USA paigaldas Ukrainasse andurid, mis annavad märku, kui läheb tuumasõjaks

USA on paigaldanud Ukrainasse andured, mis suudavad tuvastada tuumarelva või räpase pommi plahvatusi ja teha kindlaks ründaja isikut.

Osaliselt on eesmärk tagada, et kui Venemaa kasutab Ukraina pinnal radioaktiivset relva, saaks selle tuumaallkirja ja Moskva seotust kontrollida, vahendab New York Times.

Alates sellest, kui Venemaa 14 kuud tagasi Ukrainasse tungis, on eksperdid mures selle pärast, kas Venemaa president Vladimir Putin kasutab tuumarelvi esimest korda pärast Ameerika rünnakut Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal. Eelmisel kuul USA parlamendi esindajatekoja istungil mainitud ettevalmistused energiaministeeriumi koosseisu kuuluva riikliku tuumajulgeoleku administratsiooni (National Nuclear Security Administration) poolt näivad olevat siiani kõige karmim tõend selle kohta, et Washington astub konkreetseid samme, et valmistuda Euroopa suuruselt teises riigis Ukrainas sissetungi halvimateks võimalikeks tagajärgedeks.

USA julgeolekuagentuuri juhitav aatomiekspertide üksus Nuclear Emergency Support Team ehk NEST teeb Ukrainaga koostööd kiirgusandurite kasutamiseks, personali koolitamiseks, andmete jälgimiseks ja surmava kiirguse eest hoiatamiseks.

Vastuseks ajakirjaniku küsimusele saadetud avalduses ütles agentuur, et aatomiandurite võrgustikku kasutatakse „kogu piirkonnas” ja see suudab „kirjeldada mis tahes tuumaplahvatuse suurust, asukohta ja mõjusid”. Lisaks öeldi, et paigutatud andurid välistavad võimaluse, et kui Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelvi, siis sellest teada ei saada.

See väide puudutab tuumasõda ja seda, kuidas USA saaks uut süsteemi selle tuvastamiseks kasutada.

Ühe stsenaariumi kohaselt võib Washington kasutada võrgustiku poolt kogutud teavet, et välistada tuumaplahvatuse korraldaja väära tuvastamise võimalus. See võib tunduda seenepilve eripära arvestades tarbetu samm. Kuid kui relv saadeti kohale jälgitava lennutrajektoori poolest silmatorkava raketi asemel veoauto, tanki või paadiga, võib selle päritolu väljaselgitamine osutuda peaaegu võimatuks.

Tuumaeksperdid väidavad, et avalik teatamine sellisest kaitseplaneerimisest võib Moskvat heidutada, andes talle teada, et Washington võib paljastada nn valelipuoperatsiooni.

Näiteks võib Moskva ekslikult väita, et Kiiev korraldas lahinguväljal tuumaplahvatuse, et meelitada läänt rohkem sõjaabi andma. Kuid teoreetiliselt saaks Washington, kui andurite võrk on paigas, osutada oma analüüsidele, et paljastada, et tegelik ründaja oli Moskva.

Eelmisel sügisel väitis Venemaa ilma tõendeid pakkumata korduvalt, et Ukraina kavatseb kasutada radioaktiivse materjali levitamiseks mõeldud pommi, nn räpast pommi. Washington hoiatas, et Kreml üritab luua valelipu ettekäänet sõja eskaleerimiseks.

Tuumarelva tuvastamine tegi USA-s kiire arengu pärast 2001. aasta septembri terrorirünnakuid, mis tõstatasid kodumaise tuumaterrorismi küsimuse. Kuigi sellel on salajased aspektid, on selle piirjooned avalikult teada.

Nüüd kasutatakse seda hiljuti omandatud võimekust välismaa pinnal seoses potentsiaalse tuumasõjaga või Venemaa rünnakuga Ukraina 15 tuumareaktorile neljas elektritootmiskohas.

„Kui Ukrainas peaks juhtuma tuumahädaolukord, olgu siis kiirguse väljumine tuumareaktorist või tuumarelva plahvatus,” ütles julgeolekuagentuur oma avalduses, „tuleb kiiresti edastada teaduslikud analüüsid USA valitsusasutustele ja Ukraina otsustuskeskustele ning piirkonnas teha teostatavaid, tehniliselt teadlikke otsuseid rahva tervise ja ohutuse kaitsmiseks.”

