Ukraina president sõidab Brüsselisse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõidab neljapäeval Brüsselisse, et kohtuda seal Euroopa liidritega.

Brüsselis toimub neljapäeval EL-i tippkohtumine. Julgeoleku kaalutlused võivad aga visiidi veel nurjata, kinnitas kõrge EL-i ametnik Euronewsile.

Ametnik lisas, et Zelenski reis Belgia pealinna algab tõenäoliselt pöördumisega Euroopa Parlamendi erakorralisele täiskogu istungile.

Seejärel ühineb president EL-i liidritega, kes kogunevad spetsiaalsele tippkohtumisele, et arutada migratsiooni, bloki vastust USA inflatsiooni vähendamise seadusele ja toetust Ukrainale, sealhulgas Venemaa-vastaste sanktsioonide kümnenda paketi kaudu. Zelenski on pärast sõja algust nende tippkohtumistega liitunud virtuaalselt mitu korda, et anda juhtidele teavet kohapealse olukorra kohta.

Võimalik visiit, millest esimesena teatasid La Stampa ja Financial Times, on Zelenski teine ​​ametlik reis väljapoole Ukrainat pärast Venemaa rünnaku algust 24. veebruaril. Ta külastas Washingtoni detsembri lõpus, et pidada parlamendis kõne ja kohtuda USA presidendi Joe Bideniga.

Zelenski võimalik visiit toimub nädal pärast seda, kui ELi volinikud käisid Kiievis kohtumas Ukraina valitsusega, millele järgneb reedel ELi-Ukraina tippkohtumine, millest võtavad osa komisjoni juht Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president Charles Michel.

Ametlike allikate väitel on „president Zelenskil avatud kutse külastada Brüsselit”, millele Ukraina liider vastas: „Ma tõesti tahan reisida, kuid see on väga suur oht, kuna Venemaa püüab kätte maksta.”

Samuti kordas ta veel kord oma soovi, et Ukraina tahab ühineda EL-iga nii kiiresti kui võimalik, ning üleskutset rohkemale rahalisele ja sõjalisele abile, eriti pikamaarelvadele, kuna Ukraina väed valmistuvad sõjas Venemaaga uueks pealetungiks, mis nende arvates algab kuu lõpus ja langeb kokku sõja aastapäevaga.

„Oleme oma võidus kindlad, kuid kaugrelvad võivad meie võitu kiirendada. Ukraina teab seda, Venemaa teab seda ja Brüssel teab seda,” ütles Zelenski reedel.

Blokk on seni andnud Ukrainale abi ligikaudu 60 miljardi euro ulatuses, sealhulgas 12 miljardi euro väärtuses sõjalist toetust, 38 miljardit eurot humanitaar- ja makromajanduslikku finantsabi ning 10 miljardit eurot ELi liikmesriikides varjupaika otsinud Ukraina põgenike toetamiseks.

Lääneliitlased suurendavad ka raskerelvade tarnimist mitmest EL-i liikmesriigist, sealhulgas Saksamaalt ja Poolast, teatades, et peagi saadetakse sõjast räsitud riiki tankid Leopard 2.

Kommentaarid
(Külastatud 349 korda, 1 külastust täna)