Soome asjatundja: Putin käivitas püha sõja Lääne vastu ja see on väga ohtlik

Kui Venemaa eelmise aasta veebruaris Ukrainasse tungis, nimetas president Vladimir Putin sõda „erioperatsiooniks”. Nüüdseks on hääletoon kaugel ilutsemisest.

Oktoobris kuulutas Putin välja „džihaadi” Lääne vastu. Džihaad tähendab püha sõda, millega moslemid on kohustatud ühinema. Poliitilised ja usulised äärmusrühmitused kasutavad seda väljendit oma tegevuse ja vägivalla õigustamiseks, vahendab Yle.

Putin süüdistas Läänt „ohtliku, verise ja räpase mängu” mängimises, rääkides Vene mõttekojas Valdai Discussion Club.

Soome Riigikaitse kõrgkooli uurimisgrupp on märganud, et selline suhtlusstiil on sagenenud ja levib eelkõige sotsiaalmeedias.

Venemaa kutsub üle religioonipiiride islamiste ühinema „püha sõjaga” Lääne vastu, nendib Riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessor Aki-Mauri Huhtinen.

Sõnumile on reageeritud. Huhtineni sõnul pole jutt religioonist, vaid selle kattevarjus läbi viidud vägivallast. Muidugi tõmbab selline sõnum ligi ka äärmusorganisatsioone, nendib Huhtinen.

USA endine sõjaväeluure ohvitser Jonathan Sweet usub, et Putin püüab oma sõnavõttudega meelitada Süüria, Afganistani ja Iraagi islamistlikke äärmuslasi sõjaga ühinema.

Putini sõnavõtud satanismivastasest võitlusest võivad meeldida ka Iraani konservatiivsele usurežiimile, kirjutab Sweet väljaandes The Hill.

Religioossus seoses Ukraina sõjaga pole Venemaa ja Putini kõnedes iseenesest uus asi.

Rünnaku esimestel päevadel hakkas levima propagandamaterjal, mis kiitis õigeusklike ja moslemite patriootilist ühtsust, selgub Itaalia mõttekoja Italian Institute for International Political Studies uuringust. Sotsiaalmeedias levitati sõnumit, mis kutsus üles astuma koos „Ramzan Allahi ja Ivan Kristusega” Lääne vastu.

Venemaa on islamimaailmaga suhteid säilitanud ka sõja ajal ning riigid pole Ukraina ründamist avalikult hukka mõistnud. Iraan on Venemaale relvi tarninud ja Süüria on vastu seisnud Venemaa rünnaku hukka mõistmisele. NATO riik Türgi ei ole samuti seotud Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.

Putin hakkas moslemeid meelitama juba enne möödunud, 2022. aasta veebruaris toimunud rünnakut Ukrainale.

Oma kõnes 2018. aastal kuulutas ta, et Venemaa moslemitel on täielik õigus tunda end osana globaalsest islamiriigist ning Moskva on olnud ja on islami geopoliitiline liitlane, edastab The Moscow Times.

Seejärel külastas Putin Islamikoostöö Organisatsiooni konverentsi ja esines avaldustega islamimaailmale lähenemise ja moslemite austamise kohta Venemaal. Juhtum äratas tähelepanu Türgi meedias.

Ka Süürias on Putin kasvatanud vaenu Lääne vastu ja järjekindlalt toetanud riigi diktaatori Bashar al-Assadi režiimi. Putini sõnul on Süüria sõda ja põgenikekaos lääneriikide süü.

Intervjuus 2015. aastal Prantsuse väljaandele Valeurs Actuelles kuulutas Assad, et Putin on „ainuke kristliku tsivilisatsiooni kaitsja, keda saab usaldada”.

Putini retoorika on võrreldes tema valitsemisaja algusaegadega täielikult muutunud. Venemaa pidas 10-20 aastat tagasi pikka sõda iseseisva moslemivabariigi Tšetšeenia vastu ja Putin kuulutas toona tšetšeenid terroristideks.

Selles on suur vastuolu. Sel ajal nähti moslemites ohtu ja vaenlast. Nüüd pakutakse kätt ja liitu, ütleb Huhtinen.

Paljud võtavad väljasirutatud käe vastu. Sotsiaalmeedias kutsub tšetšeeni teoloog Magomed Hitanajev Vene vägesid Ukrainas pühasse sõtta ning kutsub kristlasi ja moslemeid üles koos võitlema „saatana vastu ilma kartmata”.

Sama sõnumi saadab Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov. Kadõrov on Tšetšeenia vabariigi kõva liider ja üks Putini lojaalsemaid toetajaid. Teda on süüdistatud paljudes inimõiguste rikkumistes.

Kadõrov toetus religioonile ja pühale sõjale, värvates sõdureid Venemaa islamiusulistest piirkondadest Põhja-Kaukaasias. Kadõrov kutsub videos moslemeid üles alustama sõda Lääne ja „satanistliku demokraatia” vastu.

„See on suur džihaad, milles peaksid kõik osalema,” ütleb Kadõrov.

Huhtinen märgib, et üle 70 protsendi maailma rahvastikust elab kusagil mujal kui läänelikus demokraatias. Kolmas maailm, autoritaarsed riigid ja terroristlikud võrgustikud võivad ühineda Putini poolt Lääne ja liberaalse eluviisi vastu kutsutud rindega.

„Kahjuks on kindlasti reaktsioon olemas,” ütleb Huhtinen.

Sillana võib toimida ka asjaolu, et EL on Venemaa kuulutanud terrorismi toetavaks riigiks. Venemaa võib kutsuda „sama paati” teisi terroristideks tembeldatud inimesi, hindab Huhtinen.

Samuti on palju väga radikaalset läänevastasust. Sel juhul võib sõnum üllatavalt kergesti leida kõlapinna, ütleb Huhtinen.

Üksikuid terroriakte pole õnnestunud Putiniga seostada, kuid näiteks Hispaania kirjapommide seost Venemaaga uuritakse. New York Timesi andmetel kahtlustatakse, et pommide taga oli Vene luureteenistus.

Hispaaniast leiti novembrist detsembrini kuus kirjapommi, mis saadeti muuhulgas riigi peaministrile, kaitseministrile ning Ukraina ja USA saatkondadele. Rünnakutes sai viga Ukraina saatkonna töötaja.

New York Timesi andmetel uurib politsei ka paremäärmuslikku Vene Keiserliku Liikumise rühmitust. Sellel on sõjalise väljaõppe keskused Peterburis ja liikmeid üle kogu Euroopa.

Rühmitusel arvatakse olevat sidemed Venemaa luureteenistusega. USA on liigitanud rühmituse terroriorganisatsiooniks. New York Timesi andmetel võib Venemaa kavandada sabotaaži ka nende Euroopa riikide vastu, kes toetavad Ukrainat. Väljaanne tugineb oma teabes USA ametlikele allikatele.

Huhtineni sõnul tuleb Venemaa tegevust tähelepanelikult jälgida. Samas pole põhjust paanikaks.

Nüüd jälgime, kuidas Putini kutsele vastatakse. Endiselt ei ole võimalik äärmuslaste terroriakte Venemaaga seostada, ütleb Huhtinen.

Kommentaarid
(Külastatud 3,383 korda, 1 külastust täna)