Olukorra ülevaade: Ukrainale ei pruugi piisata uuest relvastusest, kuna napib kogenud võitlejaid

Ukrainas, kus algne armee on sõjas suures osas hävinud ja kus kiirkorras luuakse uusi ründeüksusi, et kasutada Läänest saadetud uusi relvi, on eesootav rünnak tõsine proovikivi.

Karmis, kuid enamasti staatilises võitluses lumistel, suurtükiväe tekitatud kraatriga põldudel ja varemetes linnades tõrjus Ukraina talve jooksul Venemaa pealetungi. Nüüd on Ukraina kord rünnata, vahendab New York Times.

Kõikjal on märgid, et see tuleb umbes järgmise kuu aja jooksul.

Ukrainasse saabuvad uued Lääne relvad, mis võivad osutuda rünnakutes olulisteks, nagu Saksa tankid Leopard 2 ja Ameerika miinitõrjemasinad. Tuhanded värskelt värvatud võitlejad treenivad äsja moodustatud üksustes, mis on kohandatud rünnakuteks. Väejuhatus hoiab eliitsõdureid idas, Bakhmuti linnas ja selle ümbruses toimuvate lahingute eest, et paisata nad hoopis eelseisvasse rünnakusse.

Pärast enam kui aasta pikkust sõda on Ukraina lahingutes karastunud. „Oleme kaetud kolmesentimeetrise kiviga,” ütles üks võitleja, leitnant Ilja Samoilenko hiljutises intervjuus.

Kuid see sitkus on maksnud ränka hinda. Ukraina on kaotanud tuhanded oma kõige kogenumad võitlejad. Nüüd kasutab veterankomandör ja Mariupoli linna piiramise üle elanud leitnant Samoilenko oma kogemusi uute värvatute koolitamiseks.

Ukraina uus rünnak, kui see tuleb, paneb proovile armee suutlikkuse uuesti relvastada ja moodustada pataljone, säilitades samal ajal motivatsiooni ja manööverdamisoskused, mis andsid eelise kolmes eelmises vasturünnakus.

Ajastus on väga oluline. Ukraina edu lahingutes riigi kaguosas tooks kaasa Venemaa kahaneva sõjalise võimsuse, ja leevendaks muret, et sõda on sumbunud, ning julgustaks tõenäoliselt Ukraina liitlasi Kiievit sõjas veelgi enam relvastama ja rahastama.

Lääne toetus on seni olnud kindel, kuid see pole garanteeritud. Näiteks USA sõjalise abi eelarve peaks nüüd lõppema umbes septembriks ning üks kõrge Ameerika kaitseametnik kirjeldas hiljuti Ukrainale saadetud suurtükiväe ja rakettide viimast osa kui „viimase jõupingutust”.

„Põhipunkt Washingtoni eliidi silmis – ja Washingtoni eliit on selles asjas kohtunik ja vandekohus – on see, et Ukrainal tuleb eelseisva rünnaku käigus tagasi vallutada märkimisväärselt alasid,” ütles intervjuus Washingtonis asuva poliitilise riskihindamise ettevõtte Eurasia Group esimees Cliff Kupchan.

Ent väljakutse on hirmutav.

Ukraina ohvitserid peavad žongleerima suurtükiväe, jalaväe ja soomusmasinate rünnakuid, mis liiguvad läbi Venemaa kaevikute, tankilõksude ja miiniväljade. Lõunas on Vene üksused rajanud kaitsepositsioone alates sellest, kui nad novembris Hersoni oblastist välja tõrjuti. Keerukad lääne tankid, millel on parem võimekus ja tulejõud, on nende positsioonide ületamisel kriitilise tähtsusega.

Ukrainal oli enne Venemaa sissetungi eelmisel aastal umbes 260 000 sõdurist koosnev alaline armee, mis paisus kiiresti umbes miljonini, kes kandis relvi erinevates julgeolekuteenistuse ja sõjaväe harudes. Viimase aasta jooksul on lääneriikide hinnangul hukkunud või haavatud umbes 100 000 Ukraina sõdurit. Ukraina ei ole avaldanud, kui suured jõud ta vastupealetungile suunab.

