Lumi sulab Ukraina idaosas ja aasta jooksul, mil Venemaaga on käinud täieulatuslik sõda, on asjad tundunud veidralt normaalsed. Nädalavahetusel värvisid ukrainlased lihavõttemune, küpsetasid magusat leiba ja riietusid traditsioonilistesse tikitud võšõvanka särkidesse.
Kuid Läänes on tekkinud teatud rahutus seoses Ukraina rahulikkusega külmutatud lahinguväljal, kui Bahmuti hakklihamasin välja arvata. Paljud mõtlevad: mis takistab rünnakut? Ukraina kõrged ametnikud – president Volodõmõr Zelenskist kuni allapoole – on juba nädalaid teatanud, et nad ei alusta järjekordset suurt sõjalist pealetungi Venemaa positsioonidele ilma USA ja Lääne relvadeta, vahendab Foreign Policy.
Märtsi lõpus ütles Zelenski oma Telegrami sõnumis, et Ukraina ei saa alustada oma uue vasturünnakuga enne, kui lääneriigid saadavad rohkem relvi, sealhulgas suurtükke, tanke ja suure liikuvusega raketiheitjaid ehk nn HIMARS. Lääne ametnikud on tänaseks tagasi lükanud ka Ukraina taotlused hävitajate F-16 ja kaugmaarakettide järele, mis suudaksid jõuda Venemaa positsioonidele, mis on väljas USA poolt seni tarnitud rakettide 60-kilomeetrisest laskekaugusest. USA kaitseministeerium Pentagon alustas rakettide saatmist Ukrainasse eelmisel suvel.
„Ootame laskemoona saabumist meie partneritelt,” ütles Zelenski märtsi lõpus Jaapani väljaandele Yomiuri Shimbun antud intervjuus.
Ukraina liider lisas, et vastupealetung „ei saa veel alata – me ei saa saata oma vapraid sõdureid rindele ilma tankide, suurtükkide ja kaugmaarakettideta.”
Ja jutt Kiievist muutub aina valjemaks. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles Kiievi pettumust korrates teisipäeval väljaandele Associated Press, et Ukraina on pettunud mõne liitlase pärast, kes „lubavad üht ja teevad hoopis teistsugust”. Kuigi ta ütles, et Ukraina liitlased töötavad selle nimel, et arendada Kiievi sõjavägi sellisele tasemele, mis on vajalik võitluseks Venemaa positsioonide vastu, lisas ta, et kui Ukraina ei ole valmis, siis „keegi ei alusta ette valmistamata”.
Kevadine sula on toonud Ukrainasse tipptasemel Saksa Leopardi tankid ja lubaduse, et USA tarnitud Abramsi tankid saabuvad nende järel. Kuid Kiievi koridorides tuntakse muret, et on liiga vähe, liiga hilja. USA ametnikud tunnistavad isegi, et Abramsi tankide saabumiseni on jäänud kuid, kuna Pentagon vaatab üle oma varusid, et näha, mida saata saab. Ja mis veelgi hullem, kaheksast erinevast riigist saabuvad tankid Leopard tulistavad erinevat moona, mis tähendab, et ukrainlased ei saa oma äsja kokku pandud maavägede jaoks laskemoona suures koguses osta. Kuni moona saabumiseni jääb Ukraina paber-leopardiks.
Ukraina rahvasaadik Saša Ustinova ütles väljaandele Foreign Policy, et USA andis palju vähem kui Ukraina kõrgeim kindral Valeri Zalužnõi on Pentagonilt nõudnud. Kuid USA sõjalist abi tuleb vaid tilkhaaval, kuna Bideni valitsusel hakkavad lõppema võimalused relvade rahastamisel, mida ta võib Pentagoni riiulitelt ukrainlastele anda. Ustinova ütles, et Ukraina lootis pealetungi alustada aprillis, kuid relvade puudumine on nihutanud stardikuupäeva määramata ajaks tagasi.
„Me tahame sõjaväelasena omada kõiki relvi, kuid praeguses olukorras on see muidugi võimatu,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud Ukraina sõjaväelane. „Muidugi vajame reaktiivlennukeid, kuid ausalt öeldes pole see lähikuude küsimus.”
USA kavatseb neljapäeval Saksamaal toimunud Ukraina kaitse kontaktrühma koosolekuga seoses saata Ukrainale 325 miljoni dollari väärtuses täiendavat laskemoona ja soomustõrjerelvi, teatas Politico. F-16 hävitajate ja USA armee kaugmaa taktikaliste raketisüsteemide väljavaated on endiselt seotud sisevaidlustega, mis põhjustab USA parlamendis pettumust.
