Soomes hilinesid rongid, sest noor naine astus rongi ette

Neljapäeva, 27. aprilli pärastlõunal teatati Helsingi piirkonna rongiliikluses hilinemisest. Põhjuseks teatati „isikuvigastus”. Selle termini taga on ühe elu lõpp. Noor naine tegi traagilise otsuse ja võttis endalt elu, astudes raudteerööbastele. Ta on üks paljudest.

Noor naine oli juba mõnda aega olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Ta kannatas muu hulgas depressiooni all ning oli oma kogemusi jaganud ka sotsiaalmeedias, vahendab MTV.

Euroopa Parlamendi liige Alviina Alametsä oli noore naise võitlust sotsiaalmeedias juba pikemat aega jälginud. Teade naise surmast tuli šokina. Alametsä kirjutas sotsiaalmeedias:

„Üks on puudu. Helsingi põhiliinil ei sõida rongid korralikult, kuid põhjust teavad vähesed. Raudtee on tavaline enesetappude koht. Täna kaotas seal elu paljudele kallis vaimse tervise aktivist ja sotsiaalmeedia mõjutaja. Ma jagan lähedaste suurt kurbust.”

„Meil ​​on Soomes kohutav olukord. Võime rääkida enesetapulainest noorte seas. Siin on hiljuti olnud mitu inimest ja raudteel on siin traagiline roll. Suur probleem,” lisab Alametsä.

Kõnealune raudteelõik on selles kontekstis Alametsäle ja lähikonnas elavatele inimestele kahjuks tuttav koht. Mitu noort on sama teed minnes endalt elu võtnud. Murelikud vanemad on püüdnud jaamas edasisi enesetappe ära hoida. Uute enesetappude ärahoidmiseks paigaldati ühte tõsisemasse probleemkohta kõrgendatud piirded.

Seal oli juba paar aastat tagasi enesetappude laine. Mõned enesetapu sooritanutest olid väga noored, alaealised. Kohtusin selle piirkonna vanematega ja püüdsime mõjutada, et jaama ehitataks tara. Oleme püüdnud mõjutada ka paremaid vaimse tervise teenuseid. Mõningaid täiustusi on tehtud, näiteks minu algatusel avati tasuta Mieppi vaimse tervise kliinikud, kuid vaimne tervishoid on endiselt kriisis, väidab Alametsä.

Piirded on paigaldatud paar aastat tagasi. Alametsä leiab, et piirded on mõnevõrra aidanud, kuid lõppkokkuvõttes on need vaid plaaster ega lahenda enesetappude probleemi. Alametsä ütleb, et on juba pöördunud asjas sotsiaalvaldkonna abilinnapea ja linnakeskkonna abilinnapea poole.

„Ise olen mõelnud, et lähen ja kleebin sinna sildid, millele kirjutan hädaabitelefoni numbri. Lapsevanemad on tegelenud piirkonnas asjaga, nad tegid sinna enne praeguse aia ehitamist ajutise piirdeaia,” märgib Alametsä.

Ravile pääsemine ei ole alati lihtne. Alametsä kirjeldab, et ravi tase on paraku kvaliteedilt kõikuv, sest personal on väga üle koormatud. Alametsä kirjeldab end olevat väga pettunud otsustajate tegevusetusest noorte vaimse tervise teenuste parandamisel.

Alaealiste enesetapud on Euroopa mõistes murettekitavalt kõrgel tasemel. Soome Vaimse Tervise Assotsiatsiooni andmetel moodustasid 15–24-aastaste Soome noorte seas enesetapud 26 protsenti kõigist surmade põhjustest. 2021. aastal kasvas noorte naiste enesetappude arv aasta varasemaga võrreldes ligi 20 protsenti. Eelmisel aastal tuli kriisitelefonile üle 400 000 kõne.

„Soome enesetappude statistika on moonutatud. Enesetappe loetakse õnnetusteks. Minu ja paljude vaimse tervise spetsialistide seisukoht on, et enesetappe on tegelikult palju rohkem kui neid registreeritakse. Rongisurmad on kirjas isikuvigastustena ja neid on viimasel ajal olnud mitu,” selgitab Alametsä.

Alametsä on roheliste erakonnast valitud Euroopa Parlamendi liige ja Helsingi linnavolinik. Noorte vaimse tervise probleemid olid põhjuseks, miks ta poliitikasse sattus. Kohati on vaimse tervise kriisi süvenemine ja otsustajate vastumeelsus teemaga tegelemisel pannud Alametsä mõtlema poliitikast lahkumisele.

„Ma ise olen olnud noorena tõeliselt masenduses ja kaalunud isegi enesetappu. See juhtus pärast Jokela koolitulistamist. Mu sõber lasti seal maha. Sain ise koolist välja, aga sellest jäi kõva trauma. Minul ja paljudel mu sõpradel oli väga raske noores eas abi saada. Seetõttu lähevad need eriti korda. Nüüd elan õnnelikku elu, aga paljudel noortel lõpeb see poolel teel,” märgib Alametsä.

Alametsä on tegelenud teraapiagarantiid puudutava kodanikualgatusega. Alametsä usub, et algatus oleks õnnestumise korral asja edasi viinud. Kodanikualgatus saadeti parlamenti oktoobris 2019. Eesmärk oli, et ravivajaduse hindamine toimuks kolmandal tööpäeval pärast kontakti. Psühhosotsiaalse ravi või psühhoteraapiaga tuleks seevastu alustada nelja nädala pärast. Lõpptulemus valmistas pettumuse. Näiteks ei seatud teraapiasse pääsemisel ajapiirangut.

„Paberil toetasid seda kõik erakonnad, kuid viimane valitsus otsustas lihtsalt mitte rakendada. See oli minu jaoks tõesti suur pettumus, kaalusin poliitikast üldse loobumist. Ma olen tõesti pettunud. Seda näidatakse poliitikas ja sellest räägitakse, aga kus on raha? Sellest murest on lihtne rääkida. Õnneks on Helsingi linn nüüd asunud teraapiagarantiid rakendama, see annab lootust, kuid selleks, et inimesed saaksid abi, on vaja palju ära teha,” räägib Alametsä.

Vaimse tervise probleemidega tegelemist on seni paraku sageli nähtud kuluartiklina, kuigi mõne arvestuse järgi oleks paremate vaimse tervise teenuste osutamine tegelikult odavam kui käed rüpes istumine. OECD hinnangul läheb vaimne tervis Soomele maksma 11 miljardit aastas. Vaimse tervise probleemid on tänapäeval kõige levinum töövõimetuspensionile jäämise põhjus.

Kommentaarid
(Külastatud 2,369 korda, 1 külastust täna)