President Volodõmõr Zelenski keeldus neljapäeval panemast vetot uuele seadusele, mis karmistab reeglite vastu eksinud sõjaväelaste karistamist, lükates tagasi enam kui 25 000 ukrainlase allkirjastatud petitsiooni, kus väidetakse, et see on liiga karm.
„Sõjaväeosade lahinguvõime ja lõpuks Ukraina võidu võti on karm sõjaväeline distsipliin,” märkis Zelenski oma kirjalikus vastuses petitsioonile.
Ukraina sõdurid on vapustanud maailma oma vastupidavuse ja lahinguväljal saavutatud eduga, pidades vastu Vene vägede aastapikkusele pealetungile. Kuid Kiievi vägede seas, mis koosnevad suures osas värskelt värvatutest, kellel puudub varasem sõjaline kogemus või väljaõpe, on paljudel raske hakkama saada. On neid, kes on võtnud sõna ülemuste antud korralduste vastu, joonud end purju või käitunud halvasti; teised, kellel on laskemoon ja moraal otsas, on elu eest põgenenud, jättes oma positsioonid maha, vahendab Politico.
Püüdes vägesid koos hoida, allkirjastas Zelenski jaanuaris karistusseaduse, mis näeb ette desertööride ja reeglite vastu eksinud sõdurite karmimat karistamist ning neilt kaebeõiguse võtmist.
Seaduse eesmärk on ühtlustada ja karmistada reeglite rikkumise tagajärgi, parandada distsipliini ja väeosade lahinguvalmidust. Sõnakuulmatuse eest karistatakse viie- kuni kaheksa-aastase vangistusega, mitte varasema kahe- kuni seitsmeaastase vangistusega; väeosast lahkumise või mõjuva põhjuseta teenistusse ilmumata jätmise eest saab kuni 10 aastat. Samuti hakatakse karmimalt karistama komandöride ähvardamist, alkoholi tarvitamist, korralduste üle vaidlemist ja paljusid muid rikkumisi, mille eest on ette nähtud vanglakaristus; kui need, kes neid reegleid varem rikkusid, võisid pääseda katseaja või sõduri palgast ilmajäämisega.
Need, kes tegid lobitööd uue seaduse poolt, näiteks Ukraina armee peastaap, väidavad, et see muudab distsipliini paremaks: kuna kohtud otsustasid rikkumiste üle iga juhtumi puhul eraldi ja mõned kurjategijad pääsesid karmist karistusest, samas kui teised said uue seaduse seletuskirja kohaselt vähem oluliste rikkumiste eest karmimad karistused.
Kuid sõdurid, advokaadid ja inimõiguste valvurid on neid meetmeid nimetanud sobimatuks ja nüriks vahendiks, mis ei tegele sõjalise distsipliini algpõhjustega – ja üle 25 000 ukrainlase kutsus presidenti eelmise aasta lõpus esitatud petitsioonis üles panema seadustele täielikult veto.
Uued karistusreeglid eemaldavad kaalutlusõiguse ja muudavad kohtud „kalkulaatoriks”, mille abil sõdureid karistada, sõltumata nende süütegude põhjustest, väitis advokaat Anton Didenko Ukraina uudisteagentuuri Interfaxi kolumnis.
„Sellel seadusel on negatiivsed tagajärjed kuriteo toimepanemises süüdistatavate sõjaväelaste õiguste kaitsele ja see vähendab teenistuse ajal motivatsioonitaset,” märkis Reformipaketi taaselustamise koalitsiooniks nimetatud MTÜ avalduses. „See võib kaasa tuua riske nii inimõiguste kaitsele kui ka riigi kaitsevõimele.”
Zelenski sõjaväeülemad pole aga sellega nõus, väites, et meetmed on vajalikud, et Venemaa kallaletungi ees kindlaks jääda.
„Armee põhineb distsipliinil. Ja kui lüngad seadusandluses täitmist ei taga ja keeldujad võivad maksta trahvi kuni 10 protsenti lahingupalgast või saada karistuse tingimisi, on see ebaõiglane,” rääkis Ukraina kaitseväe ülemjuhataja Valerii Zalužnõi videos uute reeglite poolt.
Zelenski kirjutas vastuses populaarsele petitsioonile, milles tal paluti muudatused tühistada, et sõjaväelaste vastu suunatud distsiplinaarmeetmete rakendamisel tuleks arvesse võtta nende individuaalseid asjaolusid, ja lubas, et ministrite kabinet kaalub veelgi, kuidas distsiplinaarmehhanismi täiustada, ent ei täpsustanud, millal seda tööd võidakse teha; ega olnud nõus ka vahepeal seadust peatama.
Ukraina relvajõud on aasta pärast Venemaa täismahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris paisunud kiiresti üle miljoni sõduri – 250 000 senise sõjaväelase asemel.