Arvatakse, et Ukraina plaanib lüüa kiilu läbi Venemaa okupeeritud territooriumi piki Musta ja Aasovi mere lõunarannikut Krimmi lähedal või otsida pööret lahingutele idaosas Donbassis – või mõlemas.

Kui relvad ja väljaõpetatud väed õigel ajal paika loksuvad, on Ukraina võimeline tekitama Vene armeele kaotusi, millel võivad olla kaugeleulatuvad geopoliitilised tagajärjed, ütles McCaini Instituudi direktor Evelyn Farkas telefoniintervjuus.

Ta esitas kunagi mõeldamatu tulemuse: Ukraina võib muuta Venemaa Ida-Euroopas nõrgenenud sõjaliseks jõuks, millel on vähe mõjuvõimu läbirääkimistel sõja lõpetamiseks.

„Inimestel napib kujutlusvõimet,” ütles Farkas. „Nad näevad ainult seda, mida nad praegu näevad.”

Tema sõnul võib aga palju muutuda, kui rindejoonele saabuvad uued Lääne relvad ja kümned tuhanded Ukraina sõdurid, kes on kodumaal ja Euroopas operatsiooniks treeninud.

Sellegipoolest pole edu kindel. Liitlased on relvastuse saatmisega venitanud ja sõdurid on pidanud leppima rünnakutaktika kiirkursustega.

„Lühikese ajaga on tulnud palju õppida,” ütles välispoliitika uurimisinstituudi sõjaline analüütik Rob Lee. Ja ta märkis, et „nad peavad minema enne, kui saavad kogu varustuse”.

Relvad ja varustus kaevikuliinidest läbimurdmiseks ja miiniväljade ületamiseks on paika loksumas, kuigi jääb ebaselgeks, kas seda on piisavalt.

Ukraina sõjavägi on Twitterisse postitanud fotod USA soomustransportööridest Stryker ja Cougar, Saksamaalt pärit soomukitest Marder ja Suurbritannia tankidest Challenger. Eelmisel nädalal lõpetasid Ukraina õhutõrjerakettide Patriot meeskonnad USA-s koolituse, teatas Pentagon.

Sõjaväeanalüütikud väidavad, et vasturünnak, vähemalt selle algusfaasis, võib sõltuda ulatuslike miiniväljade ületamisest. Selleks loodab Ukraina ebaglamuursetele, kuid üliolulistele miinitõrjemasinatele, mis tal oma nõukogudeaegses arsenalis on. Neist mõned on saadud taganevatelt venelastelt ja nüüd saab ka Läänest miinitõrjeseadmeid.

Vene sõjaväel on tohutu tanki- ja jalaväemiinide arsenal, millel on värvilised hüüdnimed nagu Must Lesk ja Leht, millest mõned on spetsiaalselt loodud lõksudega demineerimise keerulisemaks muutmiseks.

Demineerimist saab teha käsitsi, spetsiaalse väljaõppe saanud sõdurite abil, kes uurivad pinnast ja hoiavad rünnakuüksuste ees kõndides tähelepanelikult silma peal sütikutel, või spetsiaalsete miinitõrjemasinatega. Need sõidukid lasevad välja raketi, mis väljastab pika rea ​​lõhkekehi. Miiniväljale joone tõmbamine ja seejärel selle lõhkamine vabastab tee sõduritele või soomusmasinatele.

Kui insenerid ei ütle, et „see on tehtud, marsruut on puhas”, siis jalavägi ei ründa, ütles Ukraina miinitõrjeüksust juhtiv leitnant Markian. Ta palus end kutsuda ainult eesnime ja auastme järgi.

Vastupealetungiks valmistumine on maksnud ränka hinda.

Venemaa on kuudepikkuses Bahmuti lahingus kasutanud süüdimõistetuid ja palgasõdureid vaenlase kurnamiseks, venitades Ukraina kurnatud ja räsitud sõdurid viimse piirini. Ukraina on püüdnud vältida sööda võtmist, saates rindele vabatahtlike territoriaalkaitseüksuste sõdureid ja lükanud edasi rotatsioone.

