USA allikad: Nord Streami õhkis ilmselt Ukraina-meelne grupeering, Vene osaluse kohta info puudub

USA ametnike läbi vaadatud uued luureandmed viitavad sellele, et Ukraina-meelne grupeering korraldas eelmisel aastal rünnaku Nord Streami torujuhtmetele, mis on samm vastutuse kindlaks määramisel sabotaaži eest, mis on kuude jooksul pakkunud uurijatele tegevust mõlemal pool Atlandi ookeani.

USA ametnike sõnul ei ole neil tõendeid selle kohta, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski või tema kõrgemad ametnikud oleksid operatsiooniga seotud või et kurjategijad tegutsesid Ukraina valitsusametnike korraldusel, vahendab New York Times.

Jultumatu rünnak Venemaad Lääne-Euroopaga ühendavatele maagaasi juhtmetele tekitas avalikkuses spekulatsioone selle üle, kes oli süüdi – Moskvast Kiievini ja Londonist Washingtonini, ning see on jäänud Venemaa ja Ukraina vahelise aastapikkuse sõja ajaloo üheks kõige olulisemaks lahendamata müsteeriumiks.

Mõnede ametnike arvates on Ukrainal ja tema liitlastel kõige loogilisem potentsiaalne motiiv torujuhtmete ründamiseks. Nad on aastaid projekti vastu seisnud, nimetades seda riikliku julgeoleku ohuks, sest see võimaldab Venemaal gaasi Euroopasse kergemini müüa. Ukraina valitsuse ja sõjaväeluure ametnikud väidavad, et neil polnud rünnakus mingit rolli ega tea, kes selle korraldas.

USA ametnikud ütlesid, et kurjategijate ja nende seotuse kohta on palju sellist, mida nad ei tea. Värskelt kogutud luureandmete ülevaade viitab sellele, et tegemist oli Venemaa presidendi Vladimir Putini vastastega, kuid ei täpsustata grupeeringu liikmeid ega seda, kes operatsiooni juhtis või selle eest maksis. USA ametnikud keeldusid avaldamast luureandmete olemust, selle saamise viisi ega selles sisalduvate tõendite paikapidavuse üksikasju. Nad on öelnud, et selle kohta kindlaid järeldusi pole, jättes avatuks võimaluse, et operatsiooni võis läbi viia volitatud jõud, millel on sidemed Ukraina valitsuse või selle julgeolekuteenistustega.

Mõned esialgsed USA ja Euroopa spekulatsioonid keskendusid Venemaa võimalikule süüle, eriti arvestades tema võimekust merealuste operatsioonide läbiviimisel, kuigi pole selge, milline motivatsioon on Kremlil torujuhtmeid saboteerida, arvestades, et need on olnud Moskva jaoks oluline tuluallikas ja vahend avaldada mõju Euroopale. Ühe hinnangu kohaselt on torujuhtmete remondi maksumus umbes 500 miljonit dollarit. USA ametnikud väidavad, et nad ei ole leidnud tõendeid Venemaa valitsuse seotuse kohta rünnakuga.

Ametnikud, kes on luureandmed üle vaadanud, ütlesid, et nende arvates olid saboteerijad tõenäoliselt Ukraina või Venemaa kodanikud või nende kahe kombinatsioon. USA ametnike sõnul ei olnud sellega seotud ühtegi Ameerika ega Briti kodanikku.

Torujuhtmed purunesid septembris süvamere plahvatustega, mida USA ametnikud kirjeldasid tol ajal kui sabotaaži. Euroopa ametnikud on avalikult öelnud, et usuvad, et Nord Streami vastu suunatud operatsioon oli tõenäoliselt mõne riigi poolt rahastatud, tõenäoliselt seetõttu, et kurjategijad paigaldasid ja õhkasid lõhkekehad Läänemere põhjas, ilma et neid oleks tuvastatud. USA ametnikud ei ole avalikult väitnud, et nende arvates on operatsiooni toetanud mõni riik.

Lõhkekehad paigutati tõenäoliselt kogenud sukeldujate abiga, kes ei paistnud töötavat sõjaväe või luureteenistuste heaks, ütlesid USA ametnikud, kes on uued luureandmed üle vaadanud. Kuid on võimalik, et kurjategijad said varem valitsuse erikoolituse.

Ametnike sõnul on endiselt tohutud lüngad selles, mida USA luureagentuurid ja nende Euroopa partnerid juhtunust teavad. Kuid ametnikud ütlesid, et see võib olla esimene oluline juhtlõng, mis tuleneb mitmest hoolikalt läbi viidud uurimisest, mille järeldused võivad Ukrainat toetavat koalitsiooni tugevalt mõjutada.

