Viimastel nädalatel internetis lekkinud kõrgelt salastatud USA kaitseministeeriumi Pentagoni dokumendid on andnud haruldase ülevaate, kuidas USA luurab nii liitlaste kui ka vaenlaste järele, ärritades sügavalt USA ametnikke, kes kardavad, et paljastused võivad ohustada tundlikke allikaid ja kahjustada olulisi välissuhteid.
Mõned dokumendid, mis USA ametnike sõnul on autentsed, paljastavad USA nuhkimise ulatust peamiste liitlaste, sealhulgas Lõuna-Korea, Iisraeli ja Ukraina järele, vahendab CNN.
Teised paljastavad, mil määral on USA tunginud Venemaa kaitseministeeriumisse ja Vene palgasõdurite organisatsiooni Wagner Group, peamiselt pealtkuulatud side ja inimallikate kaudu, mida võidakse nüüd ära katkestada või ohtu seada.
Teised aga avalikustavad Ukraina relvastuse, õhutõrje ja pataljonide suuruse ja valmisoleku peamisi nõrkusi sõja kriitilisel hetkel, kui Ukraina väed valmistuvad vastupealetungi alustamiseks venelaste vastu – ja nii nagu USA ja Ukraina on hakanud välja töötama rohkem vastastikku usaldust loovate andmete jagamist.
Ukraina on lekke tõttu juba mõnda oma sõjalist plaani muutnud, ütles Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile lähedane allikas CNN-ile.
Pentagon on teinud „asutustevahelisi jõupingutusi”, et hinnata lekke mõju, ütles Pentagoni pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh pühapäeval.
„Kaitseministeerium jätkab sotsiaalmeedia saitidel ringlevate pildistatud dokumentide kehtivuse ülevaatamist ja hindamist, mis näivad sisaldavat tundlikku ja kõrgelt salastatud materjali,” ütles Singh avalduses. „On tehtud asutustevahelisi jõupingutusi, keskendudes sellele, kuidas need pildistatud dokumendid võivad avaldada mõju USA riiklikule julgeolekule ning meie liitlastele ja partneritele.”
Singh lisas, et USA ametnikud rääkisid nädalavahetusel lekke asjus liitlaste ja partneritega ning teavitasid „asjakohaseid kongressi komiteesid”.
Ametnikud ütlesid, et leke on pannud Pentagoni astuma samme, et piirata selliste ülitundlike dokumentide voogu, mis on tavaliselt igal päeval kättesaadavad sadadele inimestele valitsuses.
Ühine staap, mis koosneb kaitseministeeriumi kõrgeimast mundrikandjate juhtkonnast, kes nõustab presidenti, vaatab läbi oma jaotusnimekirju, et uurida, kes need teated saavad, ütles kaitseametnik. Paljudel dokumentidel olid märgised, mis viitasid sellele, et need oli koostatud ühendstaabi luureüksuse poolt, mida tuntakse nime all J2, ja need näivad olevat briifidokumendid.
Singh ütles reedel, et osakond jätkab asja läbi vaatamist ja on pöördunud justiitsministeeriumi poole, kes kinnitas eraldi CNN-ile, et on algatanud lekke allika uurimise.
Dokumendid ilmusid eelmisel kuul veebis sotsiaalmeediaplatvormil Discord, selgub CNN-i läbivaadatud postituste ekraanipiltidest. Postitused on fotod kortsunud dokumentidest, mis on asetatud ajakirjade peale ja mida ümbritsevad muud juhuslikud esemed, nagu tõmblukuga suletavad kotid ja Gorilla Glue. Tundub, nagu oleks need enne turvalisest kohast eemaldamist kiiruga kokku pandud ja taskusse lükatud, ütles CNN-ile seda tüüpi dokumente tundev allikas.
Discordi pressiesindaja kinnitas pühapäeval tehtud avalduses, et nad teevad uurimisel õiguskaitseorganitega koostööd.
Kuigi nuhkimine on vältimatu osa sellest, kuidas USA luurekogukond kogub ülemaailmselt teavet, ütlesid mõne mainitud riigi diplomaadid CNN-ile, et selle teabe avalikustamine on masendav – ja kahjustab USA mainet.
USA liitlased hindavad kahjusid ja püüavad kindlaks teha, kas leke on ohustanud nende endi allikaid ja meetodeid.
„Ootame, et USA jagab meiega kahjuhinnangut lähipäevil, kuid me ei saa ootama jääda nende hinnangut. Praegu teeme oma tööd,” ütles ametnik riigist, mis on osa USA-ga Five Eyes luureandmete jagamise kokkuleppest, kuhu kuuluvad Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik.
