Ukraina andmetel on ettevalmistused kevadiseks vastupealetungiks peaaegu lõppenud. Kui see käivitatakse, tõenäoliselt riigi lõunaosas, tähistab see konflikti pöördelist hetke. Kuid venelastel on olnud peaaegu kuus kuud aega selleks valmistumiseks ja keeruka kaitsesüsteemi ehitamiseks. Läbimurre on tohutu väljakutse.

CNN-i ja teiste uudisteorganisatsioonide läbi vaadatud satelliidipildid näitavad Venemaa kaitsemehhanismide ulatust, mis on välja ehitatud Ukraina lõunaosas – tankitõrjekraavide, takistuste, miiniväljade ja kaevikute kihid.

Kaitse jätkub sadade kilomeetrite ulatuses üle lookleva lõunarinde, kuhu Ukraina väed peaksid lähinädalatel koondama oma vastupealetungi.

Ukrainlaste väljakutse on sellistest takistustest kiirelt mööda hiilida või need ületada, tekitades hoo, mis kukutab Venemaa juhtimise ja kontrolli kokku.

Mitu satelliidipilti, mida Maxar Technologies CNN-iga jagas ja mis tehti kolmapäeval, näitavad Zaporižja oblastis asuvast Polohõ linnast idas asuvaid ulatuslikke kaevikuid. Reutersi piltide analüüs leidis tuhandeid kaitsepositsioone suurel alal.

Need näitasid, et Reutersi analüüsi kohaselt on Venemaa positsioonid enim koondunud rindejoone lähedale Zaporižja oblasti kagu- ja idaosas üle kitsa maariba, mis ühendab Krimmi poolsaart ülejäänud Ukrainaga.

Venemaa kaitserajatised kätkevad endas näiteks 30 kilomeetrini ulatuvaid tankitõrjekraave Polohõ lähedal, aga ka lisakindlustusi oluliste linnade nagu Tokmak ümber. See piirkond on kriitiline, kui Ukraina väed püüavad edasi liikuda Melitopoli linna poole ja lõhestada Venemaa väed lõunas.

Maxari esindaja Stephen Woodi sõnul on neid kaitserajatisi paljundatud tohutul territooriumil, alates Krimmist lõunas kuni Donetski oblasti osadeni riigi idaosas.

CNN on varem teatanud Krimmi põhjaossa rajatavatest kaitsekindlustustest.

Venemaa poolt ametisse nimetatud Krimmi juht Sergei Aksjonov ütles selle kuu alguses, et „meie relvajõud on ehitanud kaasaegse ja sügava ešeloniga kaitse”.

Need kaitserajatised hakkasid ilmuma pärast seda, kui Vene väed taandusid novembris osast Hersoni oblastist ja rajasid sisuliselt uue kaitseliini, mis ulatus suures osas üle Ukraina lõunaosa maapiirkondade. Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas novembris, et kaks tehast toodavad betoonist „draakonihammaste” tankitõkkeid.

Selline kaitse on aga ainult nii hea, kui palju on igale sektorile määratud jõudusid. Need on iseenesest piiratud takistus. Seetõttu on venelased Ukraina lõunaossa rohkem üksusi saatnud. Need kaitseliinid on muutunud nende üldiste eesmärkide saavutamise kriitiliseks.

Ukraina ametnikud on sageli edastanud okupeeritud piirkondade, näiteks Mariupoli ja Berdjanski inimeste jutustusi pikkade Vene konvoide läbimise kohta ja kümnete hoonete omastamise kohta sõjaväe elamispinnaks.

Satelliidipildid näitavad, et Venemaa suur baas Krimmi põhjaosas, mis oli veebruaris täis varustust, sealhulgas suurtükke ja tanke, oli märtsi lõpus palju tühjem ja möödunud nädalaks peaaegu täielikult tühjaks jäänud. Pole selge, kuhu varustus läks, kuid tõenäoliselt saadeti see põhja poole Venemaa kaitseliinide tugevdamiseks.

Sellegipoolest on erakordselt raske öelda, kui palju ja millise kvaliteediga Vene vägesid on sellise pika rindejoone igasse ossa määratud. Ukrainlaste jaoks on kriitilise tähtsusega enne pealetungi katkestada varustusliinid, hävitada laskemoonalaod ja tabada kütuse infrastruktuuri (paljude muude ülesannete hulgas).

See muudab vägede ülalpidamise raskemaks.

Ukrainlased hakkavad hindama, kus on Venemaa nõrkused, sest vastupealetungi alguses on hoog kriitiline.

Ukraina ametnikud on tunnistanud, et erinevalt eelmise aasta septembris toimunud äkilisest löögist läbi suure osa Harkivi oblasti võib neil puududa üllatusmoment mis tahes suurema vasturünnaku puhul.

Venemaa poolt ametisse nimetatud Zaporižja oblasti ametnikud väidavad, et piirkonda on Ukraina vägesid juba palju kogunenud. Zaporižjas asuva „Meie koos Venemaaga” juht Vladimir Rogov ütles neljapäeval, et selle nädala lõpuks peaks rindejoonele saabuma mitu uut Ukraina brigaadi.

„Need brigaadid lisatakse üle piirkonna olemasolevatele 12 000 võitlejale,” ütles Rogov. Tema väidet ei suudetud sõltumatult kontrollida.

