Hiina president Xi Jinping ei näidanud pärast täna neljapäeval, 6. aprillil peetud kõnelusi Prantsuse kolleegi Emmanuel Macroniga mingeid märke oma positsiooni muutmisest Venemaa sõjas Ukraina vastu.
Macroni Hiina riigivisiidi teisel päeval võttis Xi oma pikaajalise seisukoha Venemaa täiemahulise sissetungi kohta Ukrainasse – öeldes, et „kõigil osapooltel on arusaadavad julgeolekumured” – ega andnud vihjet, et kasutaks oma mõjuvõimu konflikti lõpetamiseks, vahendab Politico.
„Hiina on valmis koos Prantsusmaaga pöörduma rahvusvahelise üldsuse poole, et see jääks ratsionaalseks ja rahulikuks,” oli kõik, mida Hiina liider oli nõus Pekingi suures rahvasaalis peetud pressikonverentsil ütlema.
„Rahukõnelusi tuleks jätkata nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse kõigi poolte mõistlikke julgeolekuprobleeme seoses ÜRO hartaga, otsides poliitilist lahendust ja luues tasakaalustatud, tõhusa ja jätkusuutliku Euroopa julgeolekuraamistiku,” lisas ta Macroni kõrval istudes.
Prantsusmaa president sõitis kolmapäeval Hiinasse lootuses sundida Hiinat kasutama oma hoobasid Venemaaga konflikti lõpetamiseks ja panna Peking sõna võtma Kremli ähvarduse vastu paigutada Valgevenesse tuumaraketid.
Erakohtumisel Xiga rääkis Macron lääneriikide murest, et Peking tarnib Venemaale relvi, ütles kõnelustega kursis olev Prantsuse diplomaat. Kuid näis, et Prantsusmaa juht ei jõudnud asjaga kaugele.
„President kutsus Xi-d üles mitte tarnima Venemaale relvi, mis aitaksid kaasa sõjale Ukraina vastu. Xi ütles, et see ei ole tema sõda,” ütles diplomaat erakohtumist kirjeldades anonüümselt.
Kõnelused, mida Elysée palee ametnik nimetas siiski „ausaks ja konstruktiivseks”, kestsid lõpuks poolteist tundi.
Seejärel viidi tegevus üle allkirjastamistseremooniale, kus ametnikud ja ettevõtete juhid sõlmisid mitu tehingut, sealhulgas 160 Airbusi lennukite müük. Elysée andmetel kiitis Hiina valitsus heaks 150 A320 Neo lennuki ja 10 A350 ostu – tarne, mis oli osa Airbusi juba eelmisel aastal välja kuulutatud 36 miljardi euro suurusest tehingust. See teave oli vastuolus Elysée ametniku varasema teabega, mille kohaselt peeti läbirääkimisi uue tehingu üle.
Lepingu allkirjastamise tseremoonia ajal kummardasid kõik Hiina ministrid ja ettevõtete juhid sügavalt Xi ees enne lepingute allkirjastamist oma Prantsuse kolleegidega.
Seejärel astusid Xi ja Macron oma ühisele esinemisele, mida peeti „kommunistlike tunnustega pressikonverentsiks” – sisuliselt tähendab see, et pressi küsimused pole lubatud.
Kahe juhi vastandlikud stiilid olid kohe näha. Xi luges enne sõnajärje Macronile loovutamist otse ette vaadates ette oma varem valmis kirjutatud jutupunktid. Seejärel jätkas Prantsuse juht kõnega umbes kaks korda pikemalt kui tema võõrustaja – see oli protokolli faux pas, mida Xi Hiina saatjaskonna liikmed märkasid.
Xi ise paistis kannatamatu ja nördinud, kui Macron muudkui jätkas kõnelemist. Hiina liider ohkas mitu korda sügavalt ja tundis end ebamugavalt, kui Macron tema poole otse kõneles, reklaamides ilmselt Ukraina sõda ja nende ühist vastutust rahu tagamisel.
Macron pöördus ka Xi poole, et ta mõistaks selgesõnaliselt hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu.
„Rääkida rahust ja stabiilsusest tähendab rääkida sõjast, mida Venemaa peab Ukraina vastu. Olete teinud mõned olulised kommentaarid,” ütles Prantsusmaa juht. „See on sõda, mis puudutab meid kõiki, sest Julgeolekunõukogu liige on otsustanud rikkuda ÜRO põhikirja. Me ei saa sellega leppida.”
Prantsuse rahvasaadik Anne Genetet, kes pidas neljapäeval läbirääkimisi ka Hiina ametnikega, tunnistas, et Hiina seisukoha osas Ukraina suhtes „üllatusi” pole, kuid väitis, et selle teemaga on siiski kasulik teha algust.
„See on algus,” ütles Genetet. „Seal on veel kõnelusi ja mõned privaatsed hetked [Xi ja Macroni vahel]. Võib-olla saame mõne muu sõnumi.”
Xi ja Macron suunduvad reedel Hiina linna Guangzhousse, kus nad peavad veel läbirääkimisi ja privaatse õhtusöögi.
Ent prantslaste jaoks möönduseks rääkis Xi siiski vajadusest, et sõdivad osapooled „kaitsevad ohvreid, sealhulgas naisi ja lapsi”, mida peetakse seotuks asjaoluga, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis Putini suhtes välja vahistamismääruse tema rolli tõttu Ukraina laste ebaseaduslikus üleviimises Venemaale.
Kuid Xi ei maininud oma sõnavõtus Venemaad selgesõnaliselt. USA ametnikke ärritava sammuna ütles Xi ka, et Hiina ja Prantsusmaa peaksid „taastama läbikäimise seadusandlike organite ja sõjaväe vahel”. Seejärel kaasas ta Prantsusmaa ühisesse konteksti, mida Hiina ametnikud kasutavad USA kritiseerimiseks.
„Hiina ja Prantsusmaa jätkavad … vastuseisu külma sõja mentaliteedile ja blokkide vastasseisule, ühendades käed igasuguste globaalsete väljakutsetega tegelemisel,” ütles Xi.
Xi pidas neljapäeval kõnelusi ka Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kelle Macron kutsus kaasa Euroopa ühtsust näitama, kuid kes ei osale paljudel Hiina ja Prantsusmaa juhtide vahelistel üritustel.
Tõepoolest, von der Leyen pidas neljapäeva õhtul Pekingis oma soolopressikonverentsi. Olles riigivisiidi formaalsustest vaba, võttis EL-i liider vastu ajakirjanike küsimusi ja saatis Pekingile mitu teravat sõnumit.
Ta hoiatas Hiinat Moskva sõjategevuse toetamise eest Ukrainas: „Agressori relvastamine on selge rahvusvahelise õiguse rikkumine – teda ei tohiks kunagi relvastada,” ütles ta. „See kahjustaks tõepoolest oluliselt Euroopa Liidu ja Hiina suhteid.”
Ja ta puudutas diplomaatiliselt valusat teemat: Taiwani.
„Keegi ei tohiks selles piirkonnas status quo’d ühepoolselt jõuga muuta,” ütles von der Leyen, vihjates Hiina ähvardustele omavalitsusliku saare suhtes. „Ähvardus jõu kasutamisega status quo muutmiseks on vastuvõetamatu.”
Von der Leyen kordas Macroni sõnumit, et Hiina võib Ukrainas olulist rolli mängida, nimetades Pekingi seisukohta ülioluliseks. Ta lisas: „Ootame, et Hiina täidab oma rolli ja edendab õiglast rahu, mis austab Ukraina territoriaalset suveräänsust.”
