Vladimir Putin vallandas „Mariupoli lihunikuna” tuntud Vene kindrali vaid paar kuud pärast seda, kui ta määrati juhtima Moskva logistikaoperatsioone Ukrainas.

60-aastane kindralpolkovnik Mihhail Mizintsev juhtis eelmisel, 2022. aastal sadamalinna Mariupoli jõhkrat piiramist ja andis korralduse pommitada teatrit, kus varjasid end sajad pered ja kus hukkus 300 inimest, vahendab Daily Mail.

Aasta hiljem vallandati Mizintsev, kes on tuntud oma jõhkruse ja Mariupoli valimatu pommitamise poolest, kaitseministri asetäitja kohalt sõjalogistika alal, olles sel postil vaid seitse kuud töötanud.

Pole selge, kas tema vallandamine on eelmäng uuele ametikohale või karjääri lõpp. Alles septembris määras Putin kurikuulsa Mizintsevi kaitseminister Sergei Šoigu asetäitjaks.

„Putini lemmikuna” tuntud Mizintsev vahetas sel kohal välja kindral Dmitri Bulgakovi, keda süüdistati mitmetes ebaõnnestumistes Venemaa sõjas Ukraina vastu.

Mizintsevi vallandamisest teatas täna Venemaa riigitelevisiooni sõjaväekorrespondent Aleksandr Sladkov. Kuid ta ütles, et tema kaitseministri asetäitja kohalt lahtilaskmise põhjused on ebaselged.

„Ta on mu sõber,” ütles Sladkov. „Ja ma austan teda väga. Kuidas, mis, mis põhjusel – seda on raske arvata. Hiljem saame teada.”

Eelmisel aastal levisid kuuldused, et Mizintsev võib ohustada Šoigu rolli kaitseministrina.

„Täpsed põhjused pole veel selged, nagu pole selge, kas see on ametist tagandamine, peatamine või uude teenistuskohta üleviimine,” ütles Sladkov.

Spekuleeritakse, et Putini tippmeeskonna seas võivad toimuda laiemad muutused.

Putin on Ukraina sõjas toimunud ebaõnnestumiste ajal korraldanud korduvalt puhastusi oma kõrgeimate komandöride hulgas.

Mizintsev jälgis Mariupoli halastamatut ja jõhkrat kolm kuud kestnud piiramist, mille käigus tehti linn maatasa ja raketirünnakutes hukkus sadu tsiviilisikuid.

Maailm jälgis õudusega, kuidas Vene väed pommitasid mullu 9. märtsil sünnitusmaja, tappes raseda naise ja tema beebi ning haavates vähemalt 17 inimest.

Nädal hiljem heitsid Vene lennukid taas rakette tsiviilpiirkondade pihta – seekord Mariupoli teatrile, kus varjas end sadu tsiviilisikuid ja mille õuele oli suurte valgete tähtedega kirjutatud „lapsed”.

Arvatavalt Mizintsevi korraldusel toimunud pommitamises hukkus 300 inimest – see on ohvriterohkeim rünnak tsiviilisikute vastu pärast sõja algust.

Linn oli oma strateegilise asukoha tõttu Aasovi mere ääres Vene vägede jaoks peamine sihtmärk.

Suur osa Mariupolist on varemetes ja kümneid tuhandeid inimesi on tapetud linnas, kust on põgenenud üle poole sõjaeelsest umbes 450 000 elanikust.

Vastuseks tsiviilisikute valimatule pommirünnakule määrasid Suurbritannia ja teised lääneriigid Mizintsevile tema rolli eest pommitamises sanktsioonid.

Mizintsev juhtis enne Ukraina sõja algust Venemaa sõjalisi operatsioone Süürias.

Oma kaitseülema rollis aitas Mizintsev tõenäoliselt kaasa ka Venemaa sõjalise strateegia väljatöötamisele riigis, sealhulgas Aleppo verisele piiramisele, millel on paralleelid Mariupolis tekitatud õudusega.

Ühinedes Bashar al-Assadiga tema soovis vallutada Süüria tagasi erinevatelt mässulistelt – mõned neist olid Lääne toetatud –, kes olid kodusõja ajal riigi omavahel ära jaganud, aitasid Vene väed al-Assadil riigi loodeosas asuva Aleppo linna tagasi vallutada.

Kokku kestis lahing linna tagasivallutamise nimel üle nelja aasta, kuid kõige intensiivsem periood saabus 2016. aasta lõpus, kui Vene ja Süüria väed piirasid linna idaosa ümber, samal ajal kui 270 000 tsiviilisikut oli veel sees ja pommitasid linna enne vägede ja tankide sisenemist selle hõivamiseks.

Süüria inimõiguste võrgustiku hinnangul hukkus sel perioodil vähemalt 1640 tsiviilisikut, kuigi täpset ohvrite arvu on raske leida ja see võib olla suurem. LA Timesiga vestelnud vaatlejad ütlesid, et piiramist iseloomustas kogu konflikti vältel enneolematu metsikus ja kannatused.

Vene väed kasutasid piiramise ajal kobarpomme, keemiarelvi ja süütepomme – mis kõik on rahvusvaheliste hartadega keelatud –, sageli taas tsiviilaladel. Ilmnes tõendeid selle kohta, et haiglad olid süstemaatiliselt sihikule võetud ja lõpuks hävitati pommirünnakutes täielikult.

Mizintsev sündis 1962. aastal Venemaal Volga piirkonnas Averinskaja külas. Kuid ta õppis Nõukogude Ukrainas Kiievi kõrgemas relvajõudude juhtimiskoolis. Ta teenis Ida-Saksamaal ja võib sellest perioodist Putinit tunda. Putin oli KGB spioon Dresdenis.

Mizintsev tehti kindralleitnandiks 2014. aastal.