Ukraina ametiisikud üksuste liikumist ei avalda.

NATO ametnike sõnul on 98 protsenti Ukrainale lubatud lahingumasinatest praegu riigis ning Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles reedel, et ettevalmistused vastupealetungiks on peaaegu lõppenud.

Kuid Ukraina üksused peavad valdama kombineeritud relvamanöövreid selle uue varustusega, integreerides oma ründepataljonidega miinitõrje, tankitõkete kõrvaldamise ja sildade ehitamise. See on keeruline koordineerimine.

Märtsis välja kuulutatud USA abipakett sisaldas edasitungivate üksustega kaasas olevaid soomusmasinatega käivitatavaid sildu, aga ka lammutusmoona.

Ja edu saavutamiseks peavad nad töötama suurepärase koordinatsiooni ja suhtlusega. Mõned analüütikud on võrrelnud ukrainlaste ülesannet D-päeva dessandiga, mille kohta Saksa kindral Erwin Rommel ütles toona: „Sissetungi esimesed kakskümmend neli tundi on otsustavad… liitlaste ja ka Saksamaa jaoks, sellest saab pikim päev.”

Londonis tegutsev kaasaegse sõja spetsialist Franz-Stefan Gady ütleb, et Ukraina eesmärk peab olema „Vene sõjaväe juhtkonna halvatus ja paanika kogu Venemaa isikkoosseisus … Mittemateriaalsed tegurid, nagu taktikaline üllatus, lahinguvälja juhtimine ja võitlusmoraal on tõenäoliselt otsustav rünnaku esimese 24 tunni jooksul.”

Ideaalse stsenaariumi korral ütleb ta: „Ukraina soomuskolonnid löövad läbi Venemaa kihilise kaitse nõrgas kohas, tungivad kiiresti Venemaa tagalasse ja ohustavad juhtimis- ja kontrollikeskusi nagu sõjaväe peakorterid ja varustuskeskused.”

New Haveni ülikooli riikliku julgeoleku dotsendi Matthew Schmidti sõnul on aga oht Ukraina vägedele see, et vasturünnak taandub „diviisi tasemel võitlusest rühmaülesanneteks”, kusjuures ukrainlased takerduvad.

Ta ütleb, et ülioluline on kombineeritud relvade valdamine – erinevate võimete kasutamine koordineerimisel. „Rünnake tagalas asuvaid varustusladusid, puhastage kiiresti miinid, koordineerige tulistamist ja liikumist brigaadilt rühma tasemele.”

Ukrainlastel on küll eelis valida, kuhu ja millal minna ning millise jõudude kontsentratsiooniga. Venemaa poolt Zaporižjas ametisse nimetatud ametnik Rogov ütleb, et eeldab, et ukrainlased korraldavad mitu diversioonirünnakut, et Vene kaitset segadusse ajada, eriti väikeste luurerühmade kasutamisega üle Dnipro jõe nii Zaporižja kui ka Hersoni oblastis.

Kui rünnak algab, võivad mängu tulla muud tegurid: kõik alates ilmast ja lõpetades venelaste vasturündevõime ja -sooviga ning õhukomponendiga.

Eduka kaitse üks atribuut on võime vasturünnakuks, viia edasitungiv vaenlane tasakaalust välja ja sundida saatma vägesid sinna, kuhu ta pigem ei tahaks. Venelaste suutlikkus seda tõhusalt teha on kaheldav. Lääne analüütikud usuvad, et eliitväed, nagu Venemaa dessantväelased kandsid sissetungi alguses suuri kaotusi, millest nad ei ole veel toibunud.

„Vaatamata venelaste taktikalistele kohandustele ei pea me veel nägema, kuidas nad saavutavad 2023. aasta pealetungi ajal operatiivse läbimurde,” ütleb Austraalia erukindral Mick Ryan, kes kirjutab sõjalise strateegia infolehte Futura Doctrina ja käis hiljuti Ukrainas.

Kuid venelased säilitavad õhus selge eelise ja see võib Ukraina edusammude pidurdamisel kriitilise tähtsusega olla. Ryan märgib, et Ukraina õhutõrje vältimiseks on Venemaa õhujõud üha enam kasutanud nn vaherelvi nagu 1,5-tonniseid liugpomme, mida on hiljuti kasutatud Bahmuti ümbruses.

„Need mitte ainult ei suurenda lahinglennukite vastupidavust, vaid neid on ka väga raske kinni püüda,” ütleb Ryan.

Hoolimata ukrainlaste suuremast leidlikkusest ja motivatsioonist ning vaatamata venelaste suurtele kaotustele pärast sissetungi algust, säilitab Moskva selles konfliktis palju paremad ressursid.

Gady edastas sotsiaalmeedias: „Pikemas perspektiivis on Ukraina relvajõududel raske taluda selle suurtükiväele keskendunud maasõja kurnatust.”

Ja isegi kui neil õnnestub Venemaa liinidest läbi murda ning Melitopoli ja Berdjanskisse jõuda, on lääne ametnike seas vähe ootusi, et Venemaa president Vladimir Putin muudaks oma eesmärke Ukrainas.

Schmidt rõhutab, et sõjaline jõud töötab ainult siis, kui see kutsub esile poliitilise mõju. „See tähendab, et Putin peaks nii suurelt kaotama, et ta ei suuda sellest toibuda … ja see oleks Krimmi võtmine.”