Pekingi Ukraina rahuplaani läbi suruma lähetatud Hiina erisaadik kandis selget sõnumit: USA liitlased Euroopas peaksid kinnitama oma autonoomiat ja nõudma viivitamatut relvarahu, jättes Venemaa valdusse oma väiksema naabri osad, mida ta praegu okupeerib. Lääne ametnikud on kursis kõnelustega kontinendi pealinnades.

Diplomaat Li Hui, kes on sel kuul külastanud Kiievit, Varssavit, Berliini, Pariisi ja Brüsselit, kutsus Euroopa valitsusi üles nägema Hiinat Washingtoni majandusliku alternatiivina ning ütles, et nad peaksid kiiresti tegutsema, et lõpetada Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt enne selle laienemist, ütlesid ametnikud. Li pidi täna reedel edasi Moskvasse sõitma, vahendab Wall Street Journal.

Ametnikud ütlesid, et Pekingi plaani on veel vara tagasi lükata, kuid seadsid kahtluse alla Hiina võime tegutseda läbirääkimistel ausa vahendajana, arvestades, kui tihedalt see on Moskvaga seotud. Ametnikud ütlesid, et nad ei usu, et rahu oleks võimalik enne, kui Vene väed Ukrainast lahkuvad.

„Selgitasime, et konflikti külmutamine ei ole rahvusvahelise üldsuse huvides, välja arvatud juhul, kui Vene väed viiakse välja,” ütles Li’ga vestelnud diplomaat. Diplomaat ütles, et Li’le öeldi, et „Euroopat on võimatu Ameerikast lahutada” ja et Euroopa ei loobu Ukraina toetamisest.

„Tõenäoliselt panevad nad proovile Lääne ühtsuse ja üritavad näidata initsiatiivi,” ütles teine ​​diplomaat.

Hiina peamine huvi näib olevat tagada, et Venemaa ei kaotaks sõda ja et Moskva hoiduks tuumarelva kasutamisest, ütles teine.

Kümneid tuhandeid inimesi tapnud ja sadu tuhandeid inimesi ümberasutanud sõda Ukrainas on kujunenud keskseks rindeks süvenevas rivaalitsemises ühelt poolt demokraatliku Lääne ning teiselt poolt Venemaa ja Hiina, kahe maailma võimsaima autoritaarse riigi vahel.

Hiinast on saanud Venemaa jaoks kriitiline majanduslik päästerõngas, kuna teda kimbutavad Lääne sanktsioonid. Peking on ostnud suurtes kogustes Venemaa energiat ning Hiina eksport Venemaale selliste kaupade nagu arvutikiibid ja muu tsiviil- ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud elektroonikakaubad on oluliselt kasvanud pärast seda, kui Moskva eelmisel aastal Ukrainasse tungis.

Hiina liider Xi Jinping külastas märtsis Moskvat ja kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, peagi pärast seda, kui Hiina avaldas Ukraina rahuettepaneku. Mõlemad mehed naeratasid ja nimetasid teineteist „kalliteks sõpradeks”. Xi ütles Putinile, et nende riikidel on „palju sarnaseid eesmärke” ning et „oma koostöö ja suhtlusega saavutame need eesmärgid kindlasti”.

Euroopa pealinnad on öelnud, et Hiina rahuettepanek ja Venemaa poolehoid näitasid, et Peking ei ole konfliktis neutraalsel seisukohal ja on Moskva poolel.

Hiina veebruaris avaldatud 12-punktiline rahuettepanek nõuab relvarahu ja rahuläbirääkimisi, kuid pakub vähe üksikasju. Kuigi see näib olevat varjatud hoiatus Moskvale konflikti tuumarelva kasutamisega mitte eskaleerida, sisaldab see ka kriitikat USA ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni suhtes. Selle esimene punkt on „kõigi riikide suveräänsuse austamine”, kuid see ei kutsu Venemaad Ukrainast taganema ega maini Venemaa agressiooni oma naabri vastu.

Hiina on semminud Euroopa riikidega, püüdes nõrgendada USA juhitud vastuseisu Pekingi laienevale ülemaailmsele mõjuvõimule. Pärast varasemat leebemat lähenemist on Euroopa viimastel aastatel lähenenud USA positsioonidele majandusjulgeoleku ja kaubanduse osas ning muutunud Hiina suhtes üha ettevaatlikumaks.

Kuigi Bideni valitsus nägi ette Hiina rolli võimalikus läbirääkimistel saavutatavas lahenduses, ollakse Pekingi kui rahuvahendaja kavatsuste suhtes skeptilised, kuna see on tihedalt seotud Moskvaga. Valge Maja üritas märtsis tõrjuda Pekingi oodatud üleskutset relvarahu sõlmimiseks ning pressiesindaja ütles, et selline samm oleks „sisuliselt Venemaa vallutuse ratifitseerimine”.

Euroopa on samuti laias laastus Washingtoniga ühel meelel, et Ukrainas ei ole võimalik rahu saavutada ilma Vene vägede väljaviimiseta ning Euroopa valitsused on mures Xi sidemete pärast Putiniga, ütlesid Lääne ametnikud.

