NATO peasekretär: peab valmistuma pikaks vastasseisuks Venemaaga, see võib kesta palju-palju aastaid ja väljuda Ukraina piiridest

eestinen

NATO peab valmistuma pikaks vastuseisuks Venemaaga, see võib kesta palju-palju aastaid, ütles täna neljapäeval, 16. veebruaril NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Stoltenberg ütles, et NATO peab olema valmis vastasseisuks Venemaaga, mis väljub praeguse Vene-Ukraina sõja piiridest.

Stoltenberg ütles, et aasta tagasi ööl vastu 24. veebruari läks ta magama rahulikult, kuigi teadis rünnaku algusest ette. Ta ütles, et ta teadis, et ta äratatakse peagi üles ja nii ka juhtus.

„Ma läksin magama. Aga see oli väga lühike öö, sest teadsin, et mingil etapil, mõne tunni jooksul, äratab keegi mind üles – ja täpselt nii juhtuski,” ütles ta Venemaa sissetungi esimese aastapäeva puhul AFP-le antud intervjuus.

„Kella nelja paiku helistas mulle mu personaliülem ja ta ütles mulle lühidalt, et nad on alustanud, see tähendab, et sissetung on alanud. Polnud üllatus, sest me teadsime,” rääkis Stoltenberg.

Kuigi paljud üle maailma avaldasid lõpuni lootust, et Moskva ei riski täiemahulise kallaletungiga, polnud NATO peasekretäril kahtlust, et Putin on valmis liikuma.

„Sõja jõhkrus võib olla šokeeriv. Kuid pole mingit võimalust olla üllatunud, sest see oli tõesti midagi, mida prognoositi mitu kuud enne sissetungi,” ütles ta.

Nüüd, mil kümneid tuhandeid inimelusid nõudnud ja Euroopa julgeoleku murdnud sõjast on möödunud aasta, hoiatas Stoltenberg, et NATO peab olema valmis uueks vastasseisu ajastuks Venemaaga, mis võib kesta väga kaua.

„President Putin tahab teistsugust Euroopat, tahab Euroopat, kus ta saab kontrollida naabreid, kus ta saab otsustada, mida riigid saavad teha,” ütles Stoltenberg.

„Peame olema pikaks ajaks valmis, see võib kesta palju, palju, palju, palju aastaid.”

Moskva sõda läänemeelse naabri vastu on viinud Euroopa kõige ohtlikumasse kriisi pärast Teist maailmasõda ja sundinud NATO liitlased oma kaitsesüsteemi suurimale ümberkorraldamisele pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

USA juhitud alliansi norralasest juht ütles, et suhtub ettevaatlikult prognoosidesse, kui kaua jätkub taaskäivitatud vastuseis Venemaa ja Lääne vahel, sest muutused võivad tulla ootamatult.

„Me nägime Berliini müüri langemist või nägime 11. septembrit,” ütles ta ja lisas, et NATO uurib alati, kus on võimalusi uuesti sattuda olukorda, kus on ruumi paremateks suheteks, kuid Venemaa režiimi praeguse käitumisega, Moskva režiimiga, pole selleks mingit võimalust.

NATO liikmed ei ole Ukrainasse oma vägesid saatnud ning osa lääne ametnikke kardab, et otsene sõjaline konflikt võib kasvada üle tuumasõjaks Lääne ja Venemaa vahel.

Kuid pärast Vene tankide liikuma hakkamist on alliansi idatiivale paigutatud veel kümneid tuhandeid NATO sõdureid ja rida Euroopa liitlasi on kaitsekulutusi suurendanud.

NATO liikmed USA-ga eesotsas on samuti saatnud Ukrainale kümnete miljardite dollarite väärtuses relvi, et aidata Ukrainal Venemaa vastu võidelda.

Paljude jaoks on see andnud pärast Teist ilmasõda Nõukogude Liidu vastu asutatud alliansile uue mõtte, mis järgnes katastroofilisele Afganistanist lahkumisele 2021. aastal.

Kuid Stoltenberg kinnitas, et sissetung „ei ole tegelikult NATO-t nii palju muutnud, sest pidime meeles pidama, et sõda ei alanud 2022. aasta veebruaris. Sõda algas 2014. aastal, kui Venemaa esimest korda ebaseaduslikult Krimmi annekteeris.”

„See, mida oleme näinud alates eelmise aasta täieõiguslikust invasioonist, on Põhja-Ameerika ja Euroopa koosolemise väärtus, see, kui oluline on olnud viimaste aastate jooksul kaitsesse rohkem investeerida ja valmisolek,” ütles ta. „See on tõestanud NATO vajalikkust ja tähtsust.”

Norra endine peaminister lükkas tagasi süüdistused, mida NATO oleks võinud Venemaa täiemahulise sissetungi ärahoidmiseks teha rohkem, relvastades Ukrainat pärast Krimmi kiiremini või tuues riigi alliansi kaitsekilbile lähemale.

„See sõda on president Putini valik, vastutab ainult üks ja see on president Putin ja Moskva otsustajad,” ütles ta.

„Me võime analüüsida, me saame arutada, me kõik võime kaaluda erinevaid otsuseid, kuid see ei võta mingil moel president Putini vastutust selle sõja eest,” ütles Stoltenberg. Ta lisas: „Mõnikord on ajalugu must-valge. Mõnikord on see tõesti õige ja vale.”

Pärast aasta kestnud võitlust, mille jooksul mõlemad pooled on väitnud, et on tapnud kümneid tuhandeid vaenlasi, hoiatab NATO Venemaa uue pealetungi eest, kuna Moskva paiskab rindele poole rohkem sõdureid, et korvata varasemaid ebaõnnestumisi.

Stoltenberg ütles aga, et 30 riigist koosneva alliansi liikmed on jätkuvalt pühendunud Ukraina võidule. „Me oleme selleks, et tagada Ukraina võit selles sõjas ja varustada neid relvade, laskemoona ja toetusega, mida nad vajavad,” ütles ta.

„Kui president Putin võidab Ukrainas, on see ukrainlaste jaoks tragöödia. Aga see on ka ohtlik meile kõigile, sest siis on sõnum talle ja teistele autoritaarsetele juhtidele, et sõjalist jõudu kasutades suudavad nad oma eesmärgid saavutada,” rääkis Stoltenberg.

Kommentaarid
(Külastatud 1,233 korda, 1 külastust täna)