Venemaa ettevõtted saavad nafta müügist palju rohkem raha, kui riigi ekspordile hinnalae kehtestamisele järgnenud nädalatel arvati, teatas teadlaste grupp.
Uuring seab kahtluse alla idee, et piirhind kärbib Moskva tulusid Ukraina sõja rahastamiseks, vahendab Bloomberg.
Rahvusvahelise rahanduse instituudi, Columbia ülikooli ja California ülikooli ekspertide arvutuste kohaselt maksis Venemaa toornafta keskmiselt umbes 74 dollarit barrelist nelja nädala jooksul, mis järgnesid piirkhinna kehtestamisele. See on umbes veerandi võrra kõrgem künnisest – 60 dollarit barrelist –, mille G7 grupp kehtestas alates 5. detsembrist.
Teadlaste töö põhines tolliandmete analüüsil nelja nädala jooksul pärast toornafta müügihinna ülemmäära kehtestamist ostjatele üle kogu maailma ning kõikidest sadamatest ja torustikest.
Kuigi Venemaa ise sellistele andmetele juurdepääsu ei võimalda, suhtuvad nendesse hinnangutesse ärevusega valitsused, kes on varem väitnud, et meetmed Kremli juurdepääsu piiramiseks naftadollaritele on olnud suur edulugu. Spetsialiseerunud toormehindadega tegelevad ettevõtted teatasid, et riigi toornafta hind kukkus Läänemere ja Musta mere ekspordi puhul kaugelt alla 60 dollari.
„Meie üllatav järeldus, et märkimisväärne osa Venemaa toornaftast müüakse tunduvalt üle 60-dollarilise barreli hinna ülempiiri, nõuab nende tehingute edasist uurimist ja tugevdab vajadust jõustamise tõhustamiseks,” märkisid autorid.
Autorid – Tania Babina, Benjamin Hilgenstock, Oleg Itskhoki, Maxim Mironov ja Elina Ribakova – soovitasid sanktsioonide hoolsalt täitmist, et ostjad järgiksid veo- ja kindlustusteenuste piiranguid.
Nafta ekspordihind Vaikse ookeani sadamatest peamistesse sihtkohtadesse nagu Hiina oli uuringu kohaselt veelgi kõrgem, keskmiselt 82 dollarit barreli kohta.
Umbes poole Venemaa saadetistest transpordivad riigi kontrolli all olevad Sovcomflot PJSC või tankerite „varilaevastikud” ja seega ei kehti neile hinnalagi, ülejäänud toetuvad Lääne laevandusteenustele ja seetõttu kehtivad piirmäärad, märgitakse aruandes.
Autorid tunnistasid, et tolliandmetes on mõningaid puudusi. Kuigi mõned andmed on Venemaa naftakaubanduse kohta väga detailsed, märkisid nad, et maksete ja mõnel juhul tarnete aeg võis arvete kuupäevast erineda. Siiski ütlesid nad, et on kindlad, et üldised järeldused olid õiged.
Kui hinnalagi kehtestati naftadollarite voo vähendamiseks, siis teine eesmärk oli samaaegselt hoida Venemaa toornafta maailmaturul. Ülempiiri propageeris teiste seas USA rahandusministeerium.
USA on väitnud, et isegi kui Venemaa toornaftat müüakse üle piirhinna, annab see siiski ostjatele läbirääkimisteks võimaluse, vältides samal ajal suurt ekspordi seiskumist, mis tõstaks hindu. Andmed toetavad seda väidet endiselt, sest enamik vene hindu olid tunduvalt madalamad rahvusvahelistest võrdlushindadest nagu Brent.
Ülempiiri tingimuste kohaselt saavad ettevõtted ja kauplejad juurdepääsu paljudele Lääne teenustele, eriti tööstusharu standardkindlustusele, ainult siis, kui nad ostavad Venemaa toornaftat hinnaga 60 dollarit barreli kohta või vähem. Piirhind vaadatakse üle iga kahe kuu järel.
Venemaa, mis saab ligikaudu kolmandiku oma eelarvetuludest nafta- ja gaasitööstusest, muudab naftamaksude arvutamise viisi, võttes kasutusele hinnangutes kasutatud Uurali klassi hinnaalanduse.
President Vladimir Putini poolt selle nädala alguses heaks kiidetud muudatused toovad rahandusministeeriumi hinnangul tänavu Venemaa eelarvesse 660 miljardit rubla (8,7 miljardit dollarit).
