Ukraina ja Venemaa vaheline karm sõda ulatub eeldatavasti aastasse 2024, kusjuures kumbki pool ei saavuta võitu, kuid mõlemad keelduvad pidamast läbirääkimisi konflikti lõpetamise üle, selgub USA kaitseluureagentuuri DIA hinnangust, mis on üks salajastest USA valitsuse materjalidest, mis on interneti kaudu lekitatud ja mille sai kätte Washington Post.

Analüüsis jõutakse järeldusele, et isegi kui Ukraina vallutab tagasi „märkimisväärsed” territooriumid ja tekitab „Vene vägedele jätkusuutmatuid kaotusi”, ei pea USA luure tõenäoliseks, ei see viib rahukõnelusteni.

„Läbirääkimised konflikti lõpetamiseks on ebatõenäolised 2023. aastal kõigi kaalutud stsenaariumide puhul,” öeldakse dokumendis, mida pole varem avalikustatud.

See hinnang, mis põhineb USA hoolikal mõlema poole vägede arvu, relvastuse ja varustuse kontrollil, võib õhutada sõja kriitikuid, kes on kutsunud selliseid suurriike nagu USA ja Hiina üles püüdlema Kiievi ja Moskva kokkuleppe poole, et lõpetada konflikt, mis toonud kaasa miljonite inimeste ümber asustamise ja sadade tuhandete surma või haavata saamise.

Küsimusele DIA hinnangu kohta vastas USA ametnik, et otsus selle kohta, millal läbirääkimisi pidada, on president Volodõmõr Zelenski ja Ukraina rahva teha, rõhutades seda, milline on olnud lähenemine vahendustegevusele, mida USA valitsus on toetanud alates Venemaa laiaulatusliku sissetungi algusest veebruaris 2022. Ühendriigid jätkavad Kiievi toetamist ning varustavad riiki varustuse ja relvadega, mis tugevdavad tema positsiooni läbirääkimiste laua taga, millal iganes see päev saabub, ütles ametnik.

Eelmisel nädalal võimude tähelepanu alla sattunud dokumendileke on andnud ulatusliku ülevaate USA luuretegevusest kogu maailmas ja paljastanud riikliku julgeolekuasutuse sügavad kahtlused sõja käigu suhtes. Paljud seni avaldatud salastatud hinnangud pärinevad veebruarist ja märtsist ning ilmusid kõigepealt Discordi sõnumiplatvormil, enne kui levisid mujal veebis. Nii USA kaitseministeerium Pentagon, kust paljud lekkinud materjalid näivad pärinevat selle aasta algusest, kui ka justiitsministeerium on öelnud, et nad uurivad asja. Riikliku luuredirektori büroo keeldus kommentaaridest. Venemaa ja Ukraina valitsuse pressiesindajad kommentaaritaotlustele ei vastanud.

Lisaks kuluka ja lõputa konflikti prognoosimisele märgib äsja avalikustatud dokument ka seda, kuidas Ukraina ja Venemaa sõjaväejuhid reageerivad lahinguvälja probleemidele, ning eeldab, et aasta lõppeb sellega, et mõlemad pooled saavutavad vaid „marginaalset” territoriaalset edu. Põhjuseks on „ebapiisavad väed ja varustus tõhusateks operatsioonideks”.

Sellist ummikseisu, kus kumbki pool ei saavuta otsustavat eelist, kirjeldatakse dokumendis kui „kõige tõenäolisemat stsenaariumi”.

Ukraina poole jaoks põhjustab käimasolev kurnamissõda riigis pettumust ja „kriitikat” selle kohta, kuidas sõda peetakse, „muutes juhtkonna muutused tõenäolisemaks”, öeldakse dokumendis.

On ebaselge, kas dokumendis viidatakse juhtkonna muutustele poliitilises või sõjalises plaanis. Zelenski on Ukrainas endiselt laialt populaarne, kuid tema büroo ja Ukraina relvajõudude juhi kindral Valeri Zalužnõi vahel on pingeid, mida mõned Kiievis peavad poliitiliseks ohuks.

Dokumendis prognoositakse, et ummikseis toob kaasa ka selle, et Ukraina rakendab oma järelejäänud elanikkonna „täieliku mobilisatsiooni”, mis saadab rohkem noori mehi eesliinile. Samal ajal suurendab Ukraina tõenäoliselt oma rünnakuid Venemaa territooriumil, öeldakse dokumendis. See dünaamika on muutnud mõned USA ametnikud rahutuks, kuna kardetakse, et sellised rünnakud võivad sundida president Vladimir Putinit konflikti laiendama või annavad Hiinale põhjuse hakata tarnima Venemaale surmavat moona.

Vene poole jaoks sunnib ummikseis Moskvat kasutama „lahingujõu vähenemise tõttu halvenenud reserve”, öeldakse dokumendis. Tõenäoliselt kiirendab Kreml ka pingutusi vallutatud alade integreerimiseks Venemaaga.