„Me uurime neid dokumente, et välja selgitada, kas luureteave pärines meie kogust,” ütles ametnik.
Teine Five Eyes riigiametnik väljendas muret lekkinud Ukraina sõjateabe pärast, mis kahjustab riiki lahinguväljal.
Ametnik märkis ka, et oli murettekitav näha üht veebruarikuu dokumenti pealkirjaga „Venemaa-Ukraina: lahing Donbassi piirkonna pärast, tõenäoliselt 2023. aasta jooksul ummikseisus”. Dokumendis märgitakse väljakutseid „Ukraina operatsioonide vastupidavuse” hindamisel.
„Ukraina edu on raske saavutada, kui avaldatakse USA hinnang, mis viitab tõenäoliselt aasta pikkusele ummikseisule,” ütles ametnik.
CNN on läbi vaadanud 53 lekkinud dokumenti, mis kõik näivad olevat koostatud veebruari keskpaigast märtsi alguseni.
Üks dokument paljastab, et USA on Zelenski järele luuranud. Zelenskile lähedane allikas ütles, et see pole üllatav, kuid Ukraina ametnikud on lekke pärast sügavalt pettunud.
USA luureraportis, mille allikaks on signaalluure, öeldakse, et Zelenski soovitas veebruari lõpus mehitamata õhusõidukeid kasutades rünnata Venemaa vägede asukohti Rostovi oblastis, kuna Ukrainal ei ole nii kaugele ulatuvaid kaugrelvi.
Signaalluure hõlmab pealtkuulatud sidet ja seda defineerib USA Riiklik Julgeolekuagentuur üldiselt kui „luureteavet, mis on saadud elektroonilistest signaalidest ja välismaa sihtmärkide kasutatavatest süsteemidest, nagu sidesüsteemid, radarid ja relvasüsteemid”.
Luureamet on seletanud USA avalikke kommentaare selle kohta, et Ukrainale ei taheta anda kaugmaa raketisüsteeme, kuna kardetakse, et Kiiev kasutab neid rünnakuteks Venemaa vastu. Kuid Ukraina on lubanud mitte kasutada selleks USA-lt saadud relvi.
Seoses sellega märgitakse ühes teises luureraportis, et Hiina võib kasutada Ukraina rünnakuid sügaval Venemaal asuvate sihtmärkide pihta „võimalusena pidada NATO-t agressoriks ja suurendada oma abi Venemaale, kui ta peab rünnakuid märkimisväärseks”.
Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak väitis reedel oma Telegrami kanalis, et tema hinnangul on levitatud dokumendid ebaautentsed, neil pole „midagi pistmist Ukraina tegelike plaanidega” ja need põhinevad „suurel hulgal väljamõeldud teabel”, mida Venemaa levitab.
Veel üks dokument kirjeldab üksikasjalikult kahe Lõuna-Korea riikliku julgeoleku kõrge ametniku vahelist vestlust seoses riigi riikliku julgeolekunõukogu murega USA laskemoona taotlusega seoses.
Ametnikud kartsid, et laskemoona tarnimine, mille USA saadab seejärel Ukrainale, rikub Lõuna-Korea poliitikat mitte tarnida sõjas olevatele riikidele surmavat abi. Dokumendi kohaselt pakkus üks ametnikest seejärel välja viisi, kuidas poliitikast mööda hiilida ilma seda tegelikult muutmata – müües laskemoona Poolale.
See dokument on juba tekitanud Soulis vaidlusi ning Lõuna-Korea ametnikud ütlesid ajakirjanikele, et kavatsevad selle probleemi Washingtonis tõstatada, vahendab New York Times.
Ka teiste riikide ametnikud plaanivad teemat Washingtonis tõstatada, kuid neil pole neid vestlusi veel peetud, sest nad ootavad, mida Bideni valitsus lähipäevil lekkinud dokumentide kohta ütleb, ütlesid mitmed diplomaadid.
Samal ajal on luureraport Iisraeli kohta tekitanud Jeruusalemmas pahameelt. Aruandes, mille koostas CIA ja mille allikaks on signaalluure, öeldakse, et Iisraeli peamine luureagentuur Mossad on õhutanud proteste riigi uue valitsuse vastu – „sealhulgas mitu selgesõnalist üleskutset tegutseda”, väidetakse raportis.
Iisraeli peaministri kantselei vastas pühapäeva hommikul Mossadi nimel, nimetades aruannet „valeks ja ilma igasuguse aluseta”.
