Enam kui aasta pärast seda, kui Lääne võimud püüdsid sulgeda Ukraina sõja tarbeks Venemaad varustavat toru, on väikeste ja krapsakate Hiina droonide eksport endiselt Kremlile tõhus viis Ukraina vägede sihtimiseks, väidavad Lääne ametnikud ja julgeolekuanalüütikud.
Mõned kommertsdroonid saabuvad rindele Venemaa edasimüüjatelt, keda varustab Hiinas Shenzhenis asuv ettevõte Da-Jiang Innovations Science & Technology Co., mis on tolliandmete järgi tuntud kui DJI, samas kui teisi veetakse läbi Araabia Ühendemiraatide, vahendab Wall Street Journal.
Venemaa jätkuv Hiina droonide kasutamine Ukraina lahinguväljal näitab, kuidas tema sõjavägi on suutnud välismaalt tuua oma sõjaväe jaoks kriitilisi esemeid, hoolimata Lääne laiaulatuslikust survekampaaniast, mille eesmärk oli piirata Moskva võimet sõda jätkata. Pentagon muretseb, et need droonid mitte ainult ei õhuta Venemaa sõjapüüdlusi, vaid võimaldavad Hiinal koguda olulisi lahinguvälja luureandmeid, mis võivad suurendada Pekingi sõjavalmidust.
„Kui DJI ja Hiina jälgivad droonide kasutamist lahingukeskkonnas, siis nad lihtsalt ammutavad andmeid,” ütles USA kõrge julgeolekuametnik. „Nad näevad TTP-d ehk taktikat, tehnikaid ja protseduure,” sealhulgas seda, kuidas droonid reageerivad elektroonilise sõja rünnakutele, ütles ametnik.
„Kuna Hiinal on tsiviil-sõjaline sulandumine, saavad nad selle PLA kätte anda ja õppida,” ütles ametnik, viidates Hiina Rahvavabastusarmeele.
Hiina kvadrokopterid, väikesed nelja rootoriga mehitamata helikopterid on Pentagonile muret valmistanud Ukraina sõja algusest peale. Droone, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel, ostavad sageli kolmandad osapooled ja saadetakse seejärel Hiinast välja.
Wall Street Journal vaatles Venemaa tolliandmeid, mille esitasid kaubandusandmebaasi ettevõte ImportGenius ja Washingtonis asuv mittetulundusühing C4ADS, mis on spetsialiseerunud riikliku julgeoleku ohtude tuvastamisele.
DJI teatas avalduses, et on vastu tsiviildroonide kasutamisele lahinguväljal, viidates oma tegevuse peatamisele Venemaal ja Ukrainas eelmise aasta aprillis.
„Kuid tarbeelektroonikana saab DJI tooteid osta e-poest ja paljudes riikides asuvatest kauplustest,” edastas ettevõte. „Me ei saa takistada kasutajatel või organisatsioonidel ostmast muudes riikides või piirkondades peale Venemaa ja Ukraina ning seejärel neid Venemaale ja Ukrainasse edasi saatmast või kinkimast.”
Hiina saatkond Washingtonis viitas selle artikli kommentaaripalvele vastates oma välisministeeriumi seisukohale Ukraina sõja kohta, mis on kutsunud üles deeskalatsioonile ja läbirääkimistele. Venemaa kaitse- ja välisministeeriumid ei vastanud kommentaaritaotlusele kohe.
Lisaks ekspordi andmetele on väljaande poolt jälgitud kümnetel videotel ja piltidel Venemaa võitlejaid, kes kasutavad Ukrainas DJI droone.
Juunis postitatud videos ütles grupp püssi kandvaid, khakivärvi riietes venemeelseid vabatahtlikke Ukraina lõunaosas, et nad saavad Araabia Ühendemiraatidest „kangelaslikke süstikuid” – DJI droonide mõiste –, mille eest Araabia Ühendemiraatides makstakse sanktsioneeritud riigipanga Sberbanki kaudu. Pank ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele.
Oma sotsiaalmeedia postituses ütles Venemaal Orenburgis tegutsev ja Vene sõjaväelasi varustav relvakaupmees Konstantin Kuznetsov, et DJI droone ostetakse Pärsia lahe riigis tavaliselt 500 000 Vene rubla eest, mis vastab umbes 6800 dollarile, mis on palju kõrgem kui turuhind.
Kaubandusandmete ja Hollandi valitsuse andmetel tarniti osa droone ja drooniosi Euroopa Liidu kaudu pärast sõja algust.
Hollandi võimud vahistasid septembris Dmitri Kudrjavtsevi, kes eksportis väidetavalt Venemaale kaupu, rikkudes rahvusvahelisi ekspordipiiranguid. Hollandi föderaalprokurörid ütlesid, et Hollandi-Vene ettevõtte Woerd-Tech BV omanikKudrjavtsev saatis Kremli vägedes kasutatavaid droone.
Kaubandusandmed näitavad, et Woerd-Tech saatis Venemaale vähemalt 270 000 dollari eest ekspordipiirangute all olevaid kaupu, sealhulgas DJI droonide osi, pärast seda, kui USA ja teised lääneliitlased kehtestasid piirangud ja sanktsioonid.
„Kostja aitas oma tegevusega teadlikult kaasa Venemaa vägivallaaktidele mitte ainult Ukraina armee, vaid ka tsiviilelanikkonna vastu,” ütles Hollandi prokuratuuri pressiesindaja Lenny Beijerbergen.
Kudrjavtsev, kellega võeti ühendust advokaadi kaudu, keeldus kommentaaridest.
Sõjaväeline grupeering Wagner, mis võitleb koos Venemaa ametliku armeega, on hakanud oma operatsioonide planeerimisel ja läbiviimisel toetuma DJI droonidele, ütles Ukraina ajakirjanik Juri Butusov. „Droone kasutatakse nii sihtmärkide tuvastamiseks kui ka rünnaku juhtimiseks,” kirjutas Butusov oma toimetavas ajaveebis Censor.net.
Wagner ja Venemaa sõjaväeluure direktoraat GRU kasutasid Süürias mässuliste vägede sihtimiseks Hiina kvadrokoptereid, ütles endine Vene õhuväe ohvitser Gleb Irisov, kes lähetati Lähis-Ida riiki pärast seda, kui Moskva asus Bashar al-Assadi režiimi poolele.
Wagneri asutaja Jevgeni Prigožin viitas vastuseks kommentaaritaotlusele Wagneri väidetava droonide kasutamise kohta varasematele avaldustele, mis eitavad rühmituse koostööd Vene sõjaväega. Ta ei puudutanud droonide kasutamise küsimust.