Euroopa diplomaadid ütlesid, et püüdsid Li’ga kohtudes edastada kolm põhisõnumit: et Hiina peab jätkama Venemaa survestamist tuumarelvade kasutamise vastu, et ta ei annaks Venemaale sõjalist abi ja mõistaks hukka Moskva agressiooni. Samuti palusid nad Li’lt Hiina toetust rahvusvahelistele ponnistustele, et kindlustada Venemaa poolt okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaam, Euroopa suurim selline rajatis.

Li, Pekingi eriesindaja Euraasia küsimustes ja endine Hiina suursaadik Venemaal on külastanud Ukrainat, Poolat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Belgiat, Euroopa Liidu institutsioonide ja NATO keskusi. Mitmete nende riikide diplomaadid ütlesid, et nad tegid tihedat koostööd tagamaks, et Li saaks Euroopa liitlastelt ühesuguse sõnumi.

Sel nädalal Li’ga kohtunud Prantsuse ametnik ütles Hiina diplomaadile, et Prantsusmaa on veendunud, et Hiina võib etendada konstruktiivset rolli õiglase ja kestva rahu saavutamisel Ukrainas, teatas Prantsusmaa välisministeerium avalduses. Ametnik rõhutas vajadust austada Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ütles, et Prantsusmaa ja EL on otsustanud Ukrainat pikas perspektiivis toetada.

Poola välisministeerium teatas pärast Li visiiti Varssavisse, et Hiina diplomaadiga kohtunud aseminister ütles talle: „Poola on mures Pekingi avalduste pärast kahepoolsete suhete tugevdamise nimel agressorriigi Venemaaga.”

Euroopa vastuseis tuleb ajal, kui USA ja Hiina näevad võimalikku akent sidemete parandamiseks, mis on kahjustatud selle aasta alguses arvatava Hiina luureõhupalli avastamise ja allatulistamise tõttu. USA kaubandusminister Gina Raimondo kohtus neljapäeval Washingtonis oma Hiina kolleegi Wang Wentao’ga, mis on esimene selline kohtumine, mis toimus Washingtonis Bideni valitsuse ajal.

Kaubandusministeerium teatas, et neil kahel on USA-Hiina kaubandussuhete üle ausad ja sisulised arutelud ning Raimondo väljendas muret Pekingi hiljutiste tegevuste pärast Hiinas tegutsevate USA ettevõtete vastu. Hiina kaubandusministeerium ütles, et Wang väljendas muret USA majandus- ja kaubanduspoliitika pärast Hiina suhtes.

EL-i ametnikud on öelnud, et sõda Ukrainas raskendab suhteid Hiinaga, kes pole Moskva sissetungi hukka mõistnud.

„Venemaa jõhker sõda Ukraina vastu muudab EL-i ja Hiina suhete konteksti keerulisemaks,” ütles EL-i kaubandusjuht Valdis Dombrovskis neljapäeval. Ta ütles, et edastas selle sõnumi Hiina kaubandusministrile Wangile eelmisel kuul toimunud kohtumisel.

EL valmistab järgmisel kuul ette majandusjulgeoleku strateegiat, mis näib lähendavat blokki USA poliitikale Hiina suhtes.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles selle aasta alguses, et Euroopa peab Hiinast tulenevate kasvavate riskide taustal oma julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmisel olema jõulisem, ning tõstatas võimaluse kogu ELi hõlmavateks väljaminevate investeeringute kontrollimiseks.

Euroopa ametnikud ütlesid, et EL püüab õppida oma suurest sõltuvusest Venemaa maagaasist, mille Moskva on Ukraina sõja ajal bloki vastu relvastanud, et kaaluda oma sõltuvust muudest strateegilistest sektoritest alates pooljuhtidest kuni kriitiliste tooraineteni.

ELi ja USA ametnikud arutavad järgmisel nädalal Põhja-Rootsis toimuval kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel kaubandussuhteid Hiinaga.

Euroopa Liidu konkurentsijuht Margrethe Vestager, kes osaleb Rootsi kohtumisel, ütles neljapäeval, et Euroopa järgib nüüd mõningaid oma lääneliitlasi Hiina suhtes ettevaatlikuma lähenemise osas. Ta ütles, et blokk soovib kaitsta kaubandust Hiinaga, mida ta ei pea riskantseks, ning olla täpsem Euroopa majandusliku julgeoleku jaoks muret tekitavate valdkondade kindlakstegemisel.

„Mis puutub tehnoloogiasse, siis Hiinast tulenevad väga selged riskid,” ütles Vestager. Ta nimetas bloki mureks Hiina tsiviil- ja sõjaliste funktsioonide integreerimist, inimõigustega seotud riske ja seda, mida ta nimetas tehnoloogia väärkasutuseks.

Euroopa äsja leitud enesekehtestamine Pekingi suhtes on osaliselt sündinud kartusest, et kui USA ja Hiina geopoliitilisi suhteid ümber joonistavad, võib blokk maha jääda.

„Kui me ei hinda riske Euroopa vaatenurgast, siis tõmmatakse eraldusjooned kas Pekingis või Washingtonis,” ütles Vestager.