Ukraina nõuab Läänelt kiiresti rakette, kuna õhutõrje on kuival

Ukraina nõuab sel nädalal toimuval lääneliitlaste kohtumisel maa-õhk rakettide kiiret saatmist, kartes, et terav puudus võib lubada Venemaal korraldada ulatuslikke pommirünnakuid.

Kiiev avaldab reedel nn Ramsteini sõjalises koordineerimisgrupis liitlastele survet oma kahanevate varude tugevdamiseks, teatasid kolm ettevalmistustest teavitatud ametnikku. Ilma piisava õhukaitseta kardavad Lääne pealinnad, et kaua ette valmistatud vastupealetung okupeerivate Vene vägede vastu võib takerduda, vahendab Financial Times.

Hiljutised Nõukogude konstrueeritud MiG hävitajate saadetised Ukrainasse on osaliselt mõeldud selleks, et leevendada Venemaa suure, kuid seni alakasutatud õhujõu ohtu. Kuid Kiiev soovib lennukite tõrjumiseks meeleheitlikult rohkem rakette, mida on seni kasutatud suurtes kogustes Moskva drooni- ja raketirünnakute tõrjumiseks.

„Lühimaa õhutõrje on olnud teema, mida ukrainlased on üha enam tõstatanud,” ütles üks Euroopa ametnik. „Kui nad kõik ära kasutavad, avab see ruumi vaenlase õhujõududele.”

„Kui Venemaa saab pommitajatega sisse, on Ukraina hädas,” lisasid nad, viidates lennukitelt alla visatud juhitamata laskemoonale. „See pilt on jube.”

Selle aasta alguses NATO liitlaste jagatud Lääne luureandmed hoiatasid, et Venemaa kogub Ukrainas rindejoone lähedale hävitajaid ja ründehelikoptereid.

See tõi kaasa õhukaitsevahendite kohese suurenemise, sealhulgas veebruari lõpus välja kuulutatud 2 miljardi dollari suuruse USA toetuspaketi kaudu.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles kolmapäeval, et tema riik on hakanud vastu võtma USA-s toodetud Patrioti raketisüsteeme, mis on Lääne toetajate seni kõige arenenumad õhutõrjesüsteemid.

„Täna muutub meie taevas turvalisemaks,” ütles Reznikov sotsiaalmeedia postituses, milles avaldas tänu USA-le, Saksamaale ja Hollandile.

Kolm riiki on Ukrainale lubanud mitu komplekti. Reznikov ja teised Ukraina ametnikud ei avalda, kui palju on sel kevadel tõhusa vastupealetungi läbiviimiseks vaja.

Kuid ametnike sõnul on jätkuv vajadus kaitsta end Venemaa raketi- ja droonirünnakute eest süstemaatiliselt ammendanud Ukraina varusid – hoiatus, mida toetavad sel kevadel veebi lekkinud USA luuredokumendid, mis viitasid, et Kiievis võib viie kriitilise õhutõrjesüsteemi laskemoon lõppeda.

Financial Timesi poolt läbi töötatud dokumentide kohaselt hindas USA veebruari lõpus, et Ukraina võime kaitsta oma vägesid eesliinil on 23. maiks „täielikult ammendunud”.

„Kui osutub tõeks, et Ukraina õhukaitses, mis tugineb suurel määral Vene päritolu varustusele ja laskemoonale, hakkab laskemoon otsa saama, siis seda tüüpi materjale ei saa Lääne omadega lihtsalt ega kiiresti asendada,” ütles endine Briti relvajõudude juht Sir Richard Barrons väljaandele Financial Times.

„See suurendab ohtu, et Ukraina vastupealetungi ajal ei ole Ukraina oma taeva üle kontrolli säilitamiseks nii võimekas kui vaja,” ütles ta. See muudaks väed „väga haavatavaks” ja võimaldaks Venemaa õhujõududel „tungida Ukrainas kõikjale, kuhu nad soovivad”.

Umbes 50 Ukrainat toetava riigi kaitseametnikud kohtuvad reedel Saksamaal Ramsteinis USA õhuväebaasis, et korraldada sõjaväevarustuse koordineerimiseks moodustatud rühma korraline kohtumine.

Varasematel kohtumistel keskenduti Ukraina nõudmistele lääne lahingutankide, hävituslennukite ja viimati suurtükiväe laskemoona järele, kuid ametnike sõnul on õhutõrje probleem kõige pakilisem.

„[Õhutõrjevarud] on probleem, mida Ukraina pidevalt tõstatab,” ütles teine ​​Euroopa ametnik, kes soovis jääda anonüümseks. „[MiG] hävitajate tarnimise eesmärk on neid õhulahinguteks ette valmistada… Venemaa lahingute vastu.”

Isegi piisavate õhutõrje moonavarude korral on Ukrainal endiselt hirmutav väljakutse viia läbi oma vastupealetung, mille eesmärk on tõrjuda Venemaa riigi kaguosast välja.

Arvestades ohtu, mida Venemaa lennukid ja pommitajad kujutavad endast Ukraina vägedele, kes üritavad rindejoonest läbi murda, on õhutõrje oluline element iga eduka maapealse pealetungi puhul, väidavad sõjalised eksperdid.

USA kaitsepoliitika asekantsler Colin Kahl ütles, et õhutõrje on ukrainlastele pakiline murekoht. „Nende kolm peamist prioriteeti on meie kolm peamist prioriteeti: õhukaitse, suurtükivägi ning mehhaniseeritud ja soomusjõud ning kõik, mis on vajalik nende sõidukite hooldamiseks ja ülalpidamiseks,” ütles Kahl sel nädalal ajakirja Foreign Policy korraldatud üritusel.

Praegu on mõned Lääne ametnikud optimistlikud, viidates Venemaa jätkuvale õhuüleoleku puudumisele ja lääneriikide relvade sissevoolule Ukrainasse. Lisaks on Ukraina õhutõrjevarusid aidanud säilitada aeglasem Venemaa raketirünnakute tempo riigi infrastruktuurile.

„Me ei näe ohtu, et Ukraina kaotaks õhuüleoleku,” ütles üks. „Ukrainal on piisavalt [õhukaitset], et end kaitsta… [kuigi] kõigil on puudused, meil on olnud aasta kestnud konflikt ja kellelgi pole ammendamatuid varusid.”

Kuid kui rakettide puudujääk ja nõrk õhutõrje toovad Venemaale lahinguväljal suurt kasu, toob see tõenäoliselt kaasa lääneriikidele uue nõudmise varustada Ukrainat kaasaegsete hävitajatega või kehtestada lennukeelutsoon, ütles Barrons. Need on kaks sammu, mille NATO riigid on seni tagasi lükanud.

„Siin on väga raske valik: kas Lääs suurendab oluliselt ja kiiresti oma kaitsetööstuse toodangut… või Lääs otsustab seda mitte teha ja riskib sellega, et Ukrainal ei ole lihtsalt vahendeid tõhusaks võitlemiseks ning seetõttu alistatakse ja hüljatakse,” lisas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 867 korda, 1 külastust täna)