Venelased hädas, kuna ei pääse Eestis oma kinnisvarale ligi – paljud jäävad kinnisvarast ilma

Eestisse kinnisvara soetanud Venemaa kodanikud on pärast sissesõidupiirangute kehtestamist kaotanud võimaluse sõita oma suvilatesse ja korteritesse. Nad algatasid veebis petitsiooni, millele saavad keelu tühistamiseks allkirja anda ainult Eesti kodanikud. Eestlased aitasid kaasa, kogusid üle tuhande allkirja ja nüüd peab parlament kunagi seda kaaluma.

Vene opositsiooniline väljaanne Pskovskaja Gubernija vestles asjasse puutuvate venelastega ja sai teada, miks kinnisvara külastamine Eestis ei ole privileeg, vaid vajadus.

Petitsioon loodi „ühisloominguna” 25. detsembril 2022 ja selle all hakati allkirju koguma 5. jaanuaril. Praeguseks on neid kogunenud 1133. Nõutav arv on tuhat ning dokumendile said alla kirjutada vaid Eesti kodanikud ja elamisloa omajad.

Nagu EER 2022. aasta augustis edastas, kuulub Eestis venelastele umbes 40 tuhat kinnisvaraobjekti. Enamikul neist on elamisluba, seega saavad nad vabalt oma kortereid ja suvilaid külastada, kuid umbes 4,5 tuhat inimest vajab viisat, mille tõttu nad enam Eestisse ei pääse. Nagu siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar väljaandele selgitas, võivad riiki sisenemise võimatuse tõttu kuhjunud võlad lõppkokkuvõttes kaasa tuua kinnisvarast ilmajäämise.

Eesti seaduste järgi on nii, et kui korteri omanik teenuste eest ei maksa, määratakse eestkostja, kes müüb vara. Korterelamute puhul on eestkostjaks enamasti korteriühistu. Kui korteri müügist saadud summa on suurem kui võlg, siis jääb vahe omanikule. Kahes keeles (vene ja eesti) koostatud pöördumises on kirjas, et „piirangud on pannud kinnisvaraomanikud lootusetusse olukorda”.

Kinnisvara külastamine ei ole alati soov ja kapriis ning hetkel ei saa omanikud Eestisse siseneda isegi kohustuslike maksete või kiireloomuliste tööde tegemiseks, mis võivad mõjutada mitte ainult korterite seisukorda, vaid ka korteriühistute ja majakaaslaste olukorda.

Autorid paluvad Eesti võimudel jätta sissesõidukeeluga isikute nimekirjast välja need venelased, kellel on riigis kinnisvara.

Petitsioonis seisab:

„Kinnisvaraomanikud soovivad veel kord kinnitada Eesti võimudele oma lojaalsust kehtivale seadusandlusele ja kavatsust seda tingimusteta järgida. Rõhutame ka seda, et venelastest kinnisvaraomanikel puudub Eestis mõju Vene Föderatsiooni ametlikule välispoliitikale, omanike hulgas ei ole nn oligarhe, pole neid, kes ostsid kinnisvara muul eesmärgil kui külastada Eestit ja paljud neist said selle vara pärimise teel. Nende jaoks ei ole elamispind siin maal äri ega finantsspekulatsiooni küsimus, nad armastavad Eestit ning austavad siinseid inimesi ja traditsioone.”

Kohe petitsiooni all ilmus kommentaar, milles anti soovitusi majade ja korterite kasutamiseks. Selle jättis volitatud kasutaja Marju Mändik: ta leiab, et Venemaa kinnisvara saab anda Ukrainast pärit põgenikele kasutada. „Venemaa kodanike kinnisvara asendaks sõjapõgenikele eluaset. Sellega näitab Venemaa kodanik, et mõistab oma riigi julmuse ja terroristliku käitumise karmilt hukka ja häbeneb seda ning on valmis kodust väljasaadetuid aitama ja tasuta peavarju pakkuma.”

Eesti keelas kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa kodanike riiki sisenemise alates 19. septembrist 2022. Keeld kehtib reisimisel turismi-, spordi- ja kultuuriürituste eesmärgil, sugulaste või sõprade külastamisel, olenemata lõppsihtkohast või Schengeni riigist, kus viisa väljastati.

Facebooki postituste alla hakkasid ilmuma negatiivsed kommentaarid petitsiooni kohta. „Miks vajavad Vene Föderatsiooni kodanikud kinnisvara ebasõbralikus riigis? Vene Föderatsiooni kodanikud, tegelege oma kuritegeliku võimuga ja te saate õnnelikuks,” kirjutab German Volodtšenko grupis „Kohtla-Järve – linn ja inimesed”.

