et diviis saaks lahinguväljal mõju avaldada, on vaja umbes 100 tanki,” lisas Plokšto.

Samuti on diviisi loomise maksumus Leedu praeguse kaitse-eelarvega võrreldes jahmatav.

„Poolas moodustatakse nüüd nullist uus diviis ja nad on välja arvutanud, et see läheb maksma 17 miljardit eurot,” ütles Plokšto. „Poola ostis K2 tankid ja üks ühik maksab umbes 19 miljonit eurot.”

Leedu võib vajada kuni 6 miljardit eurot, mis on kolm korda suurem kui tänavused aastased kaitsekulutused. Praegu moodustab see üle 2,5 protsendi SKTst.

Leedu endise sõjaväeülema Arvydas Pociuse sõnul piisaks diviisi loomiseks „3 protsendi suurusest kaitsekulutuste tasemest järgmise 10 aasta jooksul”.

Ja kuni seda pole saavutatud, on kõik lootused pandud liitlastele. Diviisi loomine on kooskõlas ka NATO kaitseplaanidega.

„Liitlased ja USA lubavad kompenseerida osaliselt, st omada [liitlaste] diviisi [määratud Leedule] enne, kui loome oma,” ütles kaitseminister Arvydas Anušauskas.

NATO endise komandöri Vollmeri sõnul võiks diviisi koosseisu kuuluda ka sakslaste lubatud brigaad.

„Võeti vastu otsus määrata Leedu kaitsele alaline brigaad, kuid see ei tähenda, et see peab olema püsivalt Leedus paigutatud,” ütles Vollmer.

Saksa armee seisab silmitsi ka oma suurimate väljakutsetega pärast Berliini müüri langemist – sõdurite nappusest kuni relvade puuduseni.

„Ma näen väga-väga väikest tõenäosust, et kõik saab õigeks ajaks valmis ja kasutusele võetud, nagu lubatud,” ütles Saksamaa Kieli ülikooli analüütik Joachim Weber. „Mingil määral saab see olema, kuid ma ei näe, et see oleks täielikult töötav diviis või täielikult töötav brigaad.”

Leedu sõjaväega tihedalt seotud inimesed ütlevad, et teha on veel palju, lisades, et Leedu sõjavägi on praegu ühe lahingu armee.

„Leedu sõjavägi on taasiseseisvumisjärgsel perioodil pigem heidutust simuleerinud kui püsivat lahinguvõimet üles ehitanud. Selle muutmine nõuab vaimset nihet, alustades auastmest kuni presidendini,” märkis Locked N’Loaded.

Sõjaväeülem Rupšys ütleb, et suhtumine on muutumas. „Me [näeme] praegu selgelt, et see oht [Venemaalt] jääb püsima veel aastakümneteks,” rõhutas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 357 korda, 1 külastust täna)