Vene Wagneri juht kalmistu taustal: Kolme asja on vaja muuta, et sõda edeneks

eestinen

Vene Wagneri sõjalise grupeeringu juht rääkis Venemaa lõunaosas Krasnodari lähedal Gorjutši Kljutšis asuva kalmistu taustal, kus puhkavad Wagneri sõdurid ja ütles, et inimesi sureb – see on paratamatu.

Prigožini sõnul on täiesti selge, „et vaenlane ei kao kuhugi”. Wagneri boss viitab eelkõige ukrainlastele, kes võitlevad Ukraina idaosas Donetski oblastis Bahmuti linnas ja selle ümbruses.

Jätkame Wagneri võitlejate matmist. Sellega pole probleemi. Teeme mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Nad peavad mõistma, et kõikide sõdadega kaasnevad kaotused, kuid nende mälestus jääb meile igaveseks, ütleb Prigožin sotsiaalmeedias avaldatud videos.

Jah, kalmistu kasvab suuremaks. Inimesed, kes sõdivad, mõnikord surevad. See on elu, jätkab ta.

Erinevalt paljudest teistest Venemaa liidritest ei ole Prigožin oma sõnu ilustanud, vaid on avalikult rääkinud suurtest kaotustest. Samas on ta oma kriitiliste väljaütlemiste tõttu sattunud vastuollu Venemaa kaitseministeeriumiga.

Ukraina ja Venemaa on juba mitmeid kuid võidelnud Bahmuti pärast. Vene poolel on väidetavalt kandnud põhivastutust lahingute eest Wagneri grupeeringu sõdurid. Teatavasti on kaotused olnud suured.

Bahmut on üks väheseid kohti, kus Vene väed on suutnud oma talvisel pealetungil isegi taktikalisel tasandil edasi liikuda. Linna vallutamine on aga jäänud unistuseks, kuigi Ukraina vägede blokaadioht on aja jooksul kasvanud.

Samas on mitmed Lääne sõjaeksperdid seadnud kahtluse alla, kas Ukraina otsus Bahmutist kangekaelselt kinni hoida oli strateegiliselt mõistlik.

Kui Ukraina Bahmutist lahkub, pigistame neist kõik välja. Nad loovad kindlasti uued kaitsepositsioonid Tšasiv Jari ja Bahmuti ümber. Seetõttu pole minu meelest mingist Venemaa pealetungist juttugi, räägib Prigožin.

Prigožini kõne Venemaa sissetungi kohta viitab laiema edu puudumisele. Venemaa talvise pealetungi eesmärk oli tõenäoliselt hõivata Donetski ja Luhanski oblastid tervikuna.

Põhimõtteliselt võib väita, et Venemaa edusammud talvekuudel on olnud marginaalsed ning esimeses faasis pole suudetud teha isegi läbimurdeid, mis on enam-vähem eelduseks suurematele territoriaalsetele vallutustele ilma tõeliselt pikaajaliste kurnamislahinguteta, märgib Prigožin.

Kuigi agressioonisõda on Venemaale läinud kehvasti, on Venemaa juhid järjekindlalt väitnud, et sõda Ukrainas kulgeb plaanipäraselt ning eesmärgid on juba saavutatud või saavutatakse.

Prigožin sellega ei nõustu. Tema hinnangul on Venemaal vaja „lahendada mitu probleemi, et me oleksime efektiivsed”. Pole selge, kas Wagneri boss viitab vaid lahingutele Bahmuti piirkonnas või laiemale sõjale.

Esiteks peavad tiivad olema hästi kaitstud. Panen siia suure hüüumärgi. Teiseks peab meie käsuliin olema korralikult korraldatud. Ma pole (Vene kindral Sergei) Surovikinit ammu näinud. Mul pole õrna aimugi, mida ta teeb, jätkab Prigožin.

Kindral Surovikin vabastati kõigi Ukrainas sõdivate Vene vägede ülema kohalt aasta alguses. Tema asemele määrati Vene kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov.

Surovikini vallandamise põhjuseks on hinnatud tema strateegiat, mida Kremlis peeti ehk liiga kaitsvaks. Pärast juhtima asumist alustas Gerassimov kiiresti ulatuslikku talvist pealetungi. Sõjaväeeksperdid on pidanud rünnakut halvasti ajastatuks, st praktiliselt kiirustatuks.

Kolmandaks probleemiks peab Prigožin laskemoona olukorda. Venemaa sõjalise strateegia keskmes on ulatuslik suurtükituli. Venemaa seisukohalt on väidetav laskemoona nappus sellega võimalikult halvasti kokkusobiv.

Väidetavalt on Wagneri väed muutnud oma taktikat, et toetuda vähem kaudtulele.

Järjekordne hüüumärk pärast täppe. Kui oleme need kolm asja lahendanud, võime minna kuhu iganes. Ülejäänud (probleemidest) ma nüüd ei räägi. Praegu on need salajased, kuid kunagi räägin nendest probleemidest ja sellest, kuidas neid tuleks lahendada, ütleb Prigožin.

Siin on video asja kohta:

Kommentaarid
(Külastatud 3,355 korda, 1 külastust täna)