Värske uuringu kohaselt on vaid 8,5 protsenti Lääne ettevõtetest müünud ​​oma Venemaa tütarettevõtted.

Vene turul jätkavad näiteks moefirmad Benetton ja Lacoste, kosmeetikabränd Clarins, masinatootja Liebherr ja energiafirma Fortum, vahendab Yle.

Kuigi pärast sõja algust teatasid paljud Lääne ettevõtted Venemaalt lahkumisest, siis tegelikult lahkusid väga vähesed.

See selgub professor Simon Evenetti ja professor Niccolò Pisani hiljutisest uuringust.

Uuringu järgi oli vaid 8,5 protsenti ettevõtetest 2022. aasta novembri lõpuks müünud ​​vähemalt ühe oma Venemaa tütarettevõtte.

Uuringus vaadeldi ligikaudu 1400 ettevõtet, mille peakorter asub G7 ja EL-i riikides ja mis on varem jõudnud Venemaal enam kui miljoni dollari suuruse käibeni.

Šveitsi St. Galleni ülikoolis majandusprofessorina töötav Evenett ütles Yle-le antud intervjuus, et oli ka ise uuringu tulemuse üle üllatunud.

Ta eeldas, et suurem osa ettevõtetest on oma tütarettevõtted maha müünud, kuna ettevõtetele on avaldatud palju survet ründesõda pidavast riigist lahkumiseks.

Meie uurimistulemused kordavad ajaloost tuttavat mustrit, ütleb Evenett videokõnes.

Kui ettevõtteid survestatakse vabatahtlikult geopoliitilises konfliktis riigist lahkuma, näeme tavaliselt vähe väljumisi. Sama juhtus apartheidi-aegses Lõuna-Aafrikas.

Vabatahtlikkusest seega ei piisa. Kui Lääne ettevõtteid Venemaalt välja tahetakse, peavad riigid Evenetti sõnul kasutusele võtma agressiivsemad meetmed.

Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Kari Liuhto peab Evenetti ja Pisani uuringut usaldusväärseks. Uuringu tulemus annab Liuhto sõnul palju mõtlemisainet.

Kui Lääs on kehtestanud Venemaa kaubavoogudele sanktsioonid, siis Venemaal tegutsevad Lääne ettevõtted on unustatud, ütles Liuhto. Selle kaudu toetatakse tegelikkuses Venemaad ja Vene riigi terroristlikku tegevust. Jah, selle olukorraga tuleks tõesti tegeleda, ütles Liuhto.

Evenetti sõnul oli Venemaa tütarettevõtete müük kõige väiksem teenindus- ja põllumajandussektoris ning loodusvaradega seotud tööstusharudes. Seevastu tööstuses oli neid rohkem.

Selgeid erinevusi oli kohale jäänud ja lahkunud ettevõtete päritolus.

Uuringus paistsid silma soomlased. Soomlased olid oma suuruse koha pealt tütarfirmade müüjate hulgas üleesindatud. Liuhto sõnul näitavad ka teised uuringud, et soomlased on Venemaalt keskmisest usinamalt lahkunud.

Näiteks toidutootja Atria, ehitusfirma YIT ja metsamasinate tootja Ponsse on oma Venemaa tegevuse maha müünud. Soomlased on aru saanud, et Venemaa võib ootamatult Putini pantvangiks muutuda, ütles Liuhto.

Teisest küljest ei saa seda öelda Saksa ja Itaalia ettevõtete kohta. Nad on müünud ​​palju vähem oma Venemaa tütarettevõtteid.

Siin on ülevaade Venemaalt lahkunud ja sinna jäänud ettevõtete arvu kohta:

Venemaalt lahkunud:

USA 30
Soome 15
Saksamaa 14
Suurbritannia 13
Prantsusmaa 9
Jaapan 7
Taani 5
Holland 5
Iirimaa 4
Ülejäänud riigid 18

Kokku: 120

Venemaale jäänud:

Saksamaa 250
Küpros 211
USA 159
Jaapan 90
Itaalia 81
Suurbritannia 74
Prantsusmaa 72
Austia 48
Holland 37
Muud riigid: 264

Kokku: 1284