President Bideni kõne Varssavis – loe sõna-sõnalt, mis ta rääkis

USA president Joe Biden pidas teisipäeval, 21. veebruaril kõne Poola pealinnas Varssavis.

Järgneb Bideni kõne:

Tere, Poola! (Aplaus.) Üks meie suuri liitlasi. President Duda, peaminister – härra peaminister, härra linnapea ja kõigile endistele ministritele ja presidentidele, samuti linnapeadele ja Poola poliitilistele juhtidele üle kogu riigi: Tänan teid vastuvõtu eest Poolas.

Teate, see oli peaaegu aasta tagasi — (aplaus) — peaaegu aasta tagasi kõnelesin siin Varssavi kuningalossis, vaid mõned nädalad pärast seda, kui Vladimir Putin oli vallandanud oma mõrvarliku rünnaku Ukrainale. Algas Euroopa suurim maasõda pärast Teist maailmasõda. Ja põhimõtted, mis olid olnud rahu, õitsengu ja stabiilsuse nurgakiviks sellel planeedil enam kui 75 aastat, ähvardasid puruneda.

Aasta tagasi valmistus maailm Kiievi langemiseks. Noh, ma tulin just visiidilt Kiievist ja võin teatada: Kiiev on tugev! (Aplaus.) Kiiev on uhke. See seisab kõrgel. Ja mis kõige tähtsam, see on vaba. (Aplaus.)

Kui Venemaa sisse tungis, ei testitud mitte ainult Ukrainat. Kogu maailm seisis silmitsi aegade proovikiviga.

Euroopat testiti. Ameerikat testiti. NATOt testiti. Kõik demokraatiad pandi proovile. Ja küsimused, millega me silmitsi seisime, olid sama lihtsad kui sügavad.

Kas me vastaksime või keeraksime selja? Kas me oleksime tugevad või nõrgad? Kas oleksime – oleksime – kas me oleksime – kõik meie liitlased – oleks ühendatud või jagatud?

Aasta hiljem teame vastust.

Me vastasime. Me oleme tugevad. Me oleme ühtsed. Ja maailm ei keeranud selga. (Aplaus.)

Samuti seisime silmitsi fundamentaalsete küsimustega kõige elementaarsematele põhimõtetele pühendumise kohta. Kas me seisaksime rahvaste suveräänsuse eest? Kas me seisaksime selle eest, et inimestel oleks õigus elada ilma toore agressioonita? Kas me seisaksime demokraatia eest?

Aasta hiljem teame vastuseid.

Jah, me seisame suveräänsuse eest. Ja tegimegi.

Jah, me seisame selle eest, et inimestel oleks õigus elada agressioonivabalt. Ja tegimegi.

Ja me seisame demokraatia eest. Ja tegimegi.

Ja eile oli mul au seista koos president Zelenskiga Kiievis, et kuulutada, et me jätkame nende samade asjade eest seismist, ükskõik mis ka ei juhtuks. (Aplaus.)

Kui president Putin käskis oma tankidel Ukrainasse veereda, arvas ta, et me veereme ümber. Ta eksis.

Urai- — ukraina rahvas on liiga julge.

Ameerika, Euroopa, riikide koalitsioon Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini – me olime liiga ühtsed.

Demokraatia oli liiga tugev.

Kerge võidu asemel, mida ta tajus ja ennustas, lahkus Putin põlenud tankide ja Venemaa vägedega viivitusega – segaduses.

Ta arvas, et saavutab NATO Finlandiseerimise [Soometumise]. Selle asemel sai ta Soome – ja Rootsi – NATOstamise. (Aplaus.)

Ta arvas, et NATO lõheneb ja jaguneb. Selle asemel on NATO ühtsem ja liidus kui kunagi varem – kui kunagi varem.

Ta arvas, et suudab muuta energia relvaks, et murda teie otsus – Euroopa otsustavus.

Selle asemel teeme koostööd, et lõpetada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest.