Tuumaeksperdid väidavad, et Ukraina armee alustab kevadpealetungi selliste kaitsemeetmetega lähinädalatel. Hiina on palunud Venemaal lõpetada oma tuumamõõgaga vehkimine ja Putin ei ole viimasel ajal tuumaohtu välja toonud. Kuid Lääne eksperdid muretsevad, et Venemaa lahinguväljal toimunud ebaõnnestumised muudavad Putini oma tuumaarsenalist rohkem sõltuvaks, ja kardavad, et uued tagasilöögid võivad suurendada tema valmisolekut tuumapäästikule vajutada.

Julgeolekuagentuur annab aru energiaministrile Jennifer Granholmile. Eelmisel kuul rääkis ta kongressile üldistest ettevaatusabinõudest kiirguse tuvastamiseks Ukrainas ja ütles, et USA abi eesmärk on „tagada, et ukrainlased on ohutud ega puutu kokku”. Ta andis siiski mõned detailid, öeldes, et see nõuaks kinnist istungit.

Energiaministeerium ja julgeolekuagentuur väidavad, et kulutavad sel aastal Ukraina tuumaenergia-alastele ettevaatusabinõudele ligikaudu 160 miljonit dollarit, sama palju taotletakse ka 2024. aastaks.

Tuumaavarii tugimeeskonnast kirjutatud raamatu „Armageddoni kahjutuks tegemine” autor Jeffrey Richelson  teatas, et see tegi sageli koostööd erioperatsioonide ühendväejuhatusega, mis on nii salajane eliitväeüksus, et Pentagon keeldus aastaid selle olemasolu tunnistamast.

Ekspertide sõnul vajab Ukraina kogu abi, sest tema tuumaenergia infrastruktuur on nii ulatuslik ja Venemaa on viimase 14 kuu jooksul korraldanud ulatuslikke rünnakuid.

Varsti pärast sissetungi algust võtsid Venemaa väed oma kontrolli alla Tšernobõli tuumaelektrijaama, mis 1986. aastal lagunes, mille tulemusena katsid radioaktiivsed pilved osa Euroopast ja kohapeale jäi saastunud pinnasega tühermaa. Vene väed kaevasid lähedal asuva maatüki üles, suurendades kiirgustaset piirkonnas, kuid mitte piisavalt, et ohustada töötajaid.

Vene väed tulistasid ja vallutasid ka Euroopa suurima Zaporižja tuumaelektrijaama, kuuest reaktorist koosneva kompleksi. Rünnaku ajal puhkes tulekahju, kuid ohutusametnikud kiirgust ei tuvastanud.

Ukraina peamine tuumauuringute koht Harkivis – Füüsika ja Tehnoloogia Instituut – sai konflikti algusaegadel Vene mürskude ja rakettidega üle 100 löögi. Plahvatused kahjustasid meditsiiniliste isotoopide tootmiseks kasutatud tuumarajatist, kuid eksperdid ei tuvastanud kiirguslekkeid. Üldine kompleks kaotas voolu rohkem kui kuuks.

Kiievis tabasid Vene mürsud tuumauuringute instituuti, põhjustades tulekahju laos. Instituudi väike reaktor oli kahjustamata ja kiirguslekkeid ei leitud.

Ukraina muu aatomienergia infrastruktuur hõlmab täiendavaid elektrijaamu; kasutatud tuumakütuse ladustamiskohti; ja rajatisi üle kogu riigi, sealhulgas haiglaid, mis kasutavad radioaktiivseid materjale teadusuuringuteks ja meditsiiniliseks raviks.

USA energiaministeerium teatas, et lisaks NEST-i abile toetatakse Ukraina partnerasutusi õhukiirguse mõõtmisel, atmosfääri kiirgusvoogude modelleerimisel, tuumarelva smugeldamise vastu võitlemisel ja kiirgusvigastuste ravimisel.

Ukraina sõda tähelepanelikult jälginud Murelike Teadlaste Liidu tuumaenergia ekspert Edwin Lyman ütles, et föderaalametnik rääkis talle võimalikust reaktori ohustsenaariumist. See eeldab, et kui Venemaa saab lüüa ja Ukrainast välja tõmbub, võib ta kätte maksta reaktori või selle kasutatud tuumakütuse hoidlate pihta tulistamisega, et viia keskkonda kõrge radioaktiivsus.

„See on üks suurimaid ohte,” ütles dr Lyman. „Kui nad tahaksid muuta võimalikult suure osa maapiirkondadest elamiskõlbmatuks, võivad need reaktorid saada sihtmärkideks.”

Dr Lyman lisas, et ta rõõmustas, kui sai teada, et NEST ja energiaministeerium on „proaktiivsed ja võtavad neid ohte tõsiselt”.

Kommentaarid
(Külastatud 2,307 korda, 1 külastust täna)