USA asjatundjad: Ukraina ei suuda veel niipea Krimmi tagasi võtta

USA asjatundjate väitel ei suuda Ukraina veel niipea Krimmi tagasi võtta, lükates ümber mitmete Ukraina juhtide optimistlikud seisukohad.

Tõenäoliselt ei suuda Ukraina väed lähitulevikus Krimmi Vene vägedelt tagasi vallutada, ütlesid neli kõrget USA kaitseministeeriumi ametnikku parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjoni liikmetele peetud salastatud briifingul. Hinnang valmistab kindlasti meelehärmi Kiievi juhtidele, kes peavad poolsaare tagasivõtmist üheks oma lähiaja eesmärgiks, vahendab Politico.

On ebaselge, mis viis ettekande tegijad selle hinnanguni. Kuid selge vihje, nagu edastasid kolm inimest, kes olid neljapäevase briifingu sisuga otseselt kursis, oli see, et Pentagon ei usu, et Ukrainal on – või varsti saab olema – võime sundida Vene vägesid lahkuma poolsaarelt, mille Moskva hõivas ligi kümme aastat tagasi.

Neljas inimene ütles, et info oli mitmetähenduslikum, kuid see jäi siiski faktiks, et Ukraina võit ebaseaduslikult annekteeritud territooriumi tagasivallutamise pealetungis ei ole kindel. Kõik neli palusid salastatud infotunni üksikasjade avaldamisel anonüümsust.

Infotunnis osalesid kaitseministri asetäitja Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes Laura Cooper ning ühendstaabi operatsioonide direktor kindralleitnant Douglas Sims.

„Me ei kommenteeri suletud uste salastatud infotunde ega räägi hüpoteetilistest eeldustest ega spekuleeri võimalike tulevaste operatsioonide üle,” ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh. „Mis puudutab Ukraina võimet võidelda ja võtta tagasi suveräänne territoorium, siis nende tähelepanuväärne jõudlus Venemaa agressiooni tõrjumisel ja jätkuv kohanemisvõime lahinguväljal räägivad enda eest.”

Parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjoni pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Parlamendis antud hinnang kordab seda, millele on viimastel nädalatel rääkinud USA staabiülemate ühendkomitee esimees, kindral Mark Milley.

„Ma olen endiselt seisukohal, et sel aastal oleks väga-väga raske sõjaliselt välja ajada Vene vägesid kõigist – igast tollist Ukrainast ja okupeeritud – või Venemaa poolt okupeeritud Ukrainast,” ütles ta Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel Saksamaal 20. jaanuaril. „See ei tähenda, et see ei võiks juhtuda. See ei tähenda, et seda ei juhtu, aga see oleks väga-väga raske.”

Vene väed on Krimmi okupeerinud alates 2014. aastast ning poolsaar on täis õhutõrjet ja kümneid tuhandeid sõdureid. Paljud neist jalaväevägedest on kaevunud sadade kilomeetrite ulatuses kindlustatud positsioonidele, mis on suunatud Dnipro jõe äärde Ukraina vägede vastu.

Krimmi tagasivallutamise küsimus on olnud vaidlusi tekitanud juba mitmeid kuid, kuna Ameerika ja Euroopa ametnikud väidavad, et poolsaar on seaduslikult Ukraina osa, kuid nad pole suutnud Kiievit täielikult varustada, et piirkonda tungida.

Üks Kiievi mõtteviisiga kursis olev inimene ütles, et Zelenski valitsus on Milley sõnavõttudest „raevunud”, kuna Ukraina valmistub sel kevadel suuremateks pealetungideks. Ukrainlased märgivad ka, et USA luureandmed nende sõjaliste võimete kohta on peaaegu aasta kestnud sõja jooksul pidevalt valeks osutunud.

Zelenski nõunik Andri Jermak lükkas eelmisel kuul Davosis maailma majandusfoorumil esinedes tagasi idee Ukraina võidust Krimmi võtmata. „See on täiesti vastuvõetamatu,” ütles Jermak ja lisas, et võit tähendab Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taastamist, „sealhulgas Donbass ja Krimm”.

Ukraina on korduvalt palunud pikema ulatusega relvi, sealhulgas rakette ning hävitajatelt ja droonidelt lastavat laskemoona, et sihikule võtta Krimmis rindejoonest kaugel asuvaid Venemaa juhtimiskeskused ja laskemoonalaod.

Pärast seda, kui USA andis suvel Ukrainale suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi (HIMARS), viis Venemaa paljud oma kõige haavatavamad seadmed 80-kilomeetritest laskeulatusest välja. Bideni valitsus keeldub jätkuvalt saatmast rakette, mis võivad lennata 500 kilomeetri kaugusele ja mis seaks ohtu kogu Krimmi.

USA parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjoni esimees Mike Rogers ütles kolmapäeval antud intervjuus, et sõda „peab sel suvel lõppema”, asetades USA-le kiireloomulise ülesande varustada Ukrainat kiiresti eelseisvaks pealetungiks ja ülesande Kiievile kujundada selgem ülevaade sellest, kuidas konflikt lõppeb.

„Seal on mõttekoht, et Krimm peab olema selle osa. Venemaa ei kavatse kunagi alla anda ja Krimmist loobuda,” ütles Rogers, kes ei käsitlenud eelmisel nädalal tema komisjonile antud salastatud briifingu sisu. Vladimir „Putin peab otsustama, millega ta võib lahkuda ja võita.”

„Mis on teostatav? Ja ma arvan, et selles pole veel kokku lepitud. Nii et ma arvan, et meie valitsus ja NATO juhid peavad avaldama survet [Ukraina presidendile Volodõmõr] Zelenskile, kuidas võit välja näeb,” lisas Rogers. „Ja ma arvan, et see aitab rohkem kui miski muu, et suudame Putini ja Zelenski laua taha ajada, et see asi sel suvel lõpetada.”

Kommentaarid
(Külastatud 2,907 korda, 1 külastust täna)