Ta arvas, et temasugused autokraadid on karmid ja demokraatiate juhid pehmed.

Ja siis kohtas ta Ameerika ja kõikjal asuvate rahvaste raudset tahet, kes keeldusid aktsepteerimast maailma, mida juhib hirm ja jõud.

Ta sattus sõtta rahvaga, mida juhib mees, kelle julgus on karastunud tules ja terases: president Zelenski. (Aplaus.)

President Putin – president Putin seisab täna silmitsi millegagi, mida ta veel aasta tagasi ei pidanud võimalikuks. Maailma demokraatiad on muutunud tugevamaks, mitte nõrgemaks. Kuid maailma autokraadid on muutunud nõrgemaks, mitte tugevamaks.

Sest suure murrangu ja ebakindluse hetkedel on kõige olulisem teadmine, mille eest sa seisad, ja teadmine, kes on sinuga, muudab kõik.

Poola inimesed teavad seda. Te teate seda. Tegelikult teate – teate seda paremini kui keegi siin Poolas. Sest seda tähendab solidaarsus.

Kui kaunis linn pärast Varssavi ülestõusu hävitati aastakümnete jooksul kommunistliku võimu raudse rusika all, püsis Poola läbi jagamise ja rõhumise, sest te seisite koos.

Nii jätkavad vaprad opositsiooniliidrid ja Valgevene rahvas võitlust oma demokraatia eest.

Nii saavutas Moldova inimeste otsusekindlus – (aplaus) – Moldova inimeste otsus elada vabaduses ja iseseisvuses viis nad ELi liikmelisuse teele.

President Sandu on täna siin. Ma pole kindel, kus ta on. Kuid ma olen uhke, et saan olla teie ja Moldova vabadust armastava rahva kõrval. Tehke talle aplaus. (Aplaus.)

Aasta pärast – üks aasta pärast seda sõda ei kahtle Putin enam meie koalitsiooni tugevuses. Kuid ta kahtleb endiselt meie veendumuses. Ta kahtleb meie püsivuses. Ta kahtleb meie jätkuvas toetuses Ukrainale. Ta kahtleb, kas NATO suudab ühtseks jääda.

Kuid ei tohiks olla kahtlust: meie toetus Ukrainale ei kõigu, NATO ei jagune ja me ei väsi. (Aplaus.)

President Putini himuline maa- ja võimuiha kukub läbi. Ja Ukraina rahva armastus oma riigi vastu võidab.

Maailma demokraatiad valvavad vabadust täna, homme ja igavesti. (Aplaus.) Sest see on see, mis siin on kaalul: vabadus.

See on sõnum, mille viisin eile Kiievisse otse Ukraina rahvale.

Kui president Zelenski ütles – ta tuli USA-sse detsembris – tsitaat, siis ütles ta, et see võitlus määrab maailma ja selle, kuidas meie lapsed ja lapselapsed elavad – kuidas nad elavad ning seejärel nende lapsed ja lapselapsed.

Ta ei rääkinud ainult Ukraina lastest ja lastelastest. Ta rääkis kõigist meie lastest ja lastelastest. Sinu ja minu omadest.

Me näeme täna taas seda, mida Poola ja kogu Euroopa rahvas nägi aastakümneid: autokraadi isu ei saa rahuldada. Neile tuleb vastu seista.

Autokraadid saavad aru ainult ühest sõnast: „Ei”. „Ei.” „Ei.” (Aplaus.)

„Ei, te ei võta minu riiki.” „Ei, te ei võta minu vabadust.” „Ei, te ei võta minu tulevikku.”

Ja ma kordan täna õhtul seda, mida ma eelmisel aastal samas kohas ütlesin: impeeriumi ülesehitamisele kalduv diktaator ei suuda kunagi leevendada [kustutada] inimeste vabadusearmastust. Jõhkrus ei purusta kunagi vabade tahet. Ja Ukraina – Ukraina ei ole kunagi Venemaa jaoks võit. Mitte kunagi. (Aplaus.)

