Tšehhi kindralstaabi ülem kutsub üles valmistuma konfliktiks Venemaa ja NATO vahel

Tšehhi kindralstaabi ülem Karel Řehka kutsub üles valmistuma sõjaliseks konfliktiks Venemaa ja NATO vahel.

Tšehhi kaitseministeeriumis toimunud kohtumisel esinesid ettekannetega kindralstaabi ülem Karel Řehka ja kaitseminister Jana Černochová. Peamiselt keskenduti sõjale Ukrainas ja ohtudele, milleks Tšehhi peab valmistuma, vahendab Seznam Zprávy.

Kindralstaabi ülem Karel Řehka ütles kõnes, et enne Ukraina sõda ei osanud peaaegu keegi arvata, et tsiviliseeritud Euroopat ähvardab suur sõda. Řehka sõnul oli see mugav, sest kaitsele ei tulnud ohverdada liiga palju jõupingutusi, raha ega inimelusid.

Samuti kirjeldas ta, mis juhtuks, kui Põhja-Atlandi alliansi ja Venemaa Föderatsiooni vahel puhkeks sõda.
„Kui alliansi ja Venemaa vahel peaks puhkema konflikt, oleme esimesest minutist aktiivne osaleja. Suur osa meie sõjaväest läheb võitlema alliansi kaitseplaanide järgi. Meie territooriumist saab oluline transiittsoon ja baas ning meie, sõdurite, ülesanne on see tsoon turvaliseks ja toimimisvõimeliseks muuta,“ ütles kindralstaabi ülem.

NATO ja Venemaa vahelise konflikti korral oleks Tšehhis suur hulk legitiimseid sihtmärke, mis on juba praegu Vene relvade käeulatuses, arvas ta. „Venemaa ei oota, kuni me end organiseerime ja kuhugi lahinguväljale sõdureid tapma läheme. Ta vastab kohe. Iga Tšehhi sõduri ja kodaniku elu läheb kohe pea peale, kõik muutub,” ütles Řehka. Ta peab vajalikuks mitte millegi kohta valetada ja sellest avalikkust teavitada.

Samuti tõi ta välja, et kui sõda peaks kestma üle paari nädala, ei piisaks kindlasti professionaalse armee ja tegevreservide ressurssidest.

„Riik peaks jätkama mingisuguse materjali ja inimeste mobiliseerimisega. Imelik, et selle peale üldse ei mõelda. See on lihtsalt reaalsus, mis on selge kõigile, kes kaitset tõsiselt võtavad. Vähemalt meil, sõduritel, peab see olema täiesti selge, sest see mõjutab meie tegevust ja prioriteete,” jätkas Řehka.

Tšehhi armee väejuhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt sügisel ja kevadel. Sügisene koosolek keskendub põhiliselt järgmise aasta plaanidele, veebruari oma eelmise aasta hindamisele. Täna pöörduvad sõdurid tagasi eelkõige sündmuste juurde, mille tõi kaasa Venemaa sissetung Ukrainasse mullu veebruaris.

Kaitseminister Jana Černochová keskendus samamoodi Ukraina sõjale ja kirjeldas, kuidas Tšehhi rünnatud riiki aitab.

„Meie riigi koguabi, mis on viie miljardi krooni ringis tõestab, et me ei ole ega saa olla ükskõiksed Ukraina saatuse suhtes. See ei puuduta ainult iseseisva demokraatliku riigi vabadust, vaid ka Euroopa tulevikku kui sellist. Ukraina piiridest meie riigini jääb ju Putini armeele vaid paarsada kilomeetrit,” märkis kaitseminister.

Möödunud aasta sündmused on muutnud julgeolekuolukorda täielikult, enim pärast II maailmasõda. Ta ütles ka, et on selge, kui palju me oleme viimase 30 aasta jooksul maha maganud.

