USA poolt Ukrainale antud üle 110 miljardi dollari ulatuses sõjalise ja majandusabi kasutamise eest vastutavad kõrged järelevalveametnikud teatasid, et avaldavad survet audiitorite ja uurijate saatmiseks otse sõjatsooni, et tugevdada järelevalvet, kuna Ameerika abi maht ja ulatus laienevad.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni, välisministeeriumi ja rahvusvahelise arengu agentuuri (USAID) peainspektorid ütlesid ühises intervjuus väljaandele Wall Street Journal, et siiani on neil õnnestunud kriitilisi järelevalve ülesandeid täita distantsjuhtimisega, kasutades Washingtonis, Poolas ja Saksamaal asuvaid töötajaid.

Kuid pärast esindajate sõitu Kiievisse jaanuari lõpus teatasid nad, et nad avaldavad survet, et saata Ukrainasse kohale osa 177 audiitorist ja uurijast, kes kontrollivad Ukrainale abi andmist. Bideni valitsus on siiani julgeoleku kaalutlustel piiranud Kiievi saatkonna töötajate arvu.

„Ma arvan, et oleme olnud sama loomingulised ja nö kastist väljas, et teostada seda järelevalvet, mida oleme seni suutnud teha. Kuid tõelise kõikehõlmavat ja jõulist järelevalvet ei saa teha eemalt,” ütles USAID-i peainspektori asetäitja Nicole Angarella. „Mida lähemal me oleme, seda põhjalikum on järelevalve.”

Kolm ametnikku vastutavad muu hulgas selle eest, et USA relvi ei suunataks mujale, maksumaksja vahendeid ei suunataks vasakule ja et abiprogrammid töötaksid korralikult.

Ametnikud ütlesid, et kuigi see on alles algus, ei ole nad siiani saanud ühtegi teadet suurematest pettustest või ebaseaduslikkusest, mis on seotud USA abiga Ukrainale, kes on püüdnud tõrjuda Venemaa sissetungi. See abi ulatub kallitest relvasüsteemidest kuni sularahani, mis aitab Kiievi valitsust vee peal hoida.

Kuid nad tunnistasid ka, et Ameerika abipaketi suur suurus ja kiirus, millega parlament Kongress on selle omaks võtnud, kujutab endast väljakutseid.

„Üks mu kolleeg ütles: „Me teeme järelevalvet sõja kiirusel, eks?”,” ütles kaitseministeeriumi peainspektor Robert Storch. „Ja seega peame olema väledad.”

Peainspektorid töötavad tavaliselt ajalise nihkega, väljastades aruandeid kuid või aastaid pärast föderaalvalitsuse vahendite kulutamist. Kuid Ukraina abi ulatus paneb kolme ametniku ja nende meeskondade töö ebatavalise kontrolli alla.

Paljud kongressi vabariiklased on väljendanud skeptilisust Ukraina abi taseme suhtes. Hiljutine küsitlus näitas, et USA avalikkuse toetus väheneb, kuna läheneb Venemaa 24. veebruari 2022. aasta sissetungi aastapäev.

„See on uskumatult suur abi, mis läheb ühele valitsusele või ühele eesmärgile väga lühikese ajaga,” ütles välisministeeriumi peainspektori asetäitja Diana Shaw. „Iga pettus, raiskamine, kuritarvitamine, mis on suunatud selle rahastamise sihtotstarbest kõrvale, võib ohustada selle abi jätkuvat saabumist.”

Kuna lääneriikide kontroll on kõrgem, on Ukraina president Volodõmõr Zelenski viimastel nädalatel tõhustanud korruptsioonivastaseid jõupingutusi, vallandades ametnikke ja andnud korralduse endiste ametnike juures läbiotsimisi korraldada. Hiljuti korraldati läbiotsimine isegi tuntud oligarhi juures, kes oli Zelenski peamiste poliitiliste toetajate seas.

USA ametnike sõnul ei olnud ükski neist süüdistustest seotud Ameerika abiga.

Kiievis toimunud kohtumistel, kus osalesid Ukraina peaminister, kaitse- ja rahandusministrid ning peaprokurör, väljendasid peainspektorid „USA ootusi vastutustundlikkusele ja ka koostöö tähtsusele järelevalvega,“ ütles Storch.

USA parlament eraldas 2022. aastal valitsuse dokumentide kohaselt Ukrainale abi rohkem kui 113 miljardi dollari ulatuses.

USA audiitorid on rahavoogu enamasti eemalt jälginud, tuginedes Kiievi saatkonnas paiknevatele USA ametnikele, lähiriikidesse lähetatud isikutele ning partnerlusele Euroopa Liiduga (millel on Ukrainas korruptsioonivastaseid töötajaid) ja Maailmapangaga.

Välisministeeriumi kehtestatud piirmäär Kiievi saatkonna diplomaatide arvule on järsult piiranud kohapeal viibivate uurijate arvu.

Angarella ütles, et ta on USAID-i peainspektori büroost ainus inimene, kes on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi eelmisel aastal Kiievis käinud.

„Osa põhjusest, miks me hiljuti Kiievisse sõitsime, oli hinnata, kas me arvame, et vajame riigis kohapeal kohalolekut. Ja sellelt reisilt naastes arvan, et tunneme, et vajame seda ja seega oleme praegu selle poole püüdlemas,” ütles Shaw.

Teine järelevalve väljakutse on ametnike sõnul see, et USA Ukrainale antava abi olemus muutub kiiresti. Näiteks mitmed täiustatud relvasüsteemid, mida Valge Maja esialgu keeldus Ukraina sõjaväega jagamast, on nüüdseks heaks kiidetud ja kas tarnitud või on teel.

Kuigi avalikkuse tähelepanu on pööratud USA relvastuse võimalikule väärkasutamisele või vasakule suunamisele, ütles Angarella, et tema peamine mure on enam kui 20 miljardi dollari pärast, mille USA saatis Maailmapanga kaudu Ukrainale, et hoida valitsust vee peal ja maksta riigiteenistujatele palka.

Ta ütles, et audiitorid keskenduvad intensiivselt rahalistele vahenditele ja hiljutises hinnangus leiti, et väärkasutuse tuvastamiseks on olemas nõuetekohased kontrollid.

Sularahamaksed on „suurim järelevalve risk,” ütles Angarella. „Sularaha on kergesti vahetatav,” lisas ta, „ja teate, sellega on alati suurem risk.”