Osa Tampere veepuhastusjaama ehitusobjekti ukrainlasest töötajaid on Soome ehituse ametiühingu Rakennusliitto tegemistes väga pettunud.
Yle intervjueeris neljapäeval nelja Ukraina meest, kes on viimased paar kuud Tamperes Sulkavuoris ehitanud piirkonna tsentraalset reoveepuhastit.
Vitali, Pavlo ja Andrei ütlesid, et kaotasid Sulkavuoris töökoha Rakennusliitto tõttu.
Veidi enam kui kolm nädalat tagasi teatas Rakennusliitto, et Sulkavuori ehitusplatsil kasutati ära Ukraina sõjapõgenikke. Ametiühingu teatel viidi ukrainlased üle nn lihtettevõtjate hulka ja nende netopalk oli vaid kümmekond eurot tunnis.
Rakennusliitto teatel ei teadnud ehitusobjekti juhtkond, kes ukrainlased tööle võttis.
Vitali, Pavlo ja Andrei aga eitavad Rakennusliitto väiteid. Nad ütlevad, et jäid oma töö ja sissetulekuga rahule.
Samuti rääkisid nad, et teadsid algusest peale, et nende töö eest maksis objekti alltöövõtja ja nad töötavad ettevõtjatena, mitte ei ole töösuhtes.
Meile maksti seda, mis kokku lepiti. Meile pakuti eluaset, transporti, tööriistu, seadmeid ja riideid. Korter oli suurepärane. Kõik oli hästi. Ja nüüd see järsku lõppes. Millegipärast ei saa me sellistes tingimustes enam töötada, ütles Vitali.
Eelmisel nädalal keelustas peatöövõtja Sulkavuori ehitusobjektil lihtettevõtluse. Ukrainlastele pakuti uut töölepingut. Alla 30 töötaja hulgast võttis pakutud lepingu vastu vaid alla kümne. Ülejäänud umbes 20 lükkasid selle tagasi.
Vitali, Pavlo ja Andrei uut pakkumist vastu ei võtnud, sest ilmselt oleks netopalk jäänud eelmise lepinguga võrreldes madalamaks.
Lisaks oleksid nad pidanud lahkuma ka oma praegusest korterist, mille eest nad maksma ei pidanud. Samuti oleks pidanud edaspidi ise töölesõidu eest tasuma.
Kui uus leping poleks halvem, ei oleks ma siin teiega, vaid tööl, ütles Vitali.
Ukrainlased tulid ehitusplatsile betoonitöölistena, kuid nad on seal teinud mitmesuguseid töid.
Tamperes Sulkavuoris ehitatakse kuue omavalitsuse ja Pirkanmaa linna ühist reoveepuhastit. Projekti on kaasatud Kangasala, Lempäälä, Pirkkala, Tampere, Vesilahti ja Ylöjärvi omavalitsused.
Ukrainlasel Igoril on aga Sulkavuori ehitusobjektil teistsugune kogemus. Ta ütles, et teda on petetud.
Igor asus tööle suve lõpus. Alles umbes kuu aega hiljem sai ta teada, et on tõepoolest väikeettevõtte omanik ega tööta. Lisaks ei makstud talle kokkulepitud töötasu.
Tema hinnangul on konflikti algpõhjus just palkade hilinemine. Kui palk oleks õigeaegselt makstud, siis seda probleemi poleks, ütles Igor.
Nüüd kirjutas Igor talle pakutud uuele lepingule alla. Kuigi ta saab varasemast vähem raha kätte, hindab ta seda, et on nüüd tööandja juures tööl.
Igal juhul on nüüd parem, rääkis Igor. Tal on nüüd sotsiaalkindlustus. Võib liituda ametiühinguga. Varem ei saanud ta seda teha. Sotsiaalkindlustus on suur pluss, isegi kui saab töö eest natuke vähem palka kui varem.
Igor ja teised, kes uue lepingu vastu võtsid, peavad peagi praegusest Läti firma poolt antud korterist välja kolima. Igor elab praegu Tamperes Hervantas. Ta saab aga Tampere linna poolt uue korteri, mille eest ta maksma ei pea.
Igor lahkus Ukrainast rohkem kui aasta tagasi, veidi enne Venemaa sissetungi. Enne Soome tulekut töötas ta Lätis.
Igor on pärit Ukrainast Harkivist. Tema naine elab seal siiani koos nende kahe kooliealise lapsega. Hoolimata pommiplahvatustest käib naine endiselt tööl. Lapsed on distantsõppel, sest kool on suletud.
Ukrainlased Soome toonud Läti firma esindaja Artūrs Sisoļatins oli neljapäeval Tamperes kohal. Ta kritiseeris seda, kuidas Rakennusliitto on ukrainlaste töösse sekkunud.
Sisoļatins ütles, et ukrainlastele maksti töö eest vastavalt lepingutele. Tema sõnul jäi neile tunnitasuks 11–14 eurot. Lisaks maksis ettevõte muu hulgas nende eluaseme ja töölesõidud kinni.
Mulle ei meeldinud see, kuidas Rakennusliitto esindaja meie eelmise reede koosolekul rääkis. Ta näitas sinist raamatut oma reeglitega. Siis ütles ta, et nende reeglid on üle Soome riigi seadustest.
Sisoļatins ütles, et valmistub Rakennusliittot kohtusse andma, sest ametiühing on ebaõigete andmete avaldamisega rikkunud ettevõtte mainet.
Järsku kirjutati ajalehtedes, et Rakennusliitto järgi oleme orjapidajad ja ukrainlased on orjad, kes töötavad ebainimlikes tingimustes.
Sisoļatinsi hinnangul oleks uues lepingus ukrainlaste netopalk senisest väiksem. Ma ei tea, mida Rakennusliitto neile lubas, võib-olla kuu taevast alla tuua. Lõpuks juhtus vastupidi, ütles Sisoļatins.
Rakennusliitto asepresident Kimmo Palonen ütles, et ametiühing sekkus ukrainlaste esialgsetesse lepingutesse, kuna need ei vastanud valdkonna kollektiivlepingule ning liidu hinnangul oli tegemist vähemalt osaliselt nn musta tööga.
Palonen mõistab, et ukrainlaste arvates võib nende kokkulepe hea olla, kui võrrelda seda näiteks alternatiividega Ukrainas. Soomes tuleb aga järgida ühiselt kokkulepitud mängureegleid, ütles Palonen.
Soome rakennusliitto uurib praegu, kas ukrainlastele pakutav uus leping vastab kollektiivlepingule.
Uue lepingu tagasi lükanud Vitali, Pavlo ja Andrei ei oska veel öelda, mida nad edasi teevad. Neil on veel Tamperes korter, mille andis Läti firma.
Vitali ütles, et töötas Sulkavuori ehitusel umbes üheksa kuud. Ta loodab, et saab jätkata, sest seni läks kõik hästi ja tema sõnul napib objektil töötajaid.
Soome on neile andnud ajutise kaitse, mis võimaldab neil ka tööd teha. Ajutine kaitse kehtib 2024. aasta märtsini.
Vitali ütles, et oli viimati Ukrainas üle kolme aasta tagasi. Ta on töötanud Balti riikides ja mujal Euroopas kuni Hispaaniani välja. Ukrainas on tema vanemad ja vend, kes on sõjas.