Černochová tänas kõiki Tšehhi sõjaväeinstruktoreid, kes praegu treenivad Ukraina sõdurite teist gruppi. Kaitseministri sõnul on hea väljaõppega sõdurid sõjas isegi olulisemad kui sõjatehnika ise.

Kümneid Ukraina sõdureid on ravitud ka Tšehhi sõjaväehaiglates ning siin remonditakse sõjatehnikat, rääkis minister.

Samuti mainis ta, millises etapis kavatsetakse Rootsist jalaväe lahingumasinaid osta. „7. mehhaniseeritud brigaadi ümberrelvastumine jalaväe lahingumasinatele CV90 võtab juba selgeid ja käegakatsutavaid kontuure. Läbirääkimised on väga pingelised. Me teame, et me ei saa aega raisata. Lisaks koordineerime protsessi Slovakkiaga, kes on meiega sama teed läinud, saavutades seeläbi soodsamad tingimused.”

Ka kindralstaabi ülem Řehka rõhutas, et maailm liigub tehnoloogiliselt kiiresti. „Tehisintellekti areng on nii palju edasi arenenud, et keelevestlusbot võiks täna selle kõne kirjutada. Ja kuidas me oleme liikunud? Kas me oleme käinud arenguga kaasas? Me pole veel jõudnud isegi tehisintellekti ja muude läbimurdetehnoloogiateni, sest meil pole isegi põhitõed korras,“ hoiatas ta.

Tehisintellekt ja muud tehnoloogiad meid ei päästa ega ole isegi prioriteet, lisas ta. „Tahan lihtsalt näidata, kui kiiresti maailm liigub ning et meie suhtumine ja mõtlemine peavad sellega ühtima. Oleme sellest pikalt rääkinud, aga pean enesekriitiliselt ütlema, et me pole piisavalt kaugele liikunud,” sõnas ta.

Řehka sõnul on armeel nüüd ressursse oma moderniseerimise rahastamiseks. „See on suur võimalus,” rõhutas ta. Tšehhi Vabariik seisab silmitsi reaalse ohuga ja armee ei tohi raisata ühiskondlikku tahet investeerida kaitsesse. „Peame järele jõudma kõikides valdkondades, infotoes, tulejõus, mobiilsuses, väeosade kaitses ja logistikas alates juhtimisest, kontrollist ja sidepidamisest kuni lõpuni,” jätkas ta.

Õhu- ja raketitõrje kohta ütles Řehka pressikonverentsil, et seda teemat käsitles korduvalt ka riigi Julgeolekunõukogu. Tšehhi toetub praegu peamiselt õhutõrjele Gripeni lennukite näol. Samal ajal on armeel süsteem õhukaitse tugevdamiseks mõne kriitilise punkti ümber ohu korral.

„Pole saladus, et täna pole võimeid seal, kus me neid vajame,” ütles Řehka. Sõjavägi töötab pikaajalise plaani kallal mitmekihilise kaitse ehitamiseks. „Mõned asjad saame ja juba saime alliansilt, näiteks elemendid, mida saab kasutada raketitõrjes. Näiteks võime hankida väärtuslikku teavet liidusüsteemis. Samal ajal hakkame tasapisi kaitset üles ehitama,” lisas ta.

Tšehhi Vabariik peab õppima Venemaa sissetungi järgse Ukraina sõja arengust. See on ainus laiaulatuslik kaasaegne konflikt Venemaaga, mida on võimalik jälgida ja uurida. „Meil on reaalne oht ja me peame sellega tegelema. See on meie töö. Ja pole vahet, kui raske see on. Keegi ei hakka meilt küsima, kui raske see oli ja miks,” nentis ta.

Řehka ütles juba esimesel kohtumisel novembris, et Venemaa ja NATO kokkupõrkes on Tšehhi armee esimesest minutist aktiivne osaline. Ka ettekanded puudutasid valdavalt Ukraina konflikti ja õppetunde, mida Tšehhi peab sellest õppima.

Kommentaarid
(Külastatud 1,241 korda, 1 külastust täna)