Näiteks Bahmuti lahingus ühel küljel asuvat Oleksandro-Shultõne küla kaitseb praegu Ukraina vabatahtlike armee, üksus, mis ühendab vabatahtlikke tsiviilisikuid sõjaväelastega.

See küla on segu varemetest, mudast ja lumest. Kuude jooksul on korraldatud lõputuna näivaid Vene sõdurite rünnakuid ja kohalik ülem, kes kannab hüüdnime Sokil ehk Pistrik, tunnistas, et tema sõdurid on hukkunud ja sunnitud taganema kuude jooksul, mil Ukraina kaitses sõdib. Kuid ta ei paistnud olevat pettunud.

„Nad koondasid oma jõud siia,” ütles ta Vene armee kohta. „Mida see tähendab? Et me ründame kusagil mujal. Ja meil on kõik võimalused seda praegu teha.”

Sõjaväeanalüütikud väidavad, et vastupealetungi käigus korraldab Ukraina tõenäoliselt intensiivseid suurtükiväe pommitamist kitsal rindejoonel, millele järgnevad demineerimisrühmad ja tankirünnakud.

Ukrainat oodatakse laialdaselt lõunaosas, kus maastik ulatub suurtest talupõldudest, kus katteks on vaid hõredad metsatukad, kuni linnade ja küladeni. Umbes 75-kilomeetrine edasiliikumine üle stepi praegustelt rindejoontelt Venemaa poolt okupeeritud Melitopoli linnani jagaks Venemaa valduses oleva territooriumi kaheks tsooniks, katkestaks varustusliinid ja viiks Ukraina suurtükiväe Krimmi poolsaarel asuvate Venemaa baaside laskeulatusse.

Uute värvatute ettevalmistamine surnud, haavatud ja kurnatud sõdurite asendamiseks on kestnud mitmeid kuid. Kümned tuhanded värvatud on läbinud väljaõppe Euroopas ja Ukrainas, sealhulgas äsja moodustatud ründeüksustes. Rünnakuüksustesse on registreerunud umbes 35 000 ukrainlast.

Kuid Ukrainas on muutumas üha tõsisemaks väljakutseks sõdurite moraal, mis seni on edu toonud. Kümmekonnas hiljutises intervjuus väljendasid Bahmuti lähedal asuvatel positsioonidel või lühikeste pauside jaoks tänavavõitluste tiiglist väljunud sõdurid nördimust vägivalla ja surma ulatuse üle.

„See pole kunagi vaikne meri,” ütles Bahmuti lõunaosas positsioonil olnud seersant Masik oma meeleseisundi kohta. „See käib üles ja alla. Ma tahan näha oma perekonda, oma lapsi.”

Ühe ilmekama sõjalise ülesehitamise näitena taastab siseministeerium hävitatud Azovi pataljoni, mille kõik tegevväelased hukkusid, said haavata või langesid vangi eelmisel kevadel Mariupoli piiramisel ja Azovstali terasetehases. Paljud hukkusid Olenivkas asuvas Vene sõjavangide kasarmus toimunud plahvatuses. Ühel hiljutisel päeval marssisid männimetsas asuvas baasis uued Azovi võitlejad, seisid valvel ja asusid kätekõverdusi tegema. Nad läbisid viie nädala jooksul sõduri baaskursuse.

„Me koolitame välja uusi inimesi, et tõsta nad meie tasemele,” ütles vangide vahetusega Vene vangistusest vabanenud leitnant Samoilenko.

Tagamaks, et ründeüksusesse satuksid ainult kõige motiveeritumad sõdurid, antakse värvatutele valida. Väljaõppekursuse lõpus võivad nad pigem baasi jääda kui lahingusse siirduda. Selleks helistavad nad kella, mis näitab, et eelistavad jääda.

„Me teame, kuidas Venemaa võitleb, ja me teame, kuidas sellele vastu seista,” ütles leitnant Samoilenko. „Vastupidavus on võime leida uusi inimesi ja liikuda edasi.”

Kommentaarid
(Külastatud 3,804 korda, 1 külastust täna)