Sest vabad inimesed keelduvad elamast lootusetuse ja pimeduse maailmas.

Teate, see on olnud igas mõttes erakordne aasta.

Erakordne jõhkrus Vene vägede ja palgasõdurite poolt. Nad on toime pannud kõlvatusi, inimsusevastaseid kuritegusid, ilma häbi ja halastuseta. Nad on võtnud sihikule tsiviilisikud surma ja hävinguga. Kasutanud vägistamist sõjarelvana. Varastatud Ukraina lapsi, et varastada Ukraina tulevikku. Pommitanud rongijaamu, sünnitushaiglaid, koole ja lastekodusid.

Mitte keegi – keegi ei saa oma silmi ära pöörata julmustelt, mida Venemaa Ukraina rahva vastu toime paneb. See on vastik. See on vastik.

Kuid erakordne on olnud ka Ukraina rahva ja maailma reaktsioon.

Aasta pärast seda, kui pommid hakkasid langema ja Vene tankid Ukrainasse veeresid, on Ukraina endiselt iseseisev ja vaba. (Aplaus.)

Hersonist Harkivini on Ukraina võitlejad oma maad tagasi võtnud.

Enam kui 50 protsendil Venemaa eelmisel aastal valduses olevast territooriumist lehvib taas uhkelt Ukraina sinine ja kollane lipp.

President Zelenski juhib endiselt demokraatlikult valitud valitsust, mis esindab Ukraina rahva tahet.

Ja maailm on juba mitu korda hääletanud, sealhulgas ÜRO Peaassambleel, Venemaa agressiooni hukkamõistmise ja õiglase rahu toetamise poolt.

Iga kord on ÜRO-s see hääletus olnud ülekaalukas.

Oktoobris mõistis 143 riiki ÜROs hukka Venemaa ebaseadusliku annekteerimise. Ainult neli – neli kogu ÜRO-st – hääletasid koos Venemaaga. Neli.

Nii et täna õhtul räägin veel kord Venemaa inimestega.

USA ja Euroopa riigid ei püüa Venemaad kontrollida ega hävitada. Lääs ei plaaninud Venemaad rünnata, nagu Putin täna ütles. Ja miljonid Venemaa kodanikud, kes tahavad ainult naabritega rahus elada, pole vaenlased.

See sõda polnud kunagi vajalik; see on tragöödia.

President Putin valis selle sõja. Iga päev, kui sõda jätkub, on tema valik. Ta võiks sõja lõpetada ühe sõnaga.

See on lihtne. Kui Venemaa lõpetaks Ukraina sissetungi, lõpetaks see sõja. Kui Ukraina lõpetaks enda kaitsmise Venemaa vastu, oleks see Ukraina lõpp.

Sellepärast tagame koos, et Ukraina suudab end kaitsta.

USA on kokku pannud enam kui 50 riigist koosneva ülemaailmse koalitsiooni, et hankida rindel olevatele vapratele Ukraina võitlejatele kriitilisi relvi ja tarvikuid. Õhutõrjesüsteemid, suurtükivägi, laskemoon, tankid ja soomusmasinad.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on astunud üles enneolematu pühendumusega Ukrainale, mitte ainult julgeolekuabi, vaid ka majandusliku ja humanitaarabi, põgenikeabi ja palju muu osas.

Teile kõigile täna õhtul: võtke aeg maha. Ja ma ütlen seda tõsiselt: lülitage sisse ja vaadake – pöörake ümber ja vaadake üksteist. Vaadake, mida olete seni teinud.

Poola võõrustab selles sõjas enam kui 1,5 miljonit põgenikku. Jumal õnnistagu teid. (Aplaus.)

Poola suuremeelsus, teie valmisolek avada oma südamed ja kodud on erakordne.

Ja ka ameeriklased on meie otsuses ühtsed.

Kogu minu riigis, suurlinnades ja väikelinnades lehvivad Ameerika kodudest Ukraina lipud.

