Hiina riigimeedia: Läänest Ukrainale pikamaa rakettide tarnimine suurendab piirkonnas tuumarünnaku ohtu

Lääne abi Ukrainale on eskaleerunud ning Saksamaa juht avaldas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõustunud, et Läänest tarnitud relvi ei kasutata Venemaa territooriumi ründamiseks.

Asjatundjad ütlevad, et selline „kohustus” võeti selleks, et Venemaa-Ukraina konflikt ei muutuks tuumakonfliktiks. Kui aga mõned riigid eesotsas USA-ga jätkavad „abi” piiride murdmist, väljub Venemaa-Ukraina konflikt kindlasti kontrolli alt, edastab Hiina riiklik väljaanne Global Times.

USA kaitseministeerium teatas reedel uuest julgeolekuabi paketist Ukrainale, mille väärtus on kuni 425 miljonit dollarit, ja veel 1,75 miljardi dollari suurusest toetusest Ukraina julgeolekuabi algatuse raames.

USA välisminister Antony Blinken selgitas samal päeval tehtud avalduses, et see pakett sisaldab Ukraina abistamiseks kriitilist õhutõrje- ja vastudroonide võimekust, samuti jalaväe soomusmasinaid ja rohkem varustust, mida Ukraina on tõhusalt kasutanud, sealhulgas Javelin tankitõrjeraketid, suurtükiväe laskemoon ning tavapärased ja kaugmaaraketid USA-st tarnitud HIMARS-i jaoks.

Nende pikamaarelvade tagajärjeks on see, et Ukrainal on võimekus sooritada rünnakuid sügavamale Venemaa territooriumile.

Venemaa endine president Dmitri Medvedjev ütles laupäeval vastuseks, et USA arenenuma relvastuse tarnimine Ukrainale toob Reutersi andmetel kaasa ainult rohkem vastulööke Venemaalt tuumadoktriiniga lubatud ulatuses.

USA juhitav NATO blokk kasutab salaamivorsti taktikat, et saata Ukrainale järk-järgult rohkem sõjalist abi. See võib viia Venemaa-Ukraina konflikti järjekordse laienemiseni, ütles Ida-Hiina ülikooli Venemaa uuringute keskuse assistent Cui Heng pühapäeval väljaandele Global Times.

AFP teatel on Zelenski kokku leppinud, et Lääne poolt tarnitud relvi ei kasutata Venemaa territooriumi ründamiseks.

„Selles küsimuses valitseb üksmeel,” ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz pühapäeval Saksa nädalalehele Bild am Sonntag antud intervjuus. Ta ütles ka, et selline konsensusel põhinev lähenemine „väldib eskaleerumist”.

Asjatundjad märgivad aga, et Scholzi väljaütlemised olid pigem katsed Venemaad lepitada ja pingeid maandada, kuna pole selge, kas Ukraina suudab oma lubadust pidada.

Zelenski esindaja parlamendis Fedir Venislavski ütles laupäeval antud intervjuus, et „kõik sõjalised rajatised Venemaal, mille vastu ta sõda peab, on Ukraina jaoks legitiimsed sõjalised sihtmärgid”. Ta ütles ka, et „mis tahes juhtimiskeskus Venemaa pealinnas on legitiimne sõjaline sihtmärk”.

Venislavski lisas, et Ukraina sõjalise juhtkonna otsustada on, kas taolisi sihtmärke rünnata.

„Lääne abi on täiendatud nii, et see hõlmab rohkem kui 150-kilomeetrise lennuulatusega rakette. Tegelikult on see ületanud tavapärased abistamise katsed ja piirid,” ütles Hiina sotsiaalteaduste akadeemia Venemaa, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia instituudi kaasteadur Zhang Hong pühapäeval väljaandele Global Times.

Niinimetatud konsensus Venemaad mitte rünnata on ka Zelenski sõnum Euroopale, ütles Zhang, märkides, et see on Euroopa julgeoleku „garantii”. Nüüd, mil USA on aga Ukrainale pikema tegevusraadiusega rakettidega varustamisel üle piiri astunud, võivad teised riigid eeskuju järgida, mis võib palju pahandusi tekitada.

Asjatundjad hoiatasid ka, et kuna mõlemal poolel on „territooriumi” mõisted erinevad, võib prognoosida, et eskalatsioon on vältimatu ja sõja intensiivsus kasvab.

Veelgi enam, konflikt Venemaa ja Ukraina vahel mitte ainult ei eskaleeru, vaid ähvardab ka kontrolli alt väljuda. Selle otsustab Venemaa tuumaohutuse põhipoliitika, hoiatas Zhang. Kui Venemaa kannatab oma territooriumil ulatusliku rünnaku all, on võimalik, et ta kasutab tuumarelvaga vastulööki.

Ideoloogilise radikaliseerumise levik USA-s ei jäta Euroopa riikidele valikut, hoiatasid asjatundjad. Mis aga puudutab abi ulatust, siis on Ukraina tõenäolisemalt tulevikus kaitses ja niinimetatud pikamaa raketirünnakud on vaid vahend Venemaale psühholoogilise surve avaldamiseks, mitte aga de facto julgeolekuoht, ütlesid asjatundjad.

Kommentaarid
(Külastatud 808 korda, 1 külastust täna)