„See on olnud võidujooks selle nimel, kellel saavad ressursid enne otsa,” ütles Euroopa teadlane ja Saksa Marshalli fondi president Heather Conley. Ta ütles, et nõustub USA luure väitega, et läbirääkimised algavad alles pärast seda, kui üks pool on „kurnatud”, milleni kulub aga kaua aega.

Johns Hopkinsi ülikooli teadlane ja endine USA diplomaat Jeff Rathke ütles, et tegemist on kaine hinnanguga „selle suhtes, kui palju on kummalgi poolel võimalik koondada otsustavat sõjalist jõudu kohtades, kus see võib saavutada strateegilist mõju”.

Värskelt avalikustatud dokumendis analüüsitakse ka seda, mis võib tuleneda Venemaa või Ukraina „otsustava eelise” saavutamisest lahinguväljal. Juhul, kui Venemaa annab Ukrainale olulise löögi ja vallutab rohkem territooriume, kasutab Moskva tõenäoliselt „jõudu, et saavutada Ukrainas edasisi eesmärke nagu režiimivahetus”.

Režiimimuutus näis olevat Venemaa sissetungi eesmärk, kuid selle nurjas vägede suutmatus pealinna vallutada.

Stsenaariumi korral, kus Ukraina saab otsustava eelise, usub USA luure aga, et Kiiev viib tõenäoliselt „lisakasu saamiseks läbi riskantsemaid rünnakuoperatsioone”. Vastusena võib Venemaalt oodata „mittekonventsionaalsete rünnakute suurendamist Ukraina vastu”, kuid mis kõige tähtsam, „tuumarelva kasutamine on endiselt ebatõenäoline”, öeldakse dokumendis. Ametnikud prognoosivad, et Kreml otsustab loobumise asemel kuulutada välja „uue riikliku mobilisatsiooni”, et jätkata lahingutegevust.

USA ametnikud on hoiatanud, et selline Ukraina sõjaga seotud analüüs on muutlik ja lekkinud materjalidel võib puududa nüansse, mida USA on nende koostamisest möödunud päevade jooksul kogunud. Äsja avalikustatud dokumendis tunnistatakse, et ummikseisu, mida selles kirjeldatakse kui kõige tõenäolisemat stsenaariumit pärast aasta kestnud sõda, ei pruugi enam kehtida, kui „Ukraina või Venemaa sõjaline võimekus on oluliselt paranenud”.

Mõlemad pooled valmistuvad võitluseks, et soojemate ilmade saabudes sõjategevust laiendada, kuigi Kiievi ametnikud ja rindel olevad võitlejad on kurtnud logistiliste probleemide üle, mis põhjustab lääneriikide lubatud relvatarnete aeglustumist. Mitmed riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid andsid talve jooksul Ukrainale lahingutanke ja muid soomusmasinaid, käivitades samal ajal uusi õppetegevusi, mille eesmärk oli õpetada tuhandetele Ukraina sõduritele täiustatud lahingutaktikat.

Joe Bideni valitsuse seisukoht Ukraina suhtes on kogu aeg olnud väga järjekindel ja sügav skeptitsism rahuläbirääkimiste suhtes. Välisminister Antony Blinken seadis avalikult kahtluse alla alaliste või ajutiste vaherahulepingute väärtuse, öeldes veebruaris ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele, et neid „ei tohiks petta ajutise või tingimusteta relvarahu üleskutsega”. Ta ütles siis, et Venemaa kasutab „mis tahes pausi võitluses kontrolli tugevdamiseks”.

Blinken on kritiseerinud riike ka mõlema poole läbirääkimistele õhutamise eest, viidates, et Venemaa on agressor ja Ukrainal on täielik õigus võidelda oma territooriumi tagasivõitmise nimel.

Avalikult ei ole Venemaa ega Ukraina läbirääkimisi välistanud, kuid nende nõudmised on liiga erinevad.
Zelenski eelmisel aastal avaldatud 10-punktiline rahuplaan nõuab Vene vägede täielikku väljaviimist „Ukraina territooriumilt”, sealhulgas Krimmist, Putini 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud poolsaarelt, mis aitab nüüd hõlbustada tema vägede varustamist Ukrainas.

Vahepeal on Moskva nõudnud, et Ukraina peab tunnistama uusi „territoriaalseid reaalsusi”, mida on tõlgendatud nii, et Zelenski ja tema läänepoolsed toetajad peavad tunnustama Venemaa territooriumina Zaporižja ja Hersoni oblasteid, mida Venemaa isegi täielikult ei kontrolli. See on olnud vastuvõetamatu nii Ukraina kui USA jaoks.

Hiina pakkus konflikti jaoks välja 12-punktilise rahuplaani kriteeriumidega, mida vähesed pidasid taunitavaks, kuid see ei ole pärast veebruaris välja käimist saavutanud suurt mõju.