See on käes: Ukraina kardab, et Vene suurpealetung on juba alanud

Moskva on koondanud Ukrainasse sadu tuhandeid sõdureid ja võtab iga päev sihikule kümneid asukohti märgatavalt sagenenud suurtükirünnakute tulvaga. Ukraina väed püüavad ida pool 200-kilomeetrisel lõigul oma positsioone hoida, oodates Läänest tanke, soomusmasinaid ja muid relvasüsteeme.

Ukraina ametnikud on nädalaid valmistunud Venemaa uueks pealetungiks, mis võib olla suurem sellest, mis oli sõja alguses. Nüüd hoiatavad Ukraina võimud, et rünnak on juba käimas ning Kreml püüab lahinguvälja ümber kujundada ja sellega initsiatiivi haarata, vahendab New York Times.

„Ma arvan, et see on alanud,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sel nädalal.

Mööda lainetavat rindejoont Ida-Ukrainas ei vaiki suurtükituli kunagi kauaks. Ukraina valduses olevate piirkondade teed on suures osas tühjad, välja arvatud tankid ja soomustransportöörid ning laskemoonakastidega täidetud tohutud veoautod. Mõned veel töötavad bensiinijaamad on täis sõdureid, kes naudivad kuuma kohvi enne lahingusse naasmist.

Eesliinide lähedal asuvad haiglad on hõivatud, kuid mitte ülerahvastatud. Ühes suuremas triaažihaiglas valitseb pikk vaikus ja siis ootamatult saabub kiirabi kolonn, mis täidab koridorid erinevas teadvuse staadiumis haavatud sõduritega.

Ägedad lahingud on koondunud Ukraina idaosas asuva mahajäetud Bahmuti linna ümber, kus Vene väed on aeglaselt sulgenud elutähtsaid varustusliine. Enne kui Venemaa peaaegu aasta tagasi oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse alustas, elas Bahmutis umbes 70 000 inimest. Kuid enamik räsitud linna elanikest põgenes juba ammu ja teisipäeva õhtul palus linnapea Oleksi Reva umbes 6500 allesjäänud inimesel evakueeruda.

„Linn on pideva vaenuliku tule all,” ütles ta avalduses. „Vaenlane ei halasta kellelegi! Kui palju te ohtu ignoreerite?!”

Ukraina ja Venemaa on olnud kurnavas sõjas peaaegu aasta. Alates sügisest, mil Ukraina võttis kirde- ja lõunaosas vastupealetungi abil territooriumi tagasi, on võitlus idas tardunud mudaseks ja külmunud kaevikusõjaks, kusjuures kumbki armee on kandnud märkimisväärseid kaotusi, kuid saavutanud vaid tühist edu.

Mõlemad pooled on olnud valmis raskemateks maapealseteks lahinguteks, Moskva on püüdnud vallutada kogu Ukraina idaosa Donbassi piirkonna ja Kiiev lubanud Vene väed riigist täielikult välja tõrjuda.

Venemaa poliitika muutus eelmisel kuul pärast seda, kui Kreml nimetas kindral Valeri Gerassimovi juhtima rasket sõjategevust. Sellest ajast alates on Moskva Donbassis pidevalt vägesid lisanud, püüdes teha ülekaaluka koosseisuga seda, mida tal pole seni õnnestunud tulejõuga: murda läbi üheksa aastat kindlustatud liinidest, mis ulatuvad sellesse aega, mil Venemaa esimest korda Ukraina idaosas mässu õhutas.

Ukraina luure hinnangul on Venemaal praegu riigis üle 320 000 sõduri, mis on ligikaudu kaks korda suurem hulk kui Moskva algse sissetungi ajal. Lääne ametnikud ja sõjaväeanalüütikud on öelnud, et Moskval on reservis veel 150 000 kuni 250 000 sõdurit, kes on kas väljaõppel või on paigutatud Venemaale, et iga hetk lahingutega liituda.

„Me näeme, et nad valmistuvad suuremaks sõjaks, et nad mobiliseerivad veel rohkem kui 200 000 sõdurit ja potentsiaalselt isegi rohkem,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval Lõuna-Korea visiidil ajakirjanikele. „Nad soetavad aktiivselt uusi relvi, rohkem laskemoona, suurendavad oma tootmist, aga ka saavad rohkem relvi teistelt autoritaarsetelt riikidelt nagu Iraan ja Põhja-Korea.”

Venemaa pommitamise hoog suureneb koos vägede koondumisega.

Venemaa sõjategevust jälgiva Rochan Consultingu sõjaline analüütik Konrad Muzyka ütles, et teatatud Venemaa suurtükirünnakute arv tõusis nelja nädala taguselt keskmiselt umbes 60-lt päevas enam kui 90-le eelmisel nädalal. Ainuüksi ühel päeval võeti sihikule 111 Ukraina asukohta.

Ta ütles ka, et „venelased toovad ladudest välja palju varustust.” Siiski nõustus ta teiste analüütikutega, kes ütlevad, et Venemaal on raske varustada paljusid uusi sõdureid tankide, soomukite ja muu tõhusa varustusega.

