Vantaa mees Utu tunneb, et taksojuhi palgast äraelamiseks enam ei piisa. Tal on laenud ja ta jagab lapsevanemaks olemist vaheldumisi üle nädala. Lapsed on teismelised.

Mees räägib, et tal tekkis pärast pikka töötuse-haiguse-õpingute perioodi tarbimislaenu võlg, näiteks arvuti ostu eest. Sissetulek pole eriti suur ja praeguse korteri eest ta eluasemetoetust ei saa. Teismelised pojad vajavad toitu ja riideid, vahendab Yle.

Utu palk jääb 2300 euro kanti. Kui ta on tasunud maksud, kahetoalise korteri elamiskulud ning õppelaenu ja tarbimislaenu tagasimaksed, jääb tal kuus alles 250 eurot. Olukord tekitab stressi.

Soomes on üha rohkem inimesi, kel palgast äraelamiseks ei piisa. Soomes on hinnanguliselt 200 000 nn palgavaest.

Tavaliselt on põhjuseks mõned tegurid: paljudel on madal palk. Paljud töötavad osalise tööajaga ega saa teha lisatunde, isegi kui nad on valmis seda tegema. Ja paljudel on võlad.

Eelkõige on suurte eluasemekulude tõttu raskes olukorras vallalised ja üksikvanemad, ütleb Jyväskylä ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Mikko Jakonen. Jakonen juhib palgavaeste uurimisprojekti.

Tavaliselt loetakse üksikvanemat palgavaeseks, kui tal jääb pärast maksude tasumist alles vähem kui 1200 eurot kuus. Kahe lapsega üksikvanema puhul on piirmäär 2200 eurot kuus.

Hinnatõus ehk inflatsioon on muutnud palgavaeste olukorra veelgi raskemaks. Teadusprofessor Heikki Hiilamo räägib kuludevaesusest.

Nüüd on olukord selles mõttes erinev, et varem defineeriti palgavaesed sissetulekute järgi. Nüüd on hinnad järsult tõusnud, aga palgad mitte. Vaesus on praegu peamiselt kuludevaesus, ütleb Hiilamo.

Hinnatõus avaldab survet käimasolevatele palgaläbirääkimistele erinevates sektorites. Hiilamo sõnul oleks madalapalgalisele töötajale kõige olulisem, et palgatõusud tuleksid eurodes, mitte protsentides.

Kui palk on väga madal, ei pruugi olukord lihtsamaks muutuda, olgu tõusuprotsent kui suur tahes. Protsentuaalsest maksmisest aitaks paremini ühekordne summa või eurodes makstav palgatõus, ütleb Hiilamo.

Utu võlad said alguse ligi kümme aastat tagasi pärast lahutust, kui ta pidi tarbimislaenuga uude korterisse mööbli ostma. Õppelaenu võttis ta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia inseneriks õppides.

Ta väsis, püüdes ühendada õpinguid, laste igapäevaelu ja tööotsinguid.

Valdkondades, kus domineerivad mehed, ei vaadata alati soosivalt, kui jäädakse koju haige lapse eest hoolitsema. Seadsin lapsed esikohale ja jäin koju, räägib Utu.

Pärast pikka töötuks olemist naasis Utu eelmisel aastal tööle, kui sai palgatoetusega töötada taksojuhina. Ta peab end privilegeerituks, sest tal on täiskohaga töökoht, garanteeritud palk ja aus tööandja.

Osal palgavaestest on sissetulek nii väike, et nad saavad osalise tööajaga töö kõrvalt eluasemetoetust või päevaraha (soviteltu päiväraha). Väga väike osa saab toimetulekutoetust.

Kela statistika järgi on eluasemetoetust saavate töötavate inimeste arv viimastel aastatel kasvanud.

See tähendab, et sotsiaalkindlustus tõstab suure hulga töötavaid inimesi üle vaesuspiiri, ütleb Jakonen.

Heikki Hiilamo sõnul võib mõnel juhul küsida, kas päevarahast on saanud madalapalgalise töö toetus. Seda tema sõnul sektorites, kus on korraga nii tööjõupuudus kui ka suur hulk päevaraha saajaid.

Päevaraha saajad on sageli teenindussektoris, kunstnikud, transpordisektoris ning avalikus ja hoolekandesektoris. Nendes valdkondades tehakse osalise tööajaga tööd.

Palgatulu ebakindlust on suurendanud ka renditöö, nn nulltunnilepingud ja tööampsud.

Samuti on alustavates ettevõtetes ja väikeettevõtjate hulgas madala sissetulekuga töötajad. Neid on aga raske statistikast eristada, sest tegemist võib olla palgasaajate või ettevõtjatega.

Ebatüüpiline töö pole aga igaühe jaoks probleem. See on varuventiil neile, kes töötavad osalise tööajaga või neile, kes muidu tööd ei leia, märgib Mikko Jakonen. Inimesed võivad oma sissetulekuid koguda, kombineerides osalise tööajaga tööd, ettevõtlusel põhinevat toidu kohaletoomise tööd ja sotsiaaltoetusi. Paljud õpilased teevad ka tööampsusid.

Kuidas siis teha nii, et üha rohkem inimesi saaks oma palgaga hakkama? Jakoneni arvates nõuavad madalamad palgad korraga suuri tõuse. Samas tuleks võimalikult paljudele pakkuda täistööaega ning sotsiaalkindlustus peaks hinnatõusu arvestades jätkuvalt tõusma.

Tööandjad hoiatavad, et suur palgatõus kiirendab hinnatõusu veelgi. Valimisdebattides pole erakonnad sotsiaaltoetuste tõstmisele rohelist tuld andnud, pigem vastupidi.

Soome mehel Utul on oma seisukoht, miks Soomes palgavaeste arv kasvab. Tema väitel on ühiskonnas tehtud selliseid valikuid, mis ei tõstaks palgataset, vaid pigem on inimesi sunnitud tegema madalapalgalisi töid. Sotsiaaltoetuste abil on jaekaubandus muudetud kasumlikuks. Kõik sõltub otsustajate valikutest, leiab Utu.