Ukraina sõdurid maalivad väga sünge pildi käimasolevast Ukraina idaosa Bahmuti linna kaitselahingust, millest on saanud Euroopa veriseim jalaväelahing pärast Teist maailmasõda.

Kiievi sõdurid on öelnud, et teadsid, et nad saadeti surma, kui neile anti käsk linna minna, ja tunnistasid, et neid lihtsalt tapetakse, vahendab Daily Mail.

Moskva on alustanud ulatuslikku talvist pealetungi, kuhu on kaasatud sadu tuhandeid äsja mobiliseeritud reservväelasi ja vanglast palgasõduriteks värvatud süüdimõistetuid, kes korraldavad inimlainete rünnakuid, püüdes Bahmuti kaitsjaid üle lüüa.

Vene armee üritab vallutada Bahmuti, et kindlustada president Vladimir Putini esimene oluline võit enam kui viimase poole aasta jooksul, olles tunginud riiki 2022. aasta veebruaris.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on võtnud endale kohustuse linna kaitsta, kuid seal sõdivate sõdurite jutud viitavad Venemaa pidevale suurtüki- ja tankitulele ning enesetapurünnakutele.

„Kui nad meid Bahmuti viisid, teadsin juba, et mind saadetakse surma,” ütles Volodõmõri-nimeline sõdur ajalehele Kyiv Independent värske ülevaate kohaselt.

Rindest 40 kilomeetrit lääne pool asuvas Kramatorski linnas pausi ajal rääkides ütles sõdur, et pärast kuudepikkust võitlust Bahmutis on tal raske ise süüa – olles veendunud, et sureb.

Ukraina relvajõudude 93. mehhaniseeritud brigaadi sõdur ütles, et Vene suurtükivägi tõmbas tema ja ta üksuse maha, kui nad võitlesid Vene üksuste linna pääsemise vastu.

„(Venelased) tulistavad meid pidevalt, kuid meil pole suurtükki – seega pole meil midagi, millega neid tagasi lüüa,” ütles Volodõmõr Ukraina väljaandele. „Ma ei tea, kas ma tulen tagasi või mitte. Meid lihtsalt tapetakse.”

Moskva püüab Bahmuti ümber piirata ja linna hõivata. Venemaa jaoks ei tundu selle eesmärgi saavutamiseks ükski kahju liiga suur.

NATO luure hinnangul hukkus iga Ukraina sõduri kohta vähemalt viis Vene sõdurit, vahendas CNN 6. märtsil.

Kuid Venemaa vägede arv on kaks-kolm korda suurem kui Ukraina väed Bahmuti rindel, kus praegu võitleb hinnanguliselt 20 000–30 000 sõdurit – ütles Kyiv Independentiga rääkinud staabiseersant Mykola.

Venemaa taktika neid numbreid enda huvides kasutada on olnud laastav. Selle väed määravad Ukraina positsioonid endale tule tõmbamise teel ja kasutavad massilisi lööke, et tappa võimalikult palju kaitsjaid, enne kui nad jalaväega sisse lähevad.

Väikesed sõdurite grupid lähevad vastu Ukraina positsioonidele, kellest paljud niidetakse lähenedes kuulipildujatega maha. Tapetud asendatakse lihtsalt teistega, keda peetakse samuti kuluks.

Seda taktikat tuntakse inimlainete rünnakutena, aruannete kohaselt oli selle teerajajaks Ukrainas Wagneri palgasõdurite grupeering, millel oli algul 50 000 sõdurit – kellest paljud süüdimõistetud –, kes läksid vastu Ukraina positsioonidele.

Üks Ukraina sõdur Vladõslav ütles, et Venemaa ründerühmad koosnevad tavaliselt viiest sõdurist, kuid tundus, et nad „kartsid” lähedalt rünnata.

Selle asemel kasutasid nad massituld kaitsepositsioonide, näiteks majade hävitamiseks, nii et Ukraina sõduritel poleks kuhugi varjuda, sundides neid positsioonidest loobuma.

Ukraina sõdurid on öelnud, et tundub, nagu oleks Venemaal Ukraina kuulipildujate ja vintpüsside vastu „lõpmatud” laskemoona- ja inimvarud.

Volodõmõr ütles, et teda kummitab kaaslaste surm. Ühel juhul, meenutas ta Kyiv Independentile, leidis ta surnuna lamamas 29-aastase sõduri, kelle peas oli šrapnellhaavad. Vaatamata teadmisele, et noormees on surnud, ütles ta, et ta „mähkis pead (sidemetega)”, püüdes teda päästa.

Teine Ukraina jalaväelane Valeri ütles, et enamik tema langenud kaaslasi on hukkunud pigem mürskude läbi kui relvalahingutes.

