Venemaa-uurija karm hinnang: Isegi kui sõda Ukrainas läbi saab, on oodata veel halvemaid uudiseid

Rünnak Ukraina vastu oli Venemaa teadlik demonstratsioon, et ta ei aktsepteeri lääne väärtussüsteemi ja tahab sellega võistelda, ütleb Briti teadlane Andrew Monaghan.

Monaghan on Venemaale spetsialiseerunud tuntud teadlane ja analüütik. Hiljuti rääkis ta Venemaa tulevikust Ameerika Ühendriikide rahuinstituudi (USIP) korraldatud veebiseminaril, vahendab Ilta-Sanomat.

Tema sõnul on Ukraina sõda osa Venemaa strateegiast, kus Venemaa eesmärk on tugevdada oma haaret maailmas. Konflikt Läänega on selle oluline osa.

Seetõttu ei näe ta, et Venemaa ja Lääne suhted võiksid paraneda, isegi kui sõda Ukrainas lõppeb. Raske võib olla ka uute konfliktide ennetamine.

Häid uudiseid pole tulemas. Tahaksime uskuda, et Lääne ja Venemaa suhted ei saa enam hullemaks minna, kuid see on väga võimalik, ütleb Monaghan.

Monaghani sõnul on Venemaa juba kümmekond aastat selgeks teinud, et ei aktsepteeri Lääne liberalismi.

Venemaa ei aktsepteeri ideed, et USA ja tema liitlased tegutsevad maailma politseina. Kümnendi jooksul kujunenud väärtuste lõhe on kasvanud ideoloogiate kokkupõrkeks.

Ukraina sõda on lääneriikides sageli tõlgendatud kui Venemaa presidendi Vladimir Putini igatsust endise suurriigi järele.

Monaghani sõnul on tegemist eelkõige tulevikuga, igatsusega teistsuguse maailmakorra järele. Monaghan ütleb, et Lääs peaks eriti mõtlema sellele, millisel positsioonil Venemaa 2030. aastal olla tahab.

Venemaa seisukohalt tunduvad võimalikud tulevased maailmakorraldused väga pessimistlikud. Kas maailma juhivad ainult USA või USA ja Hiina. Näib, et 2030ndate või 2040ndate aastate maailmas pole Venemaal mingit rolli.

Monaghani sõnul on Läänes Ukraina sõda kergesti käsitletav kui kohalik sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Kuid Venemaal nähakse sõda hoopis teisest vaatenurgast.

Venemaal nähakse seda ülemaailmse võistlusena, kus osa lahingust toimub Ukrainas. See on kümne aasta pikkune võitlus rahvusvahelise korra muutmise nimel. See on võistlus maailmakaubanduse ja ressursside pärast. Venemaa püüab saavutada kontrolli tooraine ja transporditeede üle, ütleb Monaghan.

Läänes pööratakse suurt rõhku Venemaa ja Hiina suhetele. Monaghani sõnul on Venemaa alates 21. sajandi algusest Hiinaga tihedaid suhteid loonud, kuid Venemaa laiemale geopoliitilisele mängule on liiga vähe tähelepanu pööratud.

Venemaa ei sõltu ainult Hiinast. Venemaal on soov olla kohal kogu maailmas ja luua strateegilisi partnerlusi kogu maailmas.

Venemaa-uurija sõnul ei peaks Venemaa positsioonile maailmas mõtlema ainult ida-lääne suunal, vaid ka põhja-lõuna teljel.

Venemaa on huvitatud Arktika piirkonna kontrollimisest ja liitudest lõunapoolkera riikidega. Venemaa on sihikindlalt tugevdanud oma laevastiku kohalolekut eri merepiirkondades.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Venemaa suurendanud kaubavahetust arengumaadega. On investeeritud diplomaatiliste suhete arendamisse näiteks Aafrika riikidega.

Tihedad suhted on eelkõige Hiina, India, Egiptuse ja Iraaniga. Venemaa loob kaubandussuhted riikidega, mida ta nimetab „Lääne-järgseks maailmaks”.

Venemaa otsib selle kaudu globaalset positsiooni, kus tema mõju ulatub kõikjale, ütleb Monaghan.

Kommentaarid
(Külastatud 17,300 korda, 1 külastust täna)