Sadade tuhandete värvatute juurdevool, keda Ukraina on pidanud varustama ja välja õpetama Venemaalt tulevale survele vastu pidamiseks, on kompromiteerinud tavapärast kontrolliprotsessi ja võimaldanud mõnede sobimatute sõdurite sattumise lahingusse, ütles 47. üksik-rünnakbrigaadi vanemveebel Valeri Markus alluvatele jaanuaris oma YouTube’i kanalile postitatud loengus „kõrbemisest rindel”.
„Püüdsime kandidaate nii hästi kontrollida, kui nendes oludes suutsime,” sõnas Markus. „Kuid paljud meie oma brigaadi inimesed ei taha seal olla.” Ta ütles, et mõned neist, kes olid liitunud valedel põhjustel, näiteks palga saamiseks, „murduvad surve all ja tahavad põgeneda; hakata mässama.”
Markuse sõnul ei saanud komandörid sageli aru probleemidest ja puudustest, millega nende väed kohapeal kokku puutuvad, kuna kohalikud seersandid ei suuda nendega suhelda. Ta näitas videoid sõduritest, kes kaebasid relvade puudumise või ülemuste sobimatute või ebaseaduslike korralduste üle, enne kui ütles kuulajatele, et enamik probleeme saab lahendada sisemiselt õigete kanalite kaudu, samal ajal kui avalikult edastatud kaebused diskrediteerivad Ukraina armeed ja õõnestavad vägede abistamiskatseid.
„Kas ma tunnistan probleemide olemasolu, mis viivad positsioonide meelevaldse hülgamiseni? Jah,” ütles Zalužnõi reforme toetavas videos. „Kas ma töötan nende kõrvaldamise nimel? Edukad operatsioonid meie riigi territooriumide vabastamiseks on selle kinnituseks.”
Kuid Ukraina relvajõudude liikmed, kellest paljud on väljendanud austust Zalužnõi vastu, olid sügavalt pettunud tema toetuses uuele seadusele.
„See on väga demotiveeriv. See on nii silmatorkav kontrast Zalužnõi inimesele ja juhile orienteeritud religiooniga,“ ütles inimõiguste jurist Eugenia Zakrevska, kes osales sõjategevuses ja on nüüd 92. Ivan Sirko üksik-mehhaniseeritud brigaadi liige. See oli terav viide intervjuule, mille ülemjuhataja andis detsembris ajalehele Economist, milles ta ütles, et erinevalt Kremlist on tema ja Ukraina „religioon” „igas olukorras inimeseks jäämine”.
Need, kes on uue seaduse vastu, väidavad, et Ukraina peab tegelema deserteerumise ja väärkäitumise algpõhjustega, mitte karistama reegleid rikkunud sõdureid karmimalt.
Hiljuti rindelinnast Bahmutist lahkunud, anonüümseks jääda soovinud Ukraina armee ohvitser ütles väljaandele Politico: „Mõnikord on positsioonidelt lahkumine ainus viis päästa võitlejaid mõttetust surmast. Kui nad ei suuda laskemoona tarnida ega [vägesid vabastada], siis kui istud mitu päeva kaevikus ilma magamata või puhkamata, läheb teie lahinguväärtus nulli.”
Ohvitser lisas, et paljud distsipliiniprobleemid tulenevad ebatõhusast või hooletust juhtimisest, aga ka pingest, mis on pandud Kiievi vägedele, kes võitlevad palju suurema sissetungijate armeega, mis tähendab, et neid ei vahetata nii sageli kui peaks.
„Väsimus ja traumad toovad kaasa psüühikahäireid ning tekitavad sõduri elus kaose, hooletuse ja isegi mandumise. See mõjutab tugevalt võitlusomadusi ja kuulekust,” ütles ohvitser.
Ivan Sirko brigaadis võitlev Zakrevska ütles, et Ukraina sõdurid jätavad oma positsioonid maha harva – jätkavad sõdimist isegi siis, kui nad on vähemuses ja kannavad märkimisväärseid kaotusi.
„Kord pidin ma helistama juhtkonnale ja paluma, et meie seersandile antaks käsk haiglasse minna, sest ta keeldus evakueerimisest, kuigi oli raskelt haavatud,” rääkis Zakrevska. „Ta jäi meie juurde, kuigi ta ei saanud korralikku arstiabi, kuna ka meie arst sai vigastada.”
Sõdurid lahkuvad oma positsioonidelt vaid puhtast meeleheitest, väitis Zakrevska ja lisas, et deserteerumise vältimiseks peaksid komandörid võitlejaid sagedamini vahetama. Kuid ta tunnistas, et paljudes kohtades on vägede päästmine ja vahetamine võitlusvõimeliste võitlejate nappuse tõttu võimatu.
Zakrevska ütles, et enamik brigaade on täis, kuid mõned neist ei ole võitlusvõimelised, „aga neid on võimatu vallandada. Sest sõjaväest ei saa üldse kedagi vallandada. Alles pärast kohtuotsust kriminaalasjas. Selline süsteem õõnestab suuresti ka moraali. Sest see muudab sõjaväeteenistuse auväärsest kohustusest karistuseks.”
„Meeleheite ja täieliku kurnatuse olukorras ei tööta hirm kriminaalvastutuse ees,” väitis Zakrevska.