Viimase aasta jooksul on meie USA Kongressi demokraadid ja vabariiklased tulnud kokku, et seista vabaduse eest.

Sellised on ameeriklased ja seda ameeriklased teevad. (Aplaus.)

Maailm tuleb kokku ka president Putini sõja ülemaailmsete tagajärgedega tegelemiseks.

Putin üritas maailma näljutada, blokeerides Musta mere sadamad, et takistada Ukrainal oma teravilja eksportimist, süvendades ülemaailmset toidukriisi, mis tabas eriti rängalt Aafrika arenguriike.

Selle asemel vastasid USA ja G7 ning partnerid üle maailma üleskutsele ajaloolise kohustusega kriisiga toime tulla ja ülemaailmseid toiduvarusid tugevdada.

Ja sel nädalal reisib mu naine Jill Biden Aafrikasse, et aidata sellele kriitilisele probleemile tähelepanu juhtida.

Meie pühendumus on Ukraina rahvale ja Ukraina tulevikule – Ukrainale, mis on vaba, suveräänne ja demokraatlik.

See oli nende unistus, kes kuulutasid välja Ukraina iseseisvuse enam kui 30 aastat tagasi – kes juhtisid oranži revolutsiooni ja väärikuse revolutsiooni; kes võitlesid jää ja tulega Maidanil ja seal hukkunud Taevane Sada; ja need, kes jätkavad Kremli korrumpeerumis-, sundimis- ja kontrollipüüdluste väljajuurimist.

See on unistus neile Ukraina patriootidele, kes on aastaid võidelnud Venemaa agressioonide vastu Donbassis, ja kangelastele, kes on andnud kõik, andnud oma elu, oma armastatud Ukraina teenistuses.

Mul oli au külastada eile Kiievis nende mälestusmärki, et avaldada austust president Zelensk kõrval oma elu kaotanute ohvritele.

Ameerika Ühendriigid ja meie partnerid seisavad koos Ukraina õpetajate, haiglapersonali, kiirreageerijate ja Ukraina linnade töötajatega, kes võitlevad selle eest, et Venemaa julma pommitamise ajal elekter sisse lülitada.

Oleme selle sõja miljonite põgenike kõrval, kes on olnud teretulnud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, eriti siin Poolas.

Tavainimesed üle kogu Euroopa tegid kõik endast oleneva, et aidata ja teevad seda ka edaspidi. Poola ettevõtted, kodanikuühiskond, kultuuriliidrid – sealhulgas täna õhtul siin viibiv Poola esimene leedi – on juhtinud südame ja sihikindlusega, demonstreerides kõike head, mis inimvaimu juures on.

Proua esimene leedi, me armastame teid. Tänan teid kõiki. (Aplaus.)

Ma ei unusta kunagi eelmisel aastal kohtumist äsja Varssavisse saabunud Ukrainast pärit põgenikega, nähes nende kurnatud ja hirmunud nägusid – hoides oma lapsi nii lähedal, muretsedes, et nad ei näe enam kunagi oma isasid, mehi, vendi või õdesid.

Sel nende elu mustimal hetkel pakkusite teie, Poola inimesed, neile turvalisust ja valgust. Te võtsite nad omaks. Te võtsite nad sõna otseses mõttes omaks. Ma vaatasin. Vaatasin nende nägusid.

Vahepeal oleme üheskoos veendunud, et Venemaa maksab oma kuritarvituste eest hinda.

Jätkame suurimat sanktsioonirežiimi, mis ühegi riigi suhtes ajaloos on kehtestatud. Ja me kuulutame koos oma partneritega sel nädalal välja rohkem sanktsioone.

Me võtame vastutusele need, kes selle sõja eest vastutavad. Ja me otsime õigust sõjakuritegudele ja inimsusevastastele kuritegudele, mida venelased jätkuvalt toime panevad.

Teate, meil on palju, mille üle uhkust tunda – kõige selle üle, mida oleme möödunud aastal koos saavutanud. Kuid me peame olema ausad ja selgete silmadega, kui vaatame eelseisvale aastale.

