Eestis toimuval NATO suurõppusel osaleb üle 1500 Briti sõduri ja lisaks tuhanded sõdurid teistest liitlasriikidest, teatas Briti kaitseministeerium.

Kevadtorm on suurim iga-aastane sõjaline õppus, kus osaleb Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupp, vahendab Daily Mail.

Õppusel osaleb umbes 14 000 sõjaväelast 11 NATO riigist. Ühendkuningriigi jaoks on see esimene kord, kui ta saadab Eestisse brigaadisuuruse kontingendi.

Õppusel testitakse maavägesid lahinguvälja stsenaariumide järgi, sealhulgas kaevikurünnakud, luuremissioonid ja kergejalaväe taktikad.

Kaitseminister Ben Wallace ütles: „Sajad Ühendkuningriigi sõdurid meie relvajõududest hakkavad taas treenima koos isikkoosseisuga 11 NATO riigist, mis näitab meie koostöövõime tugevust partnerriikidega ja meie ühist pühendumust NATO liidule.”

„Kui Vene armee jätkab ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse, mis ohustab stabiilsust Euroopas, jätkavad Ühendkuningriik ja meie liitlased Ukraina toetamist ning meie ühiste väärtuste ja vabaduse kaitsmist,” ütles Wallace.

Kahenädalase õppuse käigus viivad kuninglike õhujõude RAF-i liikmed läbi ka luure- ja õhk-maa integratsiooni õppusi.

Mereväe Royal Marines Commandos viib manöövrite raames läbi ka rannarünnaku õppuse.

Кuninglike husaaride ülem kolonelleitnant Steve Wilson ütles, et tugevdatud kohalolek „ootab õppuse Kevadtorm võimalusi”.

„Võimalus treenida maastikul, mida on võib-olla vaja kaitsta, suurendab õppuse raskust,” lisas ta.

„Meie lahingugrupp on täielikult integreeritud Eesti 1. jalaväebrigaadiga ning toob väljale kõrgelt koolitatud ja võimekad Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa väed.”

„Toome laia valiku tugevaid võimeid peamistest lahingutankidest, tankitõrjest ja suurtükiväest kuni snaiprite, miinipildujate, inseneride ja taktikaliste õhujuhtideni.”

„Ootame NATO alliansi võimete ja otsusekindluse demonstreerimist lähipäevil,” märkis Wilson.

Eelmisel kuul ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et kõik liikmed nõustusid, et Ukraina ühineb sõjalise alliansiga, et pakkuda suuremat toetust Volodõmõr Zelenskile.

Stoltenberg ütles, et Ukrainal peab olema sõja lõppedes „heidutusvõime, et ennetada uusi rünnakuid” Venemaalt – ja ühinemine annab Kiievile kaitse.

Stoltenberg ütles, et NATO liitlased leppisid kokku, et Ukrainast saab alliansi liige ja Zelenski kutsuti järgmisele tippkohtumisele juulis.

Kuid 20. aprillil Kiievis Ukraina presidendiga kohtunud Stoltenberg ütles, et põhitähelepanu on tagada, et riik võidab Venemaad. Ta tunnistas, et teist aastat käimasolevas sõjas on vaja arutada „uusi toetusplatvorme”. Ta rõhutas ka vajadust tagada, et juba tarnitud relvad oleksid töökorras.

„Ma arvan, et mõnikord alahindame kogu logistikat, mis peab olema paigas, et omada operatiivseid lahingutanki võimeid, nii et võib-olla on see ka natuke igav, kuid logistika on äärmiselt oluline,” ütles NATO juht.

Ta lisas: „See on nüüd kurnamissõda ja kurnamissõjast saab logistikasõda.”

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et rahvusvaheline toetus Ukrainale on tugev ja tõsine, kui ta avas Saksamaal kohtumise liitlastega, et arutada Kiievi edasist toetamist.

Zelenski on kogu sõja vältel kutsunud Lääne liitlasi üles saatma rohkem hävitajaid ja kaugmaarakette, et aidata Vene vägesid tõrjuda. Ta oli esitanud oma taotlused otse Stoltenbergile, kes külastas Kiievit enne kohtumist Ramsteini lennuväebaasis.

„Meie toetus Ukraina vabadusjõududele on tugev ja tõsine,” ütles Austin arutelu alustades aasta pärast seda, kui alustati kaitseliidrite kogunemist Ukrainale abi andmise koordineerimiseks.

„Tänasel kontaktrühma koosolekul keskendume kolmele võtmeküsimusele – õhutõrje, laskemoon ja vahendid,” ütles Austin, viidates logistikale ja muule toetusele.

Zelenski palus NATO abi, et saada üle mõnede liikmesriikide vastumeelsusest kaugmaarakettide, kaasaegsete hävitajate ja soomusmasinate tarnimisel.

NATO liikmesriigid on saatnud Ukrainasse mõned nõukogudeaegsed hävitajad, kuid vaatamata Ukraina nõudmistele pole lubatud ühtegi kaasaegset lennukit nagu USA disainitud F-16.

Ka Ukraina läänepoolsed toetajad on olnud tõrksad saatma kaugmaarakette, kuna kardavad, et Ukraina võib neid kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Stoltenberg tunnistas, et teist aastat toimuva sõjaga seoses on vaja arutada „uusi toetusplatvorme”. Ta rõhutas ka vajadust tagada, et juba tarnitud relvad oleksid töökorras.

Nädala alguses teatas Ukraina, et on liitlastelt saanud esimese saadetise raketisüsteemiga Patriot, mida peetakse üheks kõige arenenumaks USA õhutõrjesüsteemiks. Saksamaa tarnis ka lubatud õhutõrje raketisüsteemi Iris-T. Komplektid on olnud üks Kiievi peamisi nõudmisi lääneliitlastelt, kuna see püüab end kaitsta Venemaa raketirünnakute eest ja peatada Moskva sissetungi.

Stoltenbergi Kiievi-visiidi ajal survestati NATO juhti ka lubama Ukraina liitumist alliansiga, kuid ta rõhutas, et see ei ole esmatähtis.

„Kõik NATO liitlased on nõustunud, et Ukrainast saab NATO liige, kuid praegu on põhirõhk loomulikult sellel, kuidas tagada Ukraina võit,” ütles ta.

„Ilma suveräänse sõltumatu Ukrainata pole liikmelisust mõtet arutada,” ütles ta.