Fotodel on kujutatud poeriiuleid Venemaa provintsilinnas värske toidu hunnikute all ägamas.

Kuna Briti supermarketid piiravad suures osas Ukraina sõjast tingitud defitsiidi tõttu munade ning puu- ja köögiviljade müüki, siis Vene presidendi Vladimir Putini kodanikele on sellised probleemid võõrad, vahendab Daily Mail.

Pildid on tehtud Uurali mägedes asuvas Birminghami suuruses linnas, Moskvast 24-tunnise autosõidu kaugusel. Pildid viitavad sellele, et Lääne paljukiidetud sanktsioonid Venemaale, mille eesmärk on karistada president Putinit tema sissetungi eest, ei ole eriti mõjunud.

Veelgi enam, praegune pilt on vastupidine võrreldes 40 aasta taguse ajaga, mil paljud Läänes vaatasid haletsusväärseid telekaadreid kommunistliku režiimi ajal venelastest, kes seisid järjekorras põhitoidu, näiteks leiva ja munade järel.

Nüüd on Suurbritannia kord kannatada. Sealsed supermarketid jagavad tomateid, kurke, paprikat ja salatit piiratud koguses, kuna Ühendkuningriigi põllumehed võitlevad kõrgete energiakuludega, mis ei lase neil talvel viljade kasvatamiseks kasvuhooneid kasutada. Ka pehmeid puuvilju, sealhulgas vaarikaid on poodidest raske leida.

Essexi maakonnas asuva ettevõtte Green Acre Salads direktor Tony Montalbano rääkis, et toodab tavaliselt miljon kilogrammi beebikurke aastas, kuid tema kasvuhooned olid eelmisel kuul tühjad.

Ta viivitas oma põllukultuuride kasvatamisega, et vältida talviseid kuni 500 000 naela suuruseid küttearveid. Ta prognoosib, et tänavu kärbitakse tootmist kuni poole võrra.

„See on kurb ja masendav, kuid ma ei saa endale lubada kasvu,” ütles ta. „Ma pean kasumit teenima. Kui ma seda ei tee, pole mul mõtet tegutseda. Paljud kasvatajad sulgevad oma uksed ja müüvad maha.”

Briti põllukultuuride kasvatajate ühingu tegevjuht Jack Ward lisas: „Riigis on meil tühjad kasvuhooned. Inimesed, kes kasvataksid aastas kaks või kolm kurgi saaki, võivad selle kärpida ühele, sest nad tahavad vältida kallima energia kasutamist.”

Munad on samuti normeeritud, kuna põllumehed ei saa endale lubada kulusid, mis on seotud munakanade soojas hoidmisega energiat neelavates lindlates.

Tulemuseks on see, et paljud kaubad on Inglismaal palju kallimad kui Venemaal.

Eespool kirjeldatud Permis ja mujal Venemaal on palju odavat toitu. Odav energia gaasirikkas riigis tähendab, et köögivilju saab kogu talve kuumades kasvuhoonetes kasvatada. Venemaal on võimalik importida suures koguses puuvilju ka sõbralikest riikidest, näiteks Iraanist, mis naudib soojemat kliimat.

Samuti pole Venemaal muret kodude kütmisega, samas kui autode täitmine ohtra odava bensiini või diisliga on imelihtne.

Mängu tulevad ka muud tegurid: tulumaks on Venemaal vaid 13 protsenti neile, kes teenivad alla 163 000 naela, võrreldes 40 või 45 protsendiga Briti sama sissetulekuga inimeste puhul. Kohalik maks ehk volikogu maks on samuti murdosa sellest, mida inimesed Ühendkuningriigis maksavad.

Juhuslik valik Permis elavatest inimestest, kellega Daily Mail ühendust võttis, on edastanud oma nädala ostutšekid, millel on näha hinnad ja toodangu saadavus ning igakuised kommunaalmaksed. Lisaks on nad teinud palju fotosid.

Samuti väidavad nad, et Venemaa riiklikud haiglad on suurepärased, samas kui tervishoiuteenused maksavad täielikult kinni nende tööandjad – nii et see on kõigile tasuta.

Aasta pärast Putini täiemahulist sissetungi tundub, et enamik tavalisi venelasi ei kannata igapäevaseid puudusi – seni, kuni nad suudavad vältida Ukrainas kaotusi kandva Venemaa armee koosseisu võtmist.

Nagu Ühendkuningriigis sündinud John (67) ja tema venelannast abikaasa Helena (51) edastasid Daily Mailile oma kahe magamistoaga linnakorterist: „Kriis. Mis kriis? Me elame oma elu normaalselt vaatamata Ukraina olukorrale. Vaatame Suurbritannias toimuvat seoses tühjade toiduriiulitega. Oleme Venemaal, töötame siin, ega kannata Lääne sanktsioonide all.”