„See valitsus koos meie liitlastega varustab Ukrainat võiduks vajalike relvadega,” ütles esindajatekoja väliskomisjoni esimees Michael McCaul kolmapäeval toimunud istungil. „Me peame tegema enamat kui lihtsalt andma Ukrainale piisavalt ellu jäämiseks.” Mõned lääne ametnikud, kes on mures Ukraina pilootide väljaõppe ja reaktiivlennukite hooldamise pika aja pärast, on vihjanud, et F-16-d võidakse Ukrainale sissetungijärgse stsenaariumi korral anda pikaajalise heidutuse eesmärgil.
Kuid Ukraina peab sõda, mida mõõdetakse päevades ja nädalates, mitte kuudes ja aastates. Selle eesmärk on võtta Donbasis ja Lõuna-Ukrainas Vene okupantidelt tagasi võimalikult palju territooriumi. Pärast sügisest edu ajasid Ukraina väed Vene väed üle Dnipro jõe ja vallutasid tagasi Krimmi poolsaarest põhja pool asuva Hersoni. Krimm on suur sihtmärk. Täiendav kevadrünnak võib tähendada, et Ukraina üritab liikuda lõunasse – kuigi see tähendaks üle jõe asuvate Vene kindlustatud positsioonide vastu minekut – või üritab liikuda itta Venemaa poolt okupeeritud Zaporižja oblasti aladele, enne kui ta üritab katkestada varustusliinid Krimmi, vältides riskantset amfiibrünnakut.
Kuid kuna ootamine kestab, on Ukraina ametnikud mures, et venelased on lõpuks hakanud oma taktikat piisavalt kohandama, et midagi muuta. Pikamaarakettidega varustatud Vene laevad tulistavad täppislahingumoonaga linnapiirkondi nii kaugelt kui Kaspia merest, muutes Ukraina vasturünnaku võimatuks, ütles Ukraina rahvasaadik Ustinova. Ja pikema tegevusraadiusega Venemaa neljanda põlvkonna hävitajad Su-35 võivad tulistada ka Venemaa õhuruumist.
„Venelased kasutavad täpsemaid relvi ja tekitavad palju kahju,” ütles ta. „Ukrainal on vanad relvad.” Ukrainal on piisavalt õhutõrjet vaid mõne linna kaitsmiseks ning kuni jõuavad kohale USA-s toodetud õhutõrje Patrioti patareid, üritatakse kaitsta nõukogudeaegsete Buki rakettide ja keskmise ulatusega Hawki raketisüsteemiga, mille kasutamise USA armee lõpetas 1990ndatel aastatel ja mis saadeti Ukrainasse ilma radariteta.
Kuna Ukraina sõjavägi kannab igal nädalal Donbassi piirkonnas sadu ohvreid, usuvad USA endised ametnikud, et iga päev, mil Kiiev venitab pealetungiga alustamisega, kahandab tema sõjalist jõudu käimasolevas võitluses selliste linnade pärast nagu loodusvarade poolest rikas Bahmut.
„Iga päevaga oleme rohkem kurnatud ja venelased tugevnevad,” ütles endine USA kaitseministri asetäitja NATO ja Euroopa valdkonnas Jim Townsend. „See sunnib rünnakuga alustama pigem varem kui hiljem.”
Teised on veendunud, et rünnak on ootamist väärt. „Ma arvan, et mida kauem Ukraina ootab, seda suurem on üldine edu tõenäosus,” ütles Virginias asuva mõttekoja CNA Vene sõjaväe ekspert Michael Kofman. Ta ütles, et Ukrainal on tõenäoliselt puudus relvadest ja muudest vahenditest, mis on vajalik võitluseks venelastega, näiteks pealetungi, miinitõrje, sildade ja logistikaseadmete varustus.
Vene sõjaväelased on alustanud Ukraina okupeeritud aladel juba valmistumist eelseisvaks vastupealetungiks. Aasovi mere põhjakaldal Berdjanski linnas on Vene väed asunud lennujaama kindlustama kaevikute ja püramiidsete tankitõrjetakistustega, mida tuntakse nn draakoni hammaste nime all. Okupatsiooniväed on alustanud kaitsekindlustuste kaevamist ka Krimmis, sealhulgas Sevastoopoli sadam ja Belbeki lennuväebaas, mida on juba tabanud Ukraina rünnakud. Sissetungijad on kaevunud, mitte edasi liikunud. Puudu on vahenditest nende välja ajamiseks.
„Arvame, et nende ründeoperatsiooni intensiivsus väheneb,” ütles Ukraina rahvasaadik Jehor Tšerniev, kes juhib riigi delegatsiooni NATO juures. „See on suurepärane aken meie vasturünnakule.”