Igasugune vihje Ukraina osaluse kohta, olgu see siis otsene või kaudne võib häirida Ukraina ja Saksamaa vahelisi delikaatseid suhteid, kahjustades toetust Saksamaa avalikkuse seas, kes on solidaarsuse nimel Ukrainaga alla neelanud kõrged energiahinnad.

USA ametnikud, keda on luureandmetest teavitatud, on eriarvamusel, kui palju saab uut teavet usaldada. Kõik ametnikud soovisid jääda anonüümseks, et arutada salastatud luureandmeid ja tundlikke diplomaatilisi küsimusi.

USA ametnike sõnul on uus luureteave suurendanud optimismi, et Ameerika luureagentuurid ja nende partnerid Euroopas võivad leida rohkem teavet, mis võib võimaldada neil jõuda kurjategijate kohta kindlale järeldusele. Kui kaua see protsess aega võtab, on ebaselge. Ameerika ametnikud arutasid hiljuti luureandmeid oma Euroopa kolleegidega, kes on asunud rünnaku uurimist juhtima.

USA luure keskagentuuri CIA pressiesindaja keeldus asja kommenteerimast. Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja suunas torujuhtmetega seotud küsimused Euroopa võimudele, kes on juurdlusi läbi viinud.

Nord Stream 1 ja Nord Stream 2, nagu neid kahte torujuhet teatakse, ulatuvad 1200 kilomeetrit Venemaa looderannikust kuni Lubminini Kirde-Saksamaal. Esimese ehitamine läks maksma üle 12 miljardi dollari ja see valmis 2011. aastal.

Nord Stream 2 maksis veidi vähem kui esimene torujuhe ja see valmis 2021. aastal, kuna vastuväiteid esitasid muu hulgas USA, Suurbritannia, Poola ja Ukraina ametnikud, kes hoiatasid, et see suurendab Saksamaa sõltuvust Vene gaasist. Tulevases Lääne ja Venemaa vahelises diplomaatilises kriisis väitsid need ametnikud, et Moskva võib Berliini šantažeerida, ähvardades piirata gaasitarneid, millest sakslased olid eriti talvekuudel tugevalt sõltunud. (Saksamaa on viimase aasta jooksul end võõrutanud sõltuvusest Venemaa gaasist.)

Eelmise aasta alguses ütles president Biden pärast Valges Majas Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga kohtumist, et Putini otsus Ukrainat rünnata määrab Nord Stream 2 saatuse. „Kui Venemaa tungib sisse, see tähendab tankide ja vägede viimist üle Ukraina piiri, siis ei ole enam Nord Stream 2,” ütles Biden. „Me teeme sellele lõpu.”

Kui küsiti, kuidas see täpselt saavutatakse, vastas Biden salapäraselt: „Ma luban teile, et saame sellega hakkama.”

Paar nädalat hiljem teatas Scholz, et tema valitsus blokeerib Nord Stream 2 torujuhtme käikuandmise. Kaks päeva pärast seda alustas Venemaa kauaoodatud sissetungi.

Alates septembris toimunud plahvatustest torujuhtmete juures on levinud spekulatsioonid selle üle, mis juhtus Taani Bornholmi saare lähedal mere põhjas.

Poola ja Ukraina süüdistasid kohe Venemaad lõhkeainete paigutamises, kuid nad ei esitanud mingeid tõendeid.

Venemaa omakorda süüdistas Suurbritanniat operatsiooni läbiviimises — samuti ilma tõenditeta. Venemaa ja Suurbritannia on eitanud oma seotust plahvatustega.

Eelmisel kuul avaldas uuriv ajakirjanik Seymour Hersh uudiskirjaplatvormil Substack artikli, milles järeldas, et USA viis operatsiooni läbi Bideni juhtimisel. Oma seisukohta esitades viitas Hersh presidendi sissetungieelsele ähvardusele Nord Stream 2-le „lõpp teha” ja teiste USA kõrgete ametnike sarnastele avaldustele.

USA ametnike sõnul ei andnud Biden ja tema abilised Nord Streami torujuhtmete hävitamise missioonile luba ning nad ütlevad, et USA ei osalenud selles.

Mis tahes avastused, mis panevad süü Kiievi või Ukraina volitatud esindajatele, võivad Euroopas esile kutsuda vastureaktsiooni ja raskendada Läänel Ukraina toetuseks ühtse rinde säilitamist.