Vene väed tabasid teisipäeval lähimaa suurtükitulega Ukraina positsioone Bahmutis 197 korda ja pooled põrkasid kokku umbes 42 korral, seda on oluliselt rohkem kui veel kuu aega tagasi, teatas Ukraina sõjavägi. Ukraina väed lõid tagasi Vene sõdurid, rünnates nende ridu ikka ja jälle, teatasid Ukraina sõjaväe allikad.

„Nad lihtsalt tulevad välja; nad ei varju, nad tulevad kõik välja,” ütles sel nädalal Ukraina televisioonis Denõs Yaroslavski, kes juhib praegu Bahmutis asuvat üksust.

Jaroslavski ütles, et „super kvalifitseeritud” Venemaa sõjaväe sõdurid abistavad nüüd Wagneri erasõjaväekompanii võitlejaid, kes on Ameerika ja Ukraina ametnike sõnul juba mitmeid kuid saatnud kahurilihana lahingusse laineid.

Andri Jusov, kes esindab Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonda, ütles, et lahingud tõenäoliselt intensiivistuvad. „Oleme väga aktiivse etapi eelõhtul,” ütles ta rahvustelevisioonis esinedes. „Nii veebruar kui ka märts on intensiivsed.”

See, kuidas Kreml lõpuks oma kümned tuhanded uued võitlejad paigutab, on spekulatsioonide küsimus.

Ukraina ametnike ja sõjaväeanalüütikute sõnul võib Moskva valmistuda uue rinde avamiseks, tulles üle Venemaa piiri, et vallutada tagasi Ukraina kirdeosas Sumõ või Harkivi oblastid pärast seda, kui oli mitu kuud tagasi sealt välja aetud. Lahingud idarindel võivad ägeneda, et suunata Ukraina ressursse ja kahjustada Kiievi võimet alustada oma pealetungi. Venemaa võib kavandada rünnakut Ukraina idaosa okupeeritud territooriumilt, et tungida sügavamale Luhanski ja Donetski oblastisse, mis moodustavad Donbassi.

Kindel on see, et Venemaa ei ole enda vallutatud territooriumiga rahul ja säilitab oma lõppeesmärgi – Ukraina alistamine. Intensiivistunud rünnak on jätkanud Venemaa mustrit peaaegu aasta: Ukraina sõjaväe veristamist halastamatute rünnakute abil.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht Oleksi Danilov ütles teisipäeval Sky Newsile, et ei välista „lähema kahe või kolme nädala jooksul ühtki stsenaariumit”.

„Peamised võitlused on alles ees,” ütles Danilov.

Ukraina sõjaväelaste ja Venemaa sõjaväeblogijate sõnul on Venemaa viimastel nädalatel suurendanud oma rünnakuid Ukraina positsioonidele kogu idarinde ulatuses, lisaks Bahmuti piiramisele.

Rinde põhjapoolses otsas, kus Venemaa peatas sügisel Ukraina pealetungi Kreminna linna ümber, on Venemaa abiväed surunud nüüd ukrainlased kaitsepositsioonidele. Vene ja Ukraina sõdurid on postitanud šokeerivaid videoid ägedast võitlusest linnalähedastes metsades, kust kostab automaatpüssituld ja miinipilduja põrinat, mis raputavad lehtedeta puude räsitud oksi.

Mujal Donbassis on venelased üritanud liikuda Lõmani linna, mille Ukraina oktoobris tagasi vallutas, ühena mitmetest hiljutistest sammudest, mis viitavad sellele, et Moskva võib alustada uut pealetungi.

„Ei saa öelda, et tegemist oli suure pealetungi operatsiooniga, kuid venelased püüavad initsiatiivi haarata,” ütles Ukraina idaosa väejuhatuse pressiesindaja kolonel Sergei Tšerevatõ Lõmanile viidates.

Donetski oblasti lõunaservas jätkab Venemaa rünnakuid Ukraina tugipunktile Vuhledarile, mis asub Bahmuti linnast umbes 100 kilomeetrit lõuna pool. Linn on inimestest tühi, kuid asub Donetski oblasti idarinde ja Zaporižja oblasti lõunarinde ristumiskohas, mis võib osutuda kasulikuks Vene vägedele, kes üritavad varustada kahe rinde vahel liikuvaid üksusi.

Isegi siis, kui Venemaa alustab rünnakuid idast, sihib Ukraina jätkuvalt Venemaa positsioone sügaval rindejoone taga. Ukraina ametiisikud teatasid kolmapäeval plahvatustest Venemaa poolt okupeeritud Mariupoli linna ümbruses.

Pärast seda, kui Venemaa väed mais lõunapoolset sadamalinna piirasid ja selle vallutasid, muutsid nad selle Ukraina ametnike sõnul järk-järgult suureks sõjaväegarnisoniks. See ei ole praegu Ukraina käsutuses olevate rakettide laskeulatuses, kuid Kiiev on varem suutnud droonide ja muude vahenditega rünnata sügavale Venemaa okupeeritud territooriumile.

Kommentaarid
(Külastatud 19,222 korda, 1 külastust täna)