„Mossad ja selle kõrged ametnikud ei julgustanud agentuuride töötajaid liituma valitsuse vastaste meeleavaldustega, poliitiliste meeleavaldustega ega mis tahes poliitilise tegevusega,” seisis avalduses. „Mossad ja seda teenivad kõrged töötajad ei ole meeleavalduste teemaga üldse tegelenud ning on pühendunud riigi teenimise väärtusele, mis on Mossadit selle asutamisest saati juhtinud.”
Teine salastatud dokument, mille allikas on samuti signaalluure, pakub infot selle kohta, kuidas USA hindab oma liitlaste poliitikat ja kuidas USA saab nende muutmiseks oma mõju avaldada.
Dokumendis pealkirjaga „Iisrael: teed surmava abi andmiseks Ukrainale” öeldakse, et Jeruusalemm „tõenäoliselt kaalub surmava abi andmist USA suurenenud surve või tajutava halvenemise korral” oma suhetes Venemaaga.
Veel üks dokument paljastab, mida arvab USA mõnede Euroopa riikide kavatsustest annetada hävitajaid Ukrainale, kes on lennukeid küsinud juba üle aasta.
Aruandes öeldakse 23. veebruaril, et Bulgaaria väljendas valmisolekut kinkida oma lennukipargi MiG-29 Ukrainale – see on raportis „väljakutse”, sest see jätab Bulgaaria ilma hävitajateta, et täita oma õhuturbemissioone kuni USA-s valmistatud F-16 tarnitakse, „mis on alles aasta pärast”.
Massiline leke paljastab ka, et USA tungimine Venemaa kaitseministeeriumisse ja palgasõdurite organisatsiooni Wagner Group ulatub senisest sügavamale.
Suur osa Venemaa kohta käivast teabest koguti pealtkuulatud side kaudu, tekitades muret, et venelased võivad nüüd muuta oma suhtlusmeetodit, et oma plaane paremini varjata.
Ohus võivad olla ka inimallikad. Dokumentides sisalduvad kaardid Venemaa vägede liikumise ja võimete kohta pärinevad osaliselt konfidentsiaalsetest inimallikatest, mistõttu USA ametnikud kardavad, et need allikad võivad nüüd olla ohus.
Dokumendid näitavad, et USA on suutnud kätte saada Venemaa sihikuplaanid, kus ja millal plaanisid Vene väed Ukrainas rünnata täpselt soojuselektrijaamu, elektrialajaamu ning raudtee- ja sõidukisildu.
USA suutis ka kätte saada Venemaa strateegia NATO tankide vastu võitlemiseks, mis pidid aprillis Ukrainasse sisenema. Plaan nõudis kolme laskekaugusel põhineva tuletsooni – pika, keskmise ja lühikese – rajamist, kusjuures iga tsoon on hõlmatud konkreetsete relvade ja üksuste tüüpidega, öeldakse USA luureraportis.
Dokumendid rõhutavad USA muret Ukrainas tuhandete võitlejatega Wagneri grupeeringu pärast, kus on juttu vene vangide Wagnerisse värbamisest Ukrainas võitlemiseks – rõhutades selle juhi „jätkuvat mõju Putinile”, öeldakse ühes raportis – ja grupeeringu plaane tugevdada oma kohalolekut Aafrikas ja Haitil.
Dokumendid annavad ka ülevaate mõlema poole hukkunute arvudest – arvudest, mida on raske täpselt hinnata ja mida USA ei ole soovinud avalikult üksikasjalikult jagada.
Ühe dokumendi kohaselt olid Vene väed veebruari seisuga kandnud 189 500–223 000 kaotust, sealhulgas koguni 43 000 lahingus hukkunud sõdurit. Aruandes öeldakse, et Ukrainas on vahepeal kannatanud 124 500–131 000 ja hukkunud kuni 17 500 inimest.
Lekkinud dokumente kasutatakse juba valeinfo levitamiseks, väidavad analüütikud. Näiteks hukkunute arvuga dokumenti muudeti viimastel nädalatel, et vähendada Venemaa hukkunute arvu enam kui poole võrra, enne kui seda levitati venemeelsetes Telegrami kanalites.
Küsimusele Twitteris ja Telegramis levivate piltide kohta ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov reedel CNN-ile, et „meil ei ole vähimatki kahtlust USA ja NATO otseses või kaudses seotuses Venemaa ja Ukraina vahelise konfliktiga”.
„See kaasatuse tase tõuseb, tõuseb järk-järgult,” ütles ta. „Hoiame sellel protsessil silma peal. Muidugi teeb see kogu loo keerulisemaks, kuid see ei saa mõjutada erioperatsiooni lõpptulemust.”