Tõde on see, et kuigi oligarhe on Suurbritanniast välja aetud, Vene-Ühendkuningriigi lennud ja rahaülekanded ning nafta import keelatud, ei tunne sealne elanikkond seda enda peal. Toidu tootmine õitseb tänu Venemaa külluslikele riigisisestele energiavarudele ja võimele osta toetavatelt riikidelt.

John ja Helena väidavad, et Ukraina konflikt ei paku neile suurt huvi. „Keskmine venelane hoolib sellest, et kodu oleks soe, toit laual, klaas viina ja isiklik turvalisus tänaval.”

„Meil on see kõik olemas. Sõda pole midagi muutnud.”

John on teadlane ja Helena endine gümnaasiumi õpetaja. Nad rääkisid Daily Mailiga, kui president Putin kiitles eelmisel kuul oma iga-aastases pöördumises rahvale, et inflatsioon on langenud nelja protsendini Ühendkuningriigi 10,1 protsendi vastu.

Arved selle eest, mida John ja Helena nimetavad „väga suureks luksuskorteriks” – sealhulgas kvartali hooldus, valgustus, küte, veevarustus ja prügivedu – on vaid 130 naela (147 eurot) kuus. Paari perel on ka datša ehk suvila Permi äärelinnas.

Muidugi on Venemaa palgad murdosa sellest, mis nad on Suurbritannias. Vastavalt riikliku statistikaameti 2022. aasta andmetele on keskmine sissetulek inimese kohta alla 14 000 naela aastas, võrreldes Ühendkuningriigi 33 000 naelaga.

Suurbritannia on endiselt maailma suuruselt viies majandus, samas kui Venemaa, isegi enam kui kahekordse rahvaarvuga, jääb 11. kohale Itaalia, Lõuna-Korea ja Kanada taga. Sanktsioonid avaldavad siiski mõningast mõju Venemaa rahvamajandusele: eelmisel aastal kahanes see Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kuni 3,9 protsenti ning oodata on edasist langust.

Ja loomulikult on paljud lääne suured firmad sõja vastu protestiks katkestanud sidemed Moskvaga. Permis suleti enamik Euroopa omanduses olevaid riidepoode ja frantsiise, mis asendatakse Venemaa omadega, kus on kõik, mida vajame, ütlevad elanikud, kellega rääkis Daily Mail.

Kuid Venemaal on elukallidus palju madalam kui Ühendkuningriigis ja arvestades riigi rikkalikke loodusvarasid, tundub, et see ei muutu tõenäoliselt.

Seevastu Läänes on kulud ja inflatsioon hüppeliselt kasvanud, kui Kreml „relvastab energiat”, kägistades kättemaksuks sanktsioonidele tarned. Putin on keeldunud ka põllumajandusväetisi müümast.

Selle olulise põllumajandustoote maailma suurima eksportijana on Venemaa hinda tõstnud. Lühidalt öeldes on ta püüdnud Briti põllumajandust hävitada, muutes külmadel kuudel köögiviljade, puuviljade ja salatitoodete kasvatamise paljudel juhtudel ülemäära kulukaks.

Briti vasakpoolne meedia on hakanud kiiresti süüdistama riiulite tühjuses Brexitit.

Põllumajanduseksperdid on aga väitnud, et see on tegurite kombinatsioon, sealhulgas asjaolu, et Hispaania ja Maroko ilm on põhjustanud kehva saagi ning vähendanud puu- ja köögiviljade eksporti. Permis on olukord vastupidine. Tomateid on ohtralt. Ka vaarikaid oli eelmisel nädalal ohtralt saada.

Kõik see paneb muidugi mõtlema, kes võidab majandussõja. Permist ütles John meile: „Ma olen oma silmaga näinud, et sanktsioonid ei kahjusta Venemaad. Inimesed tänaval peaaegu ei märka midagi. Poed on täis kõike, mida nad tahavad või vajavad.”

„Gaasi ja nafta eksporditulud kasvavad tohutult riikidele, kes ei ole sanktsioone kehtestanud.”

Ta lisas: „Põhimõte on see, et riiki liigub rohkem raha kui välja voolab. Import Euroopast on vähenenud, kuid Venemaa tootmine kasvab iroonilisel kombel, kuna see muutub riigina iseseisvamaks.”

„Siin pole kunagi puudust. Taimetoitlasena tunnen puudust Linda McCartney vorstidest või rasvasest Cheddari juustust. Kuid meie riiulitel on palju Venemaal valmistatud alternatiive.”

„McDonald’s on nüüd asendatud Venemaale kuuluvaga „Maitsev, punkt” ja kõik nooremad venelased eelistavad oma kraami.

„Meil on müügil Heinzi oad ja endiselt saab kohalikust supermarketist imporditud asju, näiteks Corona õlut. Palju on veine ka Hispaaniast, Portugalist ja Itaaliast.”

„Me elame siin head elu.”