Vabaduse kaitsmine ei ole päeva ega aasta töö. See on alati raske. See on alati oluline.

Kui Ukraina jätkab kaitset Venemaa rünnakute eest ja alustab oma vasturünnakuid, jätkub raskeid ja väga kibedaid päevi, võite ja tragöödiaid. Kuid Ukraina on eelseisvaks võitluseks valmis. Ja USA koos meie liitlaste ja partneritega jätkavad Ukraina selja taga, kui ta end kaitseb.

Järgmisel aastal võõrustan kõiki NATO liikmesriike meie 2024. aasta tippkohtumisel Ameerika Ühendriikides. Tähistame koos maailma ajaloo tugevaima kaitseliidu – NATO – 75. aastapäeva.

Ja — (aplaus) — ja ärgu olgu kahtlust, USA pühendumus meie NATO alliansile ja artiklile 5 on kaljukindel. (Aplaus.) Ja iga NATO liige teab seda. Ja Venemaa teab seda samuti.

Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. See on püha vanne. (Aplaus.) Püha vanne kaitsta iga tolli NATO territooriumil.

Viimase aasta jooksul on USA liitunud meie liitlaste ja partneritega erakordseks koalitsiooniks, et seista vastu Venemaa agressioonile.

Kuid meie ees olev töö ei ole ainult see, mille vastu me oleme, vaid see, mille poolt me ​​oleme. Millist maailma tahame ehitada?

Peame kasutama selle koalitsiooni jõudu ja suutlikkust ning rakendama seda parandamisel – inimeste elude parandamisel kõikjal, tervise parandamisel, heaolu kasvatamisel, planeedi säilitamisel, rahu ja turvalisuse loomisel, kõigi väärikuse ja austusega kohtlemisel.

See on meie kohustus. Maailma demokraatiad peavad seda meie inimeste jaoks pakkuma.

Täna õhtul kogunedes on maailm minu arvates pöördepunktis. Otsused, mida teeme järgmise viie aasta jooksul, määravad ja kujundavad meie elu järgmisteks aastakümneteks.

See kehtib ameeriklaste kohta. See kehtib maailma inimeste kohta.

Ja kuigi otsused on meie enda teha, on põhimõtted ja panused igavesed. Valik kaose ja stabiilsuse vahel. Ehitamise ja hävitamise vahel. Lootuse ja hirmu vahel. Inimvaimu tõstva demokraatia ja selle purustava diktaatori jõhkra käe vahel. Ei midagi vähemat kui piiratuse ja võimaluste vahel, selliste võimaluste vahel, mis tekivad siis, kui inimesed, kes ei ela vangistuses, vaid vabaduses. Vabadus.

Vabadus. Pole magusamat sõna kui vabadus. Pole õilsamat eesmärki kui vabadus. Ei ole kõrgemat püüdlust kui vabadus. (Aplaus.)

Ameeriklased teavad seda ja teie teate seda. Ja kõik, mida me praegu teeme, tuleb teha, et seda teaksid ka meie lapsed ja lapselapsed.

Vabadus.

Türanni vaenlane ja julgete lootus ja aegade tõde.

Vabadus.

Olge meiega. Oleme teiega.

Liikugem edasi usu ja veendumusega ning püsiva kohustusega olla mitte pimeduse, vaid valguse liitlased. Mitte rõhumisest, vaid vabanemisest. Mitte vangistusest, vaid jah, vabadusest.

Jumal õnnistagu teid kõiki. Jumal hoidku meie vägesid. Ja jumal õnnistagu Ukraina kangelasi ja kõiki neid, kes kaitsevad vabadust kogu maailmas.

Aitäh, Poola. Aitäh, aitäh, aitäh selle eest, mida teete. (Aplaus.) Jumal õnnistagu teid kõiki.

Siin on video:

Kommentaarid
(Külastatud 1,069 korda, 1 külastust täna)