USA ametnike hinnangul läheneb Ukrainas hukkunud ja haavatud Vene sõdurite arv 200 000-le, kuna Esimese maailmasõja stiilis sõda jätkub rindel.

New York Timesi’le infot andnud anonüümsed ametnikud hoiatasid samas, et hukkunute arvu on äärmiselt raske mõõta, vahendab Daily Mail.

Kuid nad lisasid, et jätkuv kaevikusõda, lähivõitlus ja suurtükkide suur kasutamine Bahmuti linnas ja selle ümbruses Ukraina idaosas Donetski oblastis on viimastel nädalatel hukkunute arvu järsult suurendanud.

Linn on pälvinud nimetuse „Bahmuti hakklihamasin”, kuna seal on pärast konflikti eskaleerumist möödunud aasta lõpus täheldatud väga kurnavat sõjapidamist.

Ukraina relvajõud, mis on alates sõja algusest registreerinud jooksvalt Venemaa kaotusi, väidavad, et peaaegu 130 000 Putini sõdurit on surnud – kuigi Lääne luureametnikud hoiatavad, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt väiksem.

Vahepeal pole Moskva pärast sõja alguspäevi avaldanud ühtegi ametlikku hukkunute arvu.

Moskva on juba mitmeid kuid püüdnud haarata kontrolli tööstuslikus Donetski oblastis asuva Bahmuti üle lahingus, millest on saanud sissetungi pikim ja veriseim.

Putini väed pommitavad linnas, kus elas kunagi 70 000 inimest, kuid praegu on vaid varemed, Ukraina kaevikuid päeval ja öösel suurtükkidest, enne kui väed alustavad rünnakuid kuulipildujapesade vastu.

Rindejoonte vahele jääv eikellegimaa on nüüd täis mürsuauke, mürsutulest purustatud puude skelette ja sõdurite surnukehi.

„Putini jaoks on need lihtsalt liha,” ütles komandör Kostantõn väljaandele Financial Times. „Ja Bahmut on lihaveski. Ja mille eest? Selle neetud meetri pärast meie maast.”

Linn asub varustusteede olulisel liitumiskohal ja vähemalt lahingute alguse ajal peeti seda oluliseks tugipunktiks rünnakutele edasi Donbassi – eriti lähedalasuvate linnade Slovjanski ja Kramatorski peale.

Nüüd on võitlus linna pärast aga pigem sümboolne kui praktilise tähendusega. Enamik analüütikuid nõustub, et vere hind, mida Venemaa on maksnud Bahmuti vallutamiseks – arvatakse olevat rohkem kui 100 sõdurit päevas – ei ole vallutamist väärt.

Putin aga lubas vene rahvale, et Donbas vabastatakse. Ja tee selle eesmärgini – ükskõik kui fantastiline – kulgeb läbi Bakhmuti. Nii et etendus peab jätkuma.

Värskeimad Lääne hinnangud Venemaa kaotuste šokeeriva ulatuse kohta pärinevad ajast, kui president Vladimir Putin korraldas Teise maailmasõja mälestusüritused, et toetada oma armee jõupingutusi Ukrainas.

Pärast saabumist eile neljapäeval, 2. veebruaril lõunapoolsesse Volgogradi linna, et tähistada 80. aastapäeva möödumist Nõukogude Liidu võidust Stalingradi lahingus – võit saavutati tohutu inimhinnaga – võrdles Putin Venemaa niinimetatud sõjalist erioperatsiooni Ukrainas sõjaga Natsi-Saksamaa vastu aastatel 1941-1945.

Nõukogude Liit kaotas Teises maailmasõjas hinnanguliselt 20 miljonit inimest ja sõja pärandit austatakse riigis kui Suurt Isamaasõda.

Ukraina sõja venimisel mängib Kremli propagandasõnumites ja Putini retoorikas üha olulisemat rolli Venemaa kollektiivne kultuurimälu Teisest maailmasõjast.

„Ikka ja jälle oleme sunnitud tõrjuma kollektiivse Lääne agressiooni,” kuulutas Putin eile Volga jõe äärses linnas, mida varem nimetati Stalingradiks.

„Valmidus minna lõpuni, teha võimatut kodumaa ja tõe nimel oli – ja on – meie paljurahvuselise riigi iseloomus,” lisas ta.

Aastatel 1942–1943 toimunud Stalingradi lahing kestis peaaegu kuus kuud ja selle lõppedes oli linn varemeis ning elu kaotanud üle miljoni sõduri ja tsiviilisiku.

Punaarmee võit ei tähendanud pöördepunkti mitte ainult mitu rasket kaotust üle elanud Nõukogude Liidule, vaid ka liitlasvägedele, kes üheskoos vallutasid Adolf Hitleri hirmuäratava Wehrmachti ja tegid lõpu natsirežiimile.

Ukraina hoiatas selle nädala alguses, et Venemaa valmistub sõja „maksimaalseks eskalatsiooniks”, kui Kiiev valmistub ise kevadiseks pealetungiks.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles, et Putin võib kavandada järjekordset samaaegset rünnakut riigi vastu põhjast, lõunast ja idast 24. veebruaril , mis tähistab sissetungi aastapäeva.

Danilov ütles telekanalile Sky News: „Venemaa valmistub maksimaalseks eskalatsiooniks. Ta kogub kokku kõik võimaliku, teeb harjutusi ja treenib.”

Ukraina ootab Venemaalt ulatuslikku pealetungi, mis tähendab vägede liikumist Valgevenest lõunasse, Krimmist põhja ja ida poolt Donbassist, et Kiievi väed sisse piirata ja kägistada.

„Me mõistame, et kõik on laual,” ütles Danilov.

Küsimusele selle kohta, kas lahinguväljal on halvim veel ees, vastas Danilov: „Muidugi elasime läbi ulatusliku raske perioodi, kuid ma olen teadlik, et peamised võitlused on alles ees ja need toimuvad sel aastal kahe-kolme kuu jooksul.”

„Need on sõjas määravad kuud. Meil on omad plaanid ja need on meile selged. Neid ei varjata meie peamiste partnerite eest,” märkis Danilov.