Kaks kõrget USA diplomaati maalivad sünge pildi Ukraina väljavaadetest seoses Bahmuti lahinguga. Nende väitel ei sünni sellest Ukraina jaoks midagi head ja ainus võimalus olukord päästa on NATO vägede sekkumine.
Ukraina lippu lehvitavas ameeriklases pole midagi isamaalist. Samuti pole midagi reetlikku selles, et ameeriklane seab kahtluse alla võõra rahva piiramatu toetamise võõras sõjas. Tunnistada, et Ukraina ei alista Venemaad ilma palju suurema Ameerika sekkumiseta, ei ole venemeelne, vaid see on reaalsusel põhinev, kirjutavad ajakirjas Newsweek avaldatud analüüsis USA suursaadik Michael Gfoeller ja USA Saudi Araabia saatkonna endine esinduse juht David Rundell.
Aastatel 2014–2022 toimus Ukraina idaosas vägivaldne separatistlik ülestõus. Venemaa sekkumise vältimiseks rajas Kiievi valitsus idapiiri äärde tugevalt kindlustatud linnade ja varustusteede rivi. Bahmut oli selles võrgus oluline transpordisõlm.
Viis kuud tagasi, kui kirjutasime, et Bahmut langeb lõpuks venelaste kätte, naersid mõned lehelugejad meie üle. Kas me ei saanud aru, et Ukraina võidab sõja? Tõsi, ukrainlased on vapralt vastu pannud 21. sajandi veriseimas lahingus, kuid suurem osa Bahmutist, sealhulgas elutähtsad raudteeliinid on langenud. See võttis oodatust kauem aega, kuid see lüüasaamine on muutnud veelgi vähem tõenäoliseks, et Ukraina suudab oma 2014. aasta piirid taastada ilma NATO vägede otsese sekkumiseta.
Kui sageli oleme kuulnud, et halvasti koolitatud, halvasti juhitud, halvasti varustatud Vene väed, kellest paljud on palgasõdurid ja endised süüdimõistetud, on kandnud suuri kaotusi ja tõrjutud tagasi territooriumilt, mille nad algselt vallutasid? See kõik võib tõsi olla. See ei muuda tõsiasja, et Venemaa on nüüd valmis Bahmuti langemisest täielikult kasu lõikama, kui saabub kuiv suveilm.
Seitse kuud tagasi mobiliseeris Venemaa 300 000 reservväelast ja kasutas vahepealset aega nende väljaõpetamiseks. Riik pani relvastuse tootmise kiiresti käima ning kogus märkimisväärses koguses varustust ja laskemoona. Sajad tuhanded Vene sõdurid on praegu paigutatud Ukraina idaossa, kus nad on alustanud edasiliikumist paljudes kohtades 700 kilomeetri pikkusel rindejoonel.
Ukraina seevastu koondas paljud oma kõige paremini varustatud ja kõige paremini välja õpetatud väed Bahmuti, kus neid mitu kuud laastasid Vene suurtükivägi, raketid ja droonid. Lahingus Bahmuti pärast kaotas Ukraina tuhandeid kogenud sõjaväelasi, keda ei ole võimalik asendada mõnenädalase kiirendatud väljaõppe läbinud ajateenijatega.
Lääne relvad muutsid Bahmuti kaitsmise võimalikuks. Ikka ja jälle kasvas NATO toetus Ukrainale lähimaa rakettidest Javelin ja Stinger kuni keskmaa raketipatareideni HIMARS ja Patriot ja raskerelvadeni nagu Abrams tankid ja Bradley lahingumasinad. Kui lahinguedu pöördus alamehitatud ja -relvastatud ukrainlaste vastu, ei peatunud Kiievi toetajad läänes, et mõelda, kuidas nad võiksid selle tragöödia lõpetada. Selle asemel kutsusid nad üles tarnima hävitajaid ja kaugmaarakette.
