Seoses Ukraina sõjaga on NATO riikide laskemoonavarud kahanenud sellise tasemeni, et kui vaja peaks olema, siis ei saada Venemaale enam vastu.

Relvastuse puudus on põhjus, miks ei saa Ühendkuningriik omale võtta NATO kiirreageerimisüksuse juhi rolli. See tähendab, et üksus jääb edasi Saksamaa juhtimise alla, vahendab Daily Mail.

NATO juhid kardavad, et Suurbritannia sõjaline jõud on nii kokku kuivanud, et riik ei sobi Venemaa-vastase kaitse eesliinile, väitsid allikad.

Ühendkuningriik peaks võtma aasta lõpus Saksamaalt üle NATO kiirreageerimisjõudude juhtimise. Kuid Saksamaa meedias ilmunud teated, mida toetavad Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi allikad, väidavad, et NATO on palunud Berliinil veel aastaks juhiks jääda, sest Suurbritannia ei suuda välja panna 5000 vajalikku võitlejat.

Ministeeriumi allikas ütles: „On tõsiseid probleeme laskemoona ja muuga, mis on osaliselt tingitud alarahastusest, aga ka laskemoona ja muu relvastuse kogusest, mis on Ukrainale antud.”

„Meie väed on killustatud Ukraina vägede väljaõppe ulatuse tõttu,” rääkis allikas.

Väited on seotud kasvava hirmuga, et Ühendkuningriik ei suuda ennastki kaitsta, kui rahandusminister Jeremy Hunti järgmise kuu eelarves ei anta relvajõududele lisaraha.

Kõrgemate sõjaväelaste sõnul on Ühendkuningriik kõige nõrgemas seisus pärast Teist maailmasõda. Armee on väikseim viimase nelja sajandi jooksul, samas kui kuninglik merevägi on poole väiksem kui Falklandi sõja ajal 1982. aastal.

NATO väga kõrge valmisolekuga üksus (VJTF) asutati 2014. aastal kui „odaots” – esimene kaitseliin Venemaa edasitungi korral. NATO andmetel on „tema ülesanne olla hetkega valmis suurtele kriisidele kohe reageerima”.

Väidetavalt peaks vastutus vägede eest edasi kanduma igal aastal. Prantsusmaa juhtis formatsiooni eelmisel aastal, kui see esimest korda kasutusele võeti. Veebruaris saadeti väed Rumeeniasse pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, et kaitsta NATO territooriumi Vene vägede võimaliku edasiliikumise eest.

Väited NATO palve kohta, et Berliin pikendaks oma VJTF-i juhtimist, avaldas Table.Media, kõrgelt hinnatud Saksa väljaanne, mis valmistab ette üksikasjalikke kõrgetasemelisi kaitsebriifinguid. Väljaanne teatas, et NATO väljendas muret, et Ühendkuningriik ei suuda üksuse juhtimist üle võtta tähtajaks, 1. jaanuariks 2024, ning oli mitteametlikult küsinud Bundeswehrilt – Saksa sõjaväelt –, kas see saab jätkata üksuse juhtimist 2024 aastal.

Briti kaitseministeeriumi allikad tunnistasid, et pole selge, kas Ühendkuningriik suudab välja panna 5000 võitlejat, kes peavad olema valmis lähetuseks kahe kuni viie päeva jooksul. NATO-ga sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt ei tohi väed olla „topelt koormatud”, mis tähendab, et nad ei ole ette nähtud muude ülesannete täitmiseks.

Kaitseanalüütik Francis Tusa, kirjutades tänases väljaandes Mail on Sunday, ütleb: „Briti armee on pankrotis. Sellel pole isikkooseisu, et pühenduda aastaks sellisele missioonile nagu VJTF.”

„Ressursid, arvud, koolitus, varustus lihtsalt puuduvad,” märkis Tusa. „Lünkade täitmiseks üritab Briti armee teeselda, et üksus võib mingil moel korraga olla „pühendunud” mitmele ülesandele või missioonile.”

„Inimesed on otsustanud sellega nõustuda armee väejuhatuses ja peahoones [kaitseministeeriumi Whitehalli peakorteris] – Ühendkuningriigi liitlased on selles vähem veendunud,” ütles Tusa.

Endine kindralstaabi ülem lord Dannatt ütles aga, et sakslased on „silmakirjalikud”, et tuua esile Briti nõrkusi. Ta lisas: „Saksamaa enda relvajõud on viimasel kümnendil olnud isegi rohkem alarahastatud kui meie omad. Kuigi meie armee on kaitseministeeriumi investeerimisprioriteetide nimekirjas olnud väga madalal kohal, teeme NATO raames oma rolli täitmisel kõik jõupingutused, et oma kohustusi täita.” Kuid ta lisas: „Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on oma kaitsemängu oluliselt parandanud. Saksamaa, kes kulutab kaitsele vaid 1,3 protsenti oma SKT-st, on juba aastaid jäänud alla NATO kaheprotsendilisest baastasemest.”