„Kahju, et tõenäoliselt 90 protsenti meie kaotustest tuleneb suurtükkidest – või tankidest ja lennundusest,” ütles ta Ukraina väljaandele. Kui Ukrainal oleks rohkem oma tulejõudu, poleks see tõenäoliselt nii.

Ta ütles ajalehele Kyiv Independent, et tema algsest 27-mehelisest rühmast pääsesid Bahmutist vigastusteta välja vaid mõned. Enamik neist sai tema sõnul pigem haavata kui tapeti.

„Venelastel on nii palju relvi ja neid on nii palju,” ütles Valeri. „Nad tulistavad meid kogu aeg. Mõnikord kuulete iga sekund uut lasku.”

Ukraina relvajõudude 5. üksik-ründebrigaadi jalaväelane Maksõm (33) ütles, et Venemaa inimlainete taktika paiskas tema üksuse umbes kilomeetri võrra tagasi.

Ta ütles, et droonide abil määravad Vene sõdurid kindlaks Ukraina positsioonid. Seejärel tulistasid nad suurtükkidega mitu lasku, millele järgnesid maapealsed rünnakud.

Ta ütles, et kuigi Venemaa kasutab endiselt oma rünnakutes nõukogudeaegseid relvi ja kuigi see on täpsete sihtmärkide puhul vähem efektiivne kui tänapäevane varustus, jääb see tohutul hulgal kasutamisel „väga tõhusaks jalaväerelvaks”.

Vaatamata tohututele kaotustele ja jõhkratele võitlustele kordas Zelenski eile õhtul oma lubadust jätkata Bahmuti kaitsmist.

Eelmisel kuul näis Kiiev tõenäoliselt valmistuvat linnast välja tõmbuma, kuid on sellest ajast alates kahekordistanud linna kaitset öeldes, et see kurnab sealset Venemaa ründejõudu, et sillutada teed oma vasturünnakuks selle aasta jooksul.

Zelenski ütles öises kõnes, et oli kohtunud oma kõrgeimate sõjaväelastega ja põhitähelepanu oli Bahmutil: „Kogu väejuhatuse seisukoht oli selge: tugevdage seda sektorit ja hävitage okupante maksimaalselt.”

Mõned Lääne ja Ukraina sõjalised eksperdid on seadnud kahtluse alla, kas Kiievil on mõtet jätkata lahingut Bahmuti pärast, kuna Kiiev kannab seal suuri kaotusi.

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles, et Bahmuti kaitsmine on oluline, kuna „hävitatakse suur hulk vaenlase materjale… Hulk vägesid tapetakse ja tänase seisuga vähendatakse vaenlase edenemisvõimet”.

Intensiivsed lahingud on käinud ka Bahmuti põhjaosas, kus Venemaa üritab tagasi vallutada territooriumi, mille ta kaotas eelmisel aastal Ukraina vastupealetungile, ja lõuna pool, kus Moskva kandis suuri kaotusi ebaõnnestunud rünnakutes Ukraina valduses olevale Vuhledarile veebruaris.

Viimases Ukraina sisemises reformis vallandas Zelenski kolme oblasti kubernerid: idas Luhanski, lõunas Musta mere äärse Odessa ja läänes Hmelnõtski oblasti kubernerid. Põhjust ei toodud.

Alates aasta algusest on Zelenski asendanud mitmeid teisi kubernere, sealhulgas enamiku eesliinioblastite juhtkonnast.

Ukraina rindejooned on sõja kõige intensiivsematest jalaväelahingutest hoolimata vaevu liikunud neli kuud. Venemaa rünnakud on suurel osal rindejoonest ebaõnnestunud, välja arvatud Bahmut, kus ta on vallutanud linna idaosa ning edenenud põhja ja lõuna suunas, kui ta üritab seda ümber piirata.

Mõlemad pooled kirjeldavad Bahmuti lahinguid kui „hakklihamasinat”, kus lahinguväli on surnukehi täis.

Pärast suurte territooriumide tagasivõitmist 2022. aasta teisel poolel on Ukraina viimasel ajal hoidnud kaitset, kavandades vastupealetungi veel sel aastal pärast mudase pinnase kuivamist ning lääneriikide soomusmasinate ja tankide saabumist.

Venemaa tungis oma naabrile kallale aasta tagasi, kirjeldades Ukrainat julgeolekuohuna. Ta väidab, et on annekteerinud ligi viiendiku Ukraina territooriumist. Kiiev ja Lääs peavad maade hõivamist provotseerimata sõjaks.

Arvatakse, et kümned tuhanded Ukraina tsiviilisikud ja sõdurid mõlemal poolel on saanud surma. Ukraina linnad on hävitatud ja miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud.