Ukraina võitlejad tulistasid rindejoone lähedal tavalise nõukogude päritolu nn Kalašnikovi automaadiga AK-47 alla Hiinas valmistatud Vene drooni.

Tegemist oli drooniga Mugin-5, mis on kommertsotstarbeks mõeldud mehitamata õhusõiduk, mille valmistas Hiina tootja idarannikul Xiamenis asuvas sadamalinnas, vahendab CNN.

Mõned tehnikablogijad väidavad, et aparaate tuntakse „Alibaba droonidena”, kuna neid on Hiina turu veebisaitidel, sealhulgas Alibaba ja Taobao olnud müügil kuni 15 000 dollari eest.

Mugin Limited kinnitas CNN-ile, et see oli nende drooni kere, nimetades juhtunut „sügavalt kahetsusväärseks”.

See on uusim näide tsiviildroonide moderniseerimisest ja relvastamisest pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mis on märk kiiresti muutuvatest sõjapidamise mustritest.

„Rindel teeme põhimõtteliselt kogu aeg õhuluuret,” ütles 35-aastane territoriaalkaitse võitleja Maksim.

Ööl vastu laupäeva teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) CNN-ile, et nende Venemaa kontrolli all oleval territooriumil asuvad agendid andsid neile märku, et sealt on välja lastud droon, mis oli teel Ukraina sihtmärgi poole.

Seejärel tõstis SBU häiret Ukraina idaosas Slovjanski linna lähedal asuvates sõjaväeüksustes.

Laupäeval kella kahe paiku öösel kuulsid Ukraina territoriaalkaitse 111. brigaadi hävitajad drooni pea kohal ja nägid isegi vilkuvat tulukest.

„Heli ja signaaltule suunas avasid Ukraina võitlejad selle pihta tule ja kukutasid drooni alla,” rääkis Maksim.

Maksimi sõnul lendas droon väga madalal kõrgusel – piisavalt lähedal, et see käsirelvadega alla tuua.

Nüüd metsa all on näha kuuliauku masina ninas, mis oli purunenud ja saanud märkimisväärseid vigastusi.

Läheduses näitasid sõdurid ka väikest kraatrit maa sees, mis tekkis drooniga kaasas olnud pommi alla kukkumisest –  see oli umbes 20 kilo kaaluv pomm, mis tehti hiljem kahjutuks.

CNN-iga jagatud videos näitasid Ukraina võitlejad, kuidas nad ühendasid pommiga USA-s toodetud laengu ja jooksid seejärel läbi metsa oma veokile, enne kui suurel kiirusel minema sõitsid.

Umbes 500 meetri kaugusel peatasid nad seejärel oma sõiduki ja vaatasid tagasi, et filmida plahvatuse võimsat lööki – meeldetuletuseks potentsiaalsest kahjust, mida plahvatus oleks võinud tekitada, kui see oleks saavutanud oma sihtmärgi Ukraina pinnal.

CNN pöördus juhtumi kohta kommentaari saamiseks Venemaa kaitseministeeriumi poole, kuid pole veel vastust saanud.

Briti armee eruohvitseri ja droonispetsialisti Chris Lincoln-Jonesi sõnul ei olnud relvastatud kommertsdroonil kaamerat, mis tähendab, et seda ei saanud kasutada jälgimiseks ja see teeb selle sisuliselt sarnaseks „tumma pommiga”.

„See konkreetne droon, mida oleme vaadanud, oleks palju tõhusam, kui sellel oleks korralik kaamera,” ütles Lincoln-Jones.

Ta lisas, et see aparaat lisab veel tõendeid teooriale, et Venemaa pole see sõjaline suurriik, mida maailm oleks võinud oodata.

„See näib olevat väga toores, keerukas ja tehnoloogiliselt nõrgalt arenenud viis operatsioonide läbiviimiseks,” ütles ta ja lisas, et aparaatide hind on sõjalises mõttes väga madal.

„Ukrainlased peavad tegema kõik, mida nad suudavad,” lisas ta ja eeldas, et nad kasutavad „palju rohkem enda valmistatud relvi”.

Jaanuaris väitsid Ukraina idaosas Vene vägede kontrolli all oleva Luhanski oblasti ametnikud sotsiaalmeedia Telegrami postituses, et tulistasid alla Ukraina vägede poolt välja lastud drooni Mugin-5.

Ukraina ametnikud seda juhtumit ei kommenteerinud, kuid eksperdid ütlesid, et on tõendeid selle kohta, et mõlemad konflikti pooled on seda tehnoloogiat kasutanud.

„Nii Venemaa kui ka Ukraina on konflikti käigus kasutanud selliseid kaubanduslikult müüdavaid Hiina platvorme, sealhulgas relvastatuna,” ütles relva- ja laskemoona luurespetsialist ning konsultatsioonifirma Armament Research Services direktor N. R. Jenzen-Jones.

„Antud juhul kasutati drooni Mugin-5 Pro tõenäoliselt „pommitaja” rollis, mitte ühesuunalise rünnakuna (OWA, mida nimetatakse ka „ohverdavaks”),” ütles Jenzen-Jones.

Droonile laaditud laskemoon oli tõenäoliselt „suure plahvatusohu” konstruktsioon, mis oli „lihtne ja mitte eriti aerodünaamiline,” ütles ta.

Jenzen-Jones lisas, et pommi vabastamismehhanism näis olevat valmistatud 3D-prinditud komponentidest, mis viitab sellele, et droonid on kiiresti ümber ehitatud.

Kuna relvastus areneb reaalajas Ukraina lahinguväljal, otsivad tapmiseks relvastatud tehnoloogia taga olevad tsiviilettevõtted nüüd viise, kuidas takistada oma toodete jõudmist sõjalisesse tarneahelasse.

„Me ei salli kasutamist. Anname endast parima, et seda peatada,” ütles Mugin Limitedi pressiesindaja CNN-ile.

Eelmises avalduses, mis postitati ettevõtte veebisaidile 2. märtsil, teatas Mugin Limited, et nad mõistavad hukka oma toodete kasutamise sõjapidamise ajal ja lõpetasid sõja alguses toodete müümise Venemaale või Ukrainale.

CNN võttis ühendust ka poole tosina teise ettevõttega, kelle elektroonilised osad olid alla kukkunud drooni puhul nähtavad.

See hõlmab Taiwani elektroonikaseadmete tootja MKS-i valmistatud servosid.

„Mõned mehitamata õhusõidukite tootjad võivad oma valmistoodetel kasutada MKS-i servosid sõjaliseks kasutamiseks, me ei ole sellega rahul ning see on vastuolus meie ettevõtte missiooni ja visiooniga,” ütles ettevõtte pressiesindaja CNN-ile saadetud meilis.

MKS-i veebisaidil märgitakse ka, et nende tooted on ebaseaduslikuks või sõjaliseks kasutamiseks keelatud.

Drooni hiljem paigaldatud trükiplaadi valmistas Novatel, mis kuulub Kanadas asuvasse Hexagoni kontserni, mis varustab tööstusharusid, sealhulgas „põllumajandus-, ehitus- ja autotööstus”.

„Kõikide ekspordiga kontrollitavate toodete puhul on meil ulatuslikud kontrolliprotsessid, et tagada nende pakkumine kooskõlas kohaldatavate ekspordiseadustega,” ütles Hexagoni pressiesindaja CNN-ile e-posti teel. „2022. aasta aprillis võtsime vastu ka otsuse külmutada kogu äritegevus Venemaal.”

Vaatamata märkidele, et droonitehnoloogia kasutamine selles konfliktis hoogustub, eitab Ukraina võitleja Maksim, et sellest on saanud droonide sõda. „See ei ole tehnoloogia sõda,” ütles ta. „Sõda on eelkõige inimeste sõda.”