„Te olete oma vara pärast nii mures, et unustate, et paljud ukrainlased on pöördumatult kaotanud kõik. Laste, vendade ja õdede, meeste ja naiste, vanemate elud,” vastas Andrei Donets pöördumisele allkirja andmise palvele grupis „Kohtla-Järve Uus Elu”.

On ka radikaalsemaid kommentaare: „Loodan, et eestlased konfiskeerivad teie majad ja korterid, müüvad need maha ning saadud raha eest ostavad relvi ukrainlastele, kes kaitsevad oma kodu ja lapsi teie sissetungijate, terroristide, marodööride, sadistide ja mõrvarite eest, ja nii nad muudavad teid veelgi „tugevamaks”. Ja saate oma avalduse kokku rullida ja tualetis kasutada,” märgib Jonas Papshis grupis „Oleme venelased Eestis”.

Väljaanne Pskovskaja Gubernija rääkis Peterburi naise Nataljaga, kellel on maja Narva-Jõesuu linnas.

„Minu suguvõsa ajalugu on Narva-Jõesuuga seotud 1954. aastast, kui mu vanavanemad ehitasid sinna suvila. Need olid inimesed, kes läbisid stalinistlike repressioonide hakklihamasina ja päästsid 1949. aastal Vorkutas eestlased, kes aitasid neil pärast taastusravi Narva-Jõesuusse elama asuda, olid nendega elu lõpuni sõbrad, pidades neid kõige lähedasemateks inimesteks. Ja täna on mu ema, nende tütar ja mina, nende lapselaps, ilma võimalusest nende majja tulla! Aga ma loodan, et kui teda mingitel fiktiivsetel põhjustel ei konfiskeerita, siis ta ootab meid! Hiljem elasid vanavanemad Leningradis. Kui NSVL lagunes, müüdi maja maha, vanaema ütles, et ei talunud sissepääsuloa saamise puhul alandamist, kui Eesti konsulaat dokumente loopis, oli ebaviisakas ja kasutas võimalust igas tühises paberitükis viga leida, et viisast keelduda. Ja täiskasvanud lastele ja lastelastele ei antud üldse viisat! See häiris mu vanaema. Kes uskus, et tal pole vaja suvilat, kus ta oli sunnitud üksi elama. 1993. aastal müüsid nad maja maha.”

Nataljal endal on ühekorruseline suvila, mille krunt on ligi 50 000 ruutmeetrit. Ta ütleb, et ei taotlenud elamisluba, kuna viisaga määratud 90 päevast poole aasta jooksul riigis viibimiseks piisas talle ja ta perele.

„Tavaliselt olin 45, maksimum oli korra 61 päeva. Nüüd ei saa me sinna üldse, meid peetakse vaenlasteks. Ma ei kujuta oma elu ette ilma Eestita, mulle väga meeldib seal olla, mulle on seal vajalik olla. Sellesse majja on palju vaeva ja raha investeeritud. Kõik naabrid tunnevad meile kaasa. Võimud (Eesti ) peavad meid, venelasi, vaenlasteks. Viimasel külaskäigul jõudsin kahe aasta paele ettemaksu tasuda. Aeg on näidanud, et vanaemal oli õigus. Nüüd, ilma selle suvilata, oleks meil justkui käsi küljest ära rebitud.”

Viimane külaskäik toimus enne Nõukogude tanki T-34 eemaldamist. Eemaldamine toimus augustis 2022.

„Tulin selle monumendiga hüvasti jätma. Mis puudutab suhtumist Ukraina sündmustesse, mis oli vaid formaalne põhjus russofoobiale venelaste suhtes Eestis ja teistes riikides, siis minu arvates on see NSV Liidu lagunemise bumerang, Gorbatšovi koletu viga, mis murdis miljonite inimeste sealhulgas meie elu. Enamik omanikke ei pane petitsioonile suuri lootusi. Suur tänu kõigile Eestis, kes meid toetavad ja mõistavad – neile, kes ei kartnud ja pöördumisele alla kirjutasid, meie sõpradele ja naabritele – Eesti kodanikele, kellega oleme olnud naabrid juba pikki aastakümneid. Me kõik koos – nii Venemaal kui ka Eestis, tavalised inimesed, oleme kõik šokeeritud sanktsioonidest, keeldudest ja Eesti võimude vaenulikust seisukohast venelaste suhtes.”

Produtsent, ajakirjanik ja kultuuriprojektide korraldaja Lina Voltšenok, kes päris maja Narva-Jõesuus ütles, et peab Eestit oma vaimseks kodumaaks.