USA ametnikud ja luureagentuurid tunnistavad, et neil on Ukraina otsuste tegemisel piiratud nähtavus.
Hoolimata Ukraina sügavast sõltuvusest USA-st sõjalise, luure- ja diplomaatilise toetuse osas, ei ole Ukraina ametnikud alati oma sõjaliste operatsioonide osas läbipaistvad oma Ameerika kolleegidega, eriti kui need on suunatud Venemaa sihtmärkide vastu vaenlase tagalas. Need operatsioonid on valmistanud meelehärmi USA ametnikele, kes usuvad, et need ei ole märkimisväärselt parandanud Ukraina positsiooni lahinguväljal, kuid on riskinud Euroopa liitlaste võõrandumise ja sõjategevuse laiendamisega.

USA-d ärritanud operatsioonide hulka kuuluvad augusti alguses toimunud löök Venemaa Saki õhuväebaasi vastu Krimmi läänerannikul, oktoobris toimunud veokiplahvatus, mis hävitas osa Kertši väina sillast, mis ühendab Venemaad Krimmiga, ja detsembris toimunud droonirünnakud, mis olid suunatud Venemaa sõjaväebaasidele Rjazanis ja Engelsis, umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Kuid on olnud ka muud ebaselgema taustaga sabotaaži ja vägivalda, mida USA luureagentuuridel on olnud raskem Ukraina julgeolekuteenistustega seostada. Üks neist oli augustis Moskva lähedal plahvatanud autopomm, milles hukkus silmapaistva Vene rahvuslase tütar Daria Dugina.

Kiiev eitas igasugust seotust, kuid USA luureagentuurid hakkasid lõpuks arvama, et tapmise kiitsid heaks Ukraina valitsuse „elemendid”. Vastuseks sellele noomis Bideni valitsus ukrainlasi eraviisiliselt ja hoiatas neid sarnaste tegevuste eest.

Nord Streami torujuhtmeid lõhkunud plahvatused toimusid viis nädalat pärast Dugina tapmist. Pärast Nord Streami operatsiooni hakati Washingtonis vaikselt spekuleerima ja muretsema, et osa Ukraina valitsusest võis olla seotud ka selle operatsiooniga.

Uued luureandmed ei ole sisaldanud seni ühtegi tõendit Ukraina valitsuse võimaliku kaassüü kohta torujuhtmete ründamises ning USA ametnike sõnul on Bideni valitsuse usaldus Zelenski ja tema kõrgema riikliku julgeoleku meeskonna vastu pidevalt kasvanud.

Mõni päev pärast plahvatust alustasid Taani, Rootsi ja Saksamaa Nord Streami operatsiooni eraldi uurimist.

Mõlemal pool Atlandi ookeani on luure- ja õiguskaitseorganitel olnud raskusi konkreetsete tõendite hankimisega plahvatuseelsetel tundidel, päevadel ja nädalatel mere põhjas toimunu kohta.

Torujuhtmeid endid ei jälginud tähelepanelikult ei kaubanduslikud ega valitsuse andurid. Veelgi enam, asjasse puutuva laeva või laevade leidmist on raskendanud asjaolu, et plahvatused toimusid tiheda mereliiklusega piirkonnas.

Sellegipoolest on uurijatel palju juhtlõngu, millele tugineda.

Ühe Euroopa seadusandja sõnul, kellele tema riigi peamine välisluureteenistus eelmise aasta lõpus andis ülevaate, on uurijad kogunud teavet hinnanguliselt 45 „kummituslaeva” kohta, millel polnud asukoha transponderid sisse lülitatud või need ei töötanud, kui nad piirkonda läbisid, võib-olla nende liikumise varjamiseks.

Seaduseandjale öeldi ka, et kurjategijad kasutasid rohkem kui 500 kilo „sõjalise kvaliteediga” lõhkeainet.

Taani valitsuse pressiesindaja ei andnud vahetut kommentaari. Saksa valitsuse pressiesindajad keeldusid kommenteerimast.

Rootsi uurimist juhtiv vanemprokurör Mats Ljungqvist ütles eelmise kuu lõpus New York Timesile, et tema riigis jätkub kurjategijate otsimine.

„Minu ülesanne on leida need, kes Nord Streami õhku lasid. Minu abiks on meie riigi julgeolekuteenistus,” ütles Ljungqvist. „Kas ma arvan, et Venemaa lasi Nord Streami õhku? Ma pole kunagi nii mõelnud. See ei ole loogiline. Kuid nagu iga mõrva puhul, tuleb olla avatud kõikidele võimalustele.”

Kommentaarid
(Külastatud 391 korda, 1 külastust täna)