„Kantsler Olaf Scholz võis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kuulutada välja Zeitenwende – ajaloolise pöördepunkti – kuid eurod peavad varsti hakkama Saksamaa kaitse-eelarvesse tohututes kogustes voolama, vastasel juhul võib tema roll ajaloos tunduda väga õõnes,” rääkis lord Dannatt.

„Samal põhjusel peab meie valitsus tõsiselt võtma meie armee alarahastust. Muidugi on meil õigus, et oleme Ukrainale kinkinud 14 Challenger 2 tanki, 30 iseliikuvat suurtükki AS90 ja palju muud. Kuid me ei pea kindlasti mitte ainult oma varusid täiendama, vaid tegema ka suure uue investeeringu oma maavägedesse. Meie armee kavandatud kärped tuleb peatada ja ideaalis tagasi pöörata,” rääkis lord Dannatt.

Suurbritannia on Euroopa suurim sõjaline toetaja Ukrainale, kulutades eelmisel aastal 2,3 miljardit naelsterlingit (2,6 miljardit eurot), kuid kaitsekulutuste tõusu pole riigi enda vajaduste kompenseerimiseks ette nähtud. Varasemad peaministrid Liz Truss ja Boris Johnson lubasid mõlemad suurendada kaitsekulutusi protsendina SKTst, kuid Rishi Sunak pole sellist lubadust andnud.

Ühendkuningriigi kaitsekulutuste osakaal SKT-st on alates 1980ndatest aastatest vähenenud poole võrra ja kõigub praegu NATO kahe protsendi nõude ümber. USA kulutab ligi neli protsenti ja Venemaa viis protsenti.

Briti varivalitsuse kaitseminister John Healey ütles: „On tõsiseid küsimusi, kas konservatiive saab usaldada Ühendkuningriigi NATO kohustuste täitmisel praegusel kriitilisel ajal. Kuna ohud suurenevad ja riigid üle kogu NATO taaskäivitavad oma kaitseplaane, on kaitseminister meie vägesid õõnestanud ja jätkab armee täiendavaid kärpeid.”

Ta lisas, et leiboristide pühendumus NATOle on kõigutamatu ja valituks osutumisel käivitab leiboristide valitsus esimesel aastal kaitseülevaate, „et meie võimekus vastaks ohtudele”.

Briti valitsuse pressiesindaja ütles: „NATO tunnustab jätkuvalt Ühendkuningriiki alliansis juhtiva rollina ja oleme valmis täitma oma lubadust juhtida 2024. aastal kõrge valmisoleku üksust. Kõik muud väited ei vasta tõele.”

„Sügises avalduses kinnitati veel kord, et jätkame kaitse-eelarve hoidmist vähemalt kahe protsendi juures SKTst, et olla kooskõlas meie NATO kohustustega,” edastas valitsuse pressiesindaja. Ta lisas, et eelseisva revisjoniga selgitatakse, kuidas Ühendkuningriik mängib ülemaailmset rolli ja varustab isikkoosseisu vajalike võimetega.

NATO kiirreageerimisüksus on esimene kaitseliin, kui Venemaa ründab

NATO asutas 2014. aastal kiirreageerimisüksuse ühistöökonna, mis on esimene kaitseliin Venemaa rünnaku korral.

Alliansi peamised liikmed juhivad VJTF-i kordamööda 12–18 kuud. Prantsusmaa oli vastutav 2022. aastal ja Saksamaa juhib seda 2023. aastal. Ühendkuningriik peaks üle võtma järgmisel aastal.

VJTF-i elemente kasutati esimest korda eelmise, 2022. aasta veebruaris pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. NATO väed saadeti Rumeeniasse, et takistada Venemaa edasitungi alliansi territooriumile.

Praegune Saksamaa juhitav VJTF koosneb 11 500 sõjaväelasest ning sinna kuuluvad Belgia, Tšehhi, Läti, Leedu, Luksemburgi, Hollandi, Norra ja Sloveenia üksused.

Operatsiooni keskmes on Saksa tankidiviis koos Saksa suurtükiväe, õhudessantvägede ja eriüksustega.

Need üksused peaksid olema lahinguvalmis kahe päeva jooksul, kui NATO julgeolek on ohus. Sõdurid kogunevad, et „tegutseda võimaliku edasise eskalatsiooni olukorras”, märgib NATO.

Kui ohutase on madalam, hoitakse VJTF-i töötajaid valvel nädalase etteteatamisega.

NATO info kohaselt saadab nii suurte ja hästi ettevalmistatud jõudude mobiliseerimine igale potentsiaalsele ründajale sõnumi, et NATO reageerib igale rünnakule alliansi täie jõuga.