„Me pärisime emaga maja vanavanaemalt. See on naisliini kaudu edasi antud sellest ajast, kui seal oli Nõukogude Liit. Vanavanaemalt vanaemale ja siis emale. Kinnisvara olemasolu ei ole paraku elamisloa saamise aluseks. Naabrid ja töömees aitavad maja korras hoida, aga sellest ei piisa. Loomulikult on vaja ise majja sisse saada, kohaliku piirkonna eest hoolitseda. Arved maksti suvel. Praegu pole seda kaugjuhtimisega võimalik teha. Kui minu inimesed Eestis lähevad arveid maksma, ei võeta neid kõigil juhtudel vastu. Paljudel juhtudel on vaja omaniku kohaolekut ja makse tegemist omanikult. Nii et jah, meil on raskusi. Käisin seal kevadel ja sügisel nädalavahetusel. Ja suvel olin seal 2-3 nädalat. Ja igal nädalal erinevatel võistlustel. Kogu lapsepõlve ja iga suve veetsime vanavanematega Eestis. Tegelikult ma kasvasin seal üles. Ja ma pean seda kohta oma vaimseks koduks. Meie pere jaoks on äärmiselt valus olukord, kus me ei saa seal käia.”

Eesti elamisloa omanik Deniss, kes luges petitsiooni kohta Narva-Ivangorodi sotsiaalmeedia piirigrupis ütles, et kirjutas sellele alla, kuna peab tavalisi venelasi selles olukorras pantvangideks. „Piiride sulgemine kõigile on vale. Arvan, et vaba reisimine on vaja taastada ja isegi viisaküsimuses teha otsus, mis eesmärgil nad saavad ja muu taoline,” märgib ta.

Eesti kodanik Stanislav Bakulin (sündinud ja kasvanud Narvas) ütleb, et tunneb venelastele lihtsalt kaasa. „Otsustasin aidata, sest tean: Narva naaberlinnas Narva-Jõesuus on kinnisvaraobjektid, mille omanikud on Venemaal elavad inimesed, näiteks Irina Ponarovskaja, Semjon Altov. Ja nad vajavad hoolt. Eelistada tuleks vähemalt neid venelasi, kellel on Eestis kinnisvara, kellel on Eestis elavad lähisugulased (vanemad, lapsed) või kellel on matused.”

Lähisugulaste osas saatsid venelased palvekirja ka Eesti valitsusele, et tinglikult saaksid Venemaa kodanikest eestlaste vennad-õed oma sugulasi külastada. Seda petitsiooni ei ole veel läbi vaadatud.

Eesti elanik Oksana on üks kaheksast vennast ja õest oma peres. Ainult üks nende õde elab Venemaal ega saa oma sugulasi näha.

„Mu õde käis enne pandeemiat sageli: siis, kui piirid avati, hakkas ta uuesti reisima. Siis üritas ta uuesti tulla, kuid 14. septembril saadeti ta tagasi. Nad kirjutasid, et teda „peetakse isikuks, kes kujutab ohtu ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele”. Kuigi ta sündis siin, Eestis, ja lahkus Pihkvasse alles 1993. aastal. Tal sündis Eestis kolm last. Tol ajal polnud vabaks reisimiseks vaja kodakondsust. Eesti tahab end kõigi vahenditega Venemaast isoleerida, kuid lahutab sellega sugulasi ja sõpru. Ma armastan Eestit, aga ma armastan ka Venemaad. Olen maailmarahu poolt ja igatsen väga oma vana elu. Tahaks, et kellelgi ei oleks takistusi: las venelased tulevad meie juurde ja meie omad teie juurde. Aga mu õde ei saa siiani isegi oma vanemate ja oma esimese abikaasa, laste isa, hauale tulla.”

Märtsis valiti Eestis riigikogu uus koosseis: isegi kui ta otsustab petitsiooni läbi vaadata, on tulemus praktiliselt selge. „Uued saadikud on venelaste suhtes veelgi radikaalsemad, nii et nüüd pole asi ainult selles, et seda petitsiooni ei ole võimalik kaaluda: pigem kuuleme üleskutseid võtta teise kodakondsuse omanikelt hääleõigus,” rääkisid väljaandele Pskovsjaka Gubernija Eesti riigimeedia allikad.

Eesti välisministeerium keeldus venelaste vara väljavaateid kommenteerimast.

Viimased uudised neile venelastele, kes omavad Eestis kinnisvara, tulid Tartu Ringkonnakohtust: Venemaa kodanike Eestis asuvale kinnisvarale kogunenud kommunaalvõlgade tõttu eestkostja määramise ja hilisema võõrandamise kohta tuleks arutada kinnistu asukoha kohtus, mitte aga Venemaa kohtus, sellest kirjutab Gazeta.ee.

Kommentaarid
(Külastatud 6,432 korda, 1 külastust täna)