Need relvatarned on õhutanud Venemaal laialdast avalikku viha ja usku, et nad on nüüd sõjas NATO-ga. Saksa tankide Leopard II kohaletoimetamise tulemuseks olid Moskvas pealkirjad nagu „Saksa tankid on taas Venemaa pinnal” ja isegi juhtkirjad, mis väidavad, et „Neljas Reich on Venemaale sõja kuulutanud”. Ei pea olema prohvet, et näha, kuhu see püsiv eskaleerumine viib või miks see peab peatuma.
Lõppkokkuvõttes ei ole me kindralid, kuid mõistame majandust. Meile on alati tundunud äärmiselt ebatõenäoline, et 2021. aastal 200 miljardi dollari suurusega majanduse ja 44 miljoni elanikuga rahvas suudab võita riigi, mille majandus on 1,8 triljonit dollarit ja rahvaarv 145 miljonit. See võiks isegi olla tõsi, kui ainult suuremal rahval, see tähendab Venemaal, poleks suurt õhuväge, märkimisväärset kaitsetööstust ja tuumarelvi.
Maailmapanga statistika järgi elas Ukrainas sõja alguse ajal 44 miljonit elanikku, kuid täna on nende kodudes veel napilt pool sellest arvust. 11 miljonit ukrainlast on Euroopasse põgenenud või riigisiseselt ümberasustatud. Veel mitu miljonit on Venemaale põgenenud ja veel miljonid elavad praegu Venemaa kontrolli all olevatel aladel.
Eelmisel aastal kahanes Ukraina majandus 30 protsenti, Venemaa SKT aga vaid 3 protsenti. Rubla on dollari suhtes täna sama tugev kui sõja alguses. Rahvusvaheline valuutafond IMF prognoosib, et 2023. aastal ületab Venemaa SKT kasv Suurbritannia ja Saksamaa oma. On selge, et Lääne sanktsioonid pole Venemaa majandust hävitanud.
Venemaa on jätkuvalt suures osas isemajandav toidu, energia ja sõjalise riistvara osas, suur osa Ukraina infrastruktuurist on aga varemetes. Samal ajal kui Ukraina on muutunud tugevalt sõltuvaks NATO-st relvastuse osas, on nii NATO enda reservid kui ka Ukraina vanad nõukogudeaegsed suurtükimürskude ja õhutõrjerakettide lahingumoona varud kiiresti ammendumas. Selles kurnamissõjas ei ole aeg Kiievi poolel.
Moskva suhtub NATO kohalolekusse Krimmis samamoodi nagu Washington suhtuks Vene rakettidesse Kuubal või Hiina mereväebaasi Nova Scotias. Polnud kunagi realistlik eeldada, et Venemaa loovutab Krimmi ilma otsustava sõjalise lüüasaamiseta. Nüüd on aga Kiievi jaoks muutunud rahutingimused veelgi ebasoodsamaks kui seitse kuud tagasi.
Moskva vaatenurgast muutsid 2022. aasta septembris toimunud referendumid Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastid Venemaa Föderatsiooni osadeks ning selle tulemusena hakkab Moskva nüüd taotlema nende piirkondade üle täielikku kontrolli. Kuue kuu pärast võib Venemaa olla võimeline dikteerima veelgi karmimaid rahutingimusi.
Sõja õigustamise klassikalised nõuded hõlmavad piisavat võidu võimalust. Samal ajal kui terve põlvkond Ukraina mehi sureb, on kurb reaalsus see, et Ukrainal on umbes sama palju võimalusi võita sõda Venemaa vastu kui Mehhikol oleks võita sõda USA-ga. Konflikti pikendamine seda võrrandit ei muuda. Rohkem ukrainlaste surmajuhtumeid ja infrastruktuuri hävitamist traumeerivad seda ühiskonda veelgi. Kui me ei ole valmis riskima olulise eskaleerumisega, mis võib hõlmata ka venelastega sõdivaid NATO vägesid, on parim viis elujõulise sõltumatu Ukraina riigi püsimajäämise tagamiseks alustada läbirääkimisi lahenduse üle kohe.
