Soomes osalevad kõik inimesed kaitsetegevuses ja kõigil on oma ülesanded. Nii ütles maaväe juhataja kindralleitnant Pasi Välimäki maaväeseminaril.
Täiekult õpiku järgi. Nii võtab Soome maaväe staabi major Mika Mäenpää kokku vähem kui aasta tagasi alanud Venemaa suurrünnaku Ukrainale. Oma seisukohti jagas ta kolmapäeval maaväeseminaril, vahendab MTV.
Vene armee ebaõnnestumise põhjuseid on hinnatud tohutult.
Mäenpää keskendus aga sellele, mida on õppida Venemaa viisist teha esimene kiirele võidule sihitud löök.
Venemaa tabas nende suurrünnaku esimestel päevadel sügavalt ja pisut igast suunast, kasutades üllatavalt kitsaid marsruute, nendib Mäenpää.
Sellise sõjapidamise vastu on välja töötatud kohalikud kaitsemehhanismid. Kohalikud väeosad katavad kogu maa, räägib Mäenpää. Maavägi harjutab 24. veebruarist 10. märtsini kohalikku kaitset kümnetes kohtades.
Tühje kohti ei tohi olla. Vaenlase luure leiab augud ja kohad. Keegi ei uskunud, et Tšernobõli tuumajaama avarii kaitsevööndit kasutatakse rünnakuks, toob Mäenpää näite.
Seda Venemaa aga tegi. Samuti leiti auk Ukraina kaitses.
Iga küla tuleb kuidagi jälgida. Ei saa olla nii, et me liigutame grupi kiiresti kuhugi. Kohalik kaitse teab, millise kaevu tagant rada läheb, ütleb Mäenpää.
Kõik osalevad kohalikus kaitses, kõigil on tegevust küllaga. See on maaväe juhataja kindralleitnant Pasi Välimäki idee.
Kohalike üksuste ülesannete hulka kuuluvad erandjuhtudel näiteks strateegiliste sihtmärkide kaitse, alade kontroll, lahinguülesanded ja vastase eriüksuste vastu töötamine, määratleb maavägi.
Kohalikku kaitset praegu muudetakse. Kindral Välimäki sõnul on traditsiooniline kohalik pataljon kasvamas senisest suuremaks tervikuks. Suureneb tulejõud ja liikuvus.
Ukraina sõjast on õppust võetud, aga „ei tohi ahvida,” ütleb Välimäki. Peab olema leidlik. Tarkust peab olema, lisab ta.
Kohaliku kaitse olemus seisneb selles, et probleemid ja võitlused lahendatakse kohapeal. Tagasi metsa, mitte ainult tee äärde. Tuleb leida hea koht võitluseks, märgib Välimäki.
Major Mäenpää „suur analüüs” Venemaa suurrünnaku kohta on see, et Venemaa ei võidelnud alguses nii, nagu ta harjutas.
Miks Venemaa ei käitunud nii, nagu arvati? Oli näha, et see ei õnnestunud. See paneb mõtlema, kas kõike on valesti hinnatud (Venemaa osas), lisab Mäenpää.
Vene sõjaväes toimus pärast külma sõda tohutu muutus. Külma sõja ajal oli Punaarmee jaoks tähtsaim vastasseis NATO-ga.
Sellest ajast on Mäenpää sõnul Vene sõjaväge arendatud võitlema väiksemates regionaalsetes kriisides. Seda doktriini on praktikas katsetatud näiteks Gruusias 2008. aastal ja Ida-Ukrainas alates 2014. aastast.
Kui tuli alustada ulatuslikku rünnakut Ukraina vastu, ei olnud masin sellises seisukorras, nagu juhtkond eeldas, leiab Mäenpää.
Pärast kiiroperatsiooni ebaõnnestumist pöördus Venemaa tagasi oma traditsiooniliste sõjaliste doktriinide juurde. Seal on ohtralt suurtükiväe ja soomukite kasutamist. Riigikaitsekõrgkooli sõjakunsti osakonna direktor Petteri Kajanmaa kasutab selle kohta mõistet „tulerulli taktika”.
Aasta alguses on Venemaa taas alustanud uusi, geograafiliselt ulatuslikke rünnakuid. Ukraina kaitse on aga vastu pidanud ja Venemaa on kandnud katastroofiliseks nimetatud kaotusi. Läbimurdest pole teatatud.
Sõja alguses kantud kaotused on takistanud Venemaal naasmist vanade viiside juurde, kuid sõjaliste oskuste osas on ta naasnud „tee nii, nagu harjutasite” mõtteviisi juurde.
Venemaa ründas Ukrainat aasta tagasi praktiliselt oma parimate vägedega. Nüüd on märkimisväärne osa sõduritest mobilisatsiooniga loodud väed.
Lisaks on Venemaa varustuskaod olnud tohutud. Ukraina väidab, et ainuüksi tanke on hävitatud üle 3300. Lääne hinnangud on olnud mõõdukamad, kuid näiteks avalike andmete põhjal varustuskadusid arvutav Oryx leiab, et Venemaal on tõestatud üle 1500 tanki kaotus.
