Kas Hiina relva-abi Venemaale toob kaasa kolmanda ilmasõja, nagu väidab Ukraina president? Kommenteerib Soome asjatundja

USA Luure Keskagentuuri CIA direktor Bill Burns kommenteeris nädalavahetuse teateid, et Hiina võib Venemaale relvi tarnida.

Oleme kindlad, et Hiina juhtkond kaalub surmava varustuse tarnimist, ütles ta intervjuus CBS Newsi saatele Face the Nation, vahendab Iltalehti.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on väga mures võimaluse pärast, et Hiina relvastab Venemaad. Ta hoiatas, et Hiina relvaabi võib päästa valla III maailmasõja.

Need relvatarned ei pruugi viia kolmanda maailmasõjani, rahustab Soome rahvusvahelise poliitika professor Juha Vuori.

Vuori märgib, et informatsioon Hiina võimaliku relvaabi kohta on siiani kinnitamata. Mõned USA-s on samuti selle teabe suhtes ettevaatlikud ning kaitseminister Lloyd Austin on teatanud, et relvaabi andmise kohta pole tõendeid.

„Kaitseministri kommentaarid näisid viitavat pigem majandussanktsioonidele ja majandussuhete nõrgenemisele kui olukorra sõjategevuseks eskaleerumisele,” märgib Vuori.

USA-s näivad ka teised ametkonnad ja poliitikud selgelt majandussanktsioonide suunas osutavat. Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan andis mõista, et Venemaa abistamine ei ole Hiina „huvides”.

USA parlamendi ülemkoja Senati vähemuse liider, vabariiklane Mitch McConnell oli oma sõnades veelgi selgem, kui külastas eelmisel nädalal president Sauli Niinistöt.

Venemaa tegi Ukrainat rünnates selgelt tohutu vea. Väliskaubandusest sõltuvad hiinlased peaksid tõsiselt mõtlema, kas nad tahavad sellele teele minna ja kõik sanktsioonid kaela saada, nentis McConnell reedel presidendi residentsis Mäntyniemis.

Vuori arvates võivad reaktsioonid Hiina relvaabile sarnaneda hiljutise luureõhupalli juhtumiga. Pärast luureõhupalli juhtumit kandis USA sanktsioonide nimekirja kuus Hiina ettevõtet Hiina luureprogrammi „abistamise” eest.

USA kasvav turvaohtudena klassifitseeritud Hiina ettevõtete nimekiri paisuks tõenäoliselt veelgi, kui Hiina peaks Venemaad aitama. Relvaabiga seotud Hiina ettevõtted kantakse siis keelatud nimekirja ja nendega äritegevus oleks keelatud, ütleb Vuori.

Vuori arvates on Hiinat Venemaad abistamast siiani tagasi hoidnud hirm sanktsioonide ees ning suhete veelgi suurem halvenemine USA ja Läänega. Hiina huvides ei ole neid suhteid enam nõrgestada, ütleb ta.

Sama meelt on ka Briti Chatham House’i mõttekoja vanemteadur Yu Jie. Tema hinnangul on president Xi Jinping ja ülejäänud Hiina juhtkond hakanud arvestama Venemaaga tehtava koostöö piirangutega enne, kui need Hiinat negatiivselt mõjutavad.

Hiina mõtleb praegu eelkõige oma majanduslikele huvidele, kui ta loodab, et tema majandus taastub koroonapandeemia mõjudest. „Isoleeritus läänest ei ole midagi, millega Hiina tahaks riskida,” ütleb Yu.

Hiina pikaajaliste eesmärkide hulka kuulub aga multipolaarse maailma kujunemine ja oma roll on selles ka Venemaal. See sunnib Hiinat säilitama tihedaid suhteid Venemaaga.

Vuori sõnul ei taha Hiina, et maailmas oleks kaks külma sõja moodi superriiki, rääkimata USA-st kui ainsast superriigist, kes asjade üle otsustab. Hiina vaatenurgast nähakse seda hegemoonilise korrana, mis pürgib ülemvõimu poole, selgitab ta.

Hiina nägemuse kohaselt oleks multipolaarne maailm demokraatlik ja see kord teeniks rohkemaid riike kui ainult suurimaid.

Vuori usub, et Hiina püüdleb Venemaa ja Euroopa ning nn BRICS-riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) tugevamaks muutmise poole.

„Sel juhul ei suudaks USA kõiki asju dikteerida ega omaks nii tugevat sõjalist kohalolekut Hiina naaberpiirkondades,” ütleb ta.

Kommentaarid
(Külastatud 999 